Jehoova ülemvõim ja Jumala Kuningriik

„Sinul, Jehoova, on suurus ja vägevus, ilu ja hiilgus ja au ... Sinul, Jehoova, on kuningriik.” (1. AJARAAMAT 29:11)

1. Miks on Jehoova õigusega universumi Suverään?

„JEHOOVA on oma aujärje kinnitanud taevasse, tema kuningriik valitseb kõiki!” (Laul 103:19). Nende sõnadega rõhutas laulukirjutaja valitsusvõimu puudutavat põhitõde. Jehoova Jumal kui Looja on õigusega universumi kõrgeim Valitseja.

2. Kuidas kirjeldas Taaniel Jehoova taevast võimupiirkonda?

² Selleks, et olla valitseja, peavad mõistagi olema ka alamad. Kõigepealt valitses Jehoova vaimolendite üle, kes olid tema loodud. Esimesena lõi ta oma ainusündinud Poja ja seejärel inglite hulgad (Koloslastele 1:15–17). Kaua aega hiljem sai prohvet Taaniel heita pilgu taevas toimuvale. Ta teatas: „Kui ma seda vaatasin, asetati aujärjed ja Elatanu võttis istet. ... Tuhat korda tuhat teenisid teda, kümme tuhat korda kümme tuhat seisid tema ees!” (Taaniel 7:9, 10). Tohutu hulga aja vältel on Jehoova ehk „Elatanu” juhtinud Suveräänina oma määratu suurt ja korra järgi toimivat peret, kuhu kuuluvad vaimpojad, „tema teenijad”, kes teevad tema tahtmist (Laul 103:20, 21).

3. Kuidas laienes Jehoova ülemvõim füüsilisele universumile?

³ Hiljem laiendas Jehoova oma võimupiirkonda, luues määratu suure ja keeruka füüsilise universumi, sealhulgas maa (Iiob 38:4, 7). Maa pealt vaatajale tundub, et taevakehad liiguvad sellise korra ja täpsuse järgi, et nad ei vaja juhtimist. Ometi teatas laulukirjutaja: „Kui tema [Jehoova] käskis, siis nad loodi! Ja ta püstitas nad alaliseks ja igaveseks; tema andis määruse, ja sellest nad ei astu üle!” (Laul 148:5, 6). Algusest peale on Jehoova kasutanud oma ülemvõimu selleks, et suunata, korraldada ja juhtida nii vaimses sfääris kui füüsilises universumis toimuvat (Nehemja 9:6).

4. Kuidas Jehoova rakendab oma ülemvõimu inimeste üle?

⁴ Loonud esimese inimpaari, rakendas Jehoova oma ülemvõimu ühel teisel moel. Peale selle, et Jehoova varustas inimesed kõigega, mida nad vajasid  sihikindlaks ja rahuldustpakkuvaks eluks, lubas ta neil ka valitseda maa alamate loodute üle – andis neilegi võimu (1. Moosese 1:26–28; 2:8, 9). Niisiis on selge, et Jumala valitsusvõim ei ole tema alamate suhtes mitte üksnes heasoovlik ega lahke, vaid see annab neile ka au ja väärikuse. Seni kui Aadam ja Eeva allusid Jehoova ülemvõimule, oli neil väljavaade elada igavesti oma kodus maises paradiisis (1. Moosese 2:15–17).

5. Mida võib öelda selle kohta, kuidas Jehoova valitseb?

⁵ Mida võib sellest kõigest järeldada? Esiteks, Jehoova on alati valitsenud kogu oma loodu üle. Teiseks, Jumala valitsusvõim on heasoovlik ja väärikust sisendav. Ja viimasena, Jumala võimule kuuletumine ja selle toetamine toob igavesi õnnistusi. Pole siis ime, et vanaaja Iisraeli kuningas Taavet lausus: „Sinul, Jehoova, on suurus ja vägevus, ilu ja hiilgus ja au, kõik, mis on taevas ja maa peal! Sinul, Jehoova, on kuningriik ja sa oled ennast tõstnud kõigile peaks!” (1. Ajaraamat 29:11).

Miks on vaja Jumala Kuningriiki?

6. Milline seos on Jumala kõrgeima võimu ja tema Kuningriigi vahel?

⁶ Kuna universumi Suveräänile Jehoovale on alati kuulunud võim ja vägi, siis miks on vaja Jumala Kuningriiki? Tavaliselt valitseb võimukandja oma alamaid mõne institutsiooni kaudu. Niisiis, Jumala Kuningriigi kaudu väljendub Jumala kõrgeim võim oma loodute üle, see on esindus, mille kaudu ta rakendab oma valitsusvõimu.

7. Miks rajas Jehoova uue valitsemisviisi?

⁷ Jehoova on eri aegadel erinevalt valitsenud. Vastuseks uuele sündmuste arengule rajas ta uue valitsemisviisi. See juhtus siis, kui Jumala reeturlikul vaimpojal Saatanal õnnestus panna Aadam ja Eeva Jehoova valitsusvõimu vastu mässama. Vastuhakk oli rünnak Jumala ülemvõimu vastu. Mismoodi? Öeldes Eevale, et ta „ei sure kummatigi mitte”, kui sööb keelatud vilja, vihjas Saatan, et Jehoova on valelik ja seega ebausaldatav. Saatan lisas: „Jumal teab, et mil päeval te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja!” Ta andis mõista, et Aadamal ja Eeval oleks palju parem eirata Jumala käsku ja elada omapäi (1. Moosese 3:1–6). Sellega seati otseselt kahtluse alla Jumala valitsusvõimu õiguspärasus. Mida Jehoova tegi?

8., 9. a) Mida võtaks ette inimvalitseja, kui tema riigis toimub mäss? b) Kuidas reageeris Jehoova Eedeni mässule?

⁸ Millist tegutsemist me ootaksime valitsejalt, kelle riigis on puhkenud avalik mäss? Ajaloohuvilistele võib meenuda mõni niisugune juhtum. Selle asemel et asjale läbi sõrmede vaadata, kuulutab isegi heasoovlik valitseja mässajate suhtes välja oma otsuse ja mõistab nad riigireetmises süüdi. Seejärel võib valitseja volitada kellegi mässuliste vägesid maha suruma ja rahu taastama. Samamoodi näitas Jehoova, et tema valitseb täielikult olukorda, kui hakkas otsekohe tegutsema ja kuulutas mässajatele välja kohtuotsuse. Ta teatas, et Aadam ja Eeva ei vääri igavese elu andi, ja ajas nad Eedeni aiast välja (1. Moosese 3:16–19, 22–24).

⁹ Kuulutades välja kohtuotsuse Saatana üle, tegi Jehoova avalikuks oma uue valitsemisviisi, institutsiooni, mille kaudu ta taastab oma valdustes rahu ja korra.  Jumal lausus Saatanale: „Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1. Moosese 3:15). Sellega Jehoova näitas, et tema eesmärk on anda „seemnele” õigus purustada Saatan ja tema väed ning tõestada Tema ülemvõimu õiguspärasus (Laul 2:7–9; 110:1, 2).

10. a) Kes osutus „seemneks”? b) Mida ütles Paulus esimese prohvetikuulutuse täitumise kohta?

¹⁰ Selleks „seemneks” osutus Jeesus Kristus koos selgesti eristuva kaasvalitsejate grupiga. Üheskoos moodustavad nad Jumala Messia Kuningriigi (Taaniel 7:13, 14, 27; Matteuse 19:28; Luuka 12:32; 22:28–30). Seda kõike aga ei tehtud avalikuks otsekohe. Õigupoolest jäi esimese prohvetikuulutuse täitumine „pühaks saladuseks” (UM), mis oli olnud „igavesest ajast varjul” (Roomlastele 16:25). Sajandeid igatsesid ustavad jumalateenijad aega, mil „püha saladus” avalikustataks ja esimene prohvetikuulutus täituks, et saaks tõestatud Jumala ülemvõimu õiguspärasus (Roomlastele 8:19–21).

„Püha saladus” avalikustatakse järk-järgult

11. Mida andis Jehoova teada Aabrahamile?

¹¹ Aja kulgedes tegi Jehoova järk-järgult teatavaks „Jumala riigi [„püha”, UM] saladuse” tahud (Markuse 4:11). „Jumala sõbraks” nimetatud Aabraham oli üks neist, kellele Jehoova seda ilmutas (Jakoobuse 2:23). Jehoova tõotas Aabrahamile, et ta teeb tema „suureks rahvaks”. Hiljem andis Jumal Aabrahamile teada: „Kuningadki põlvnevad sinust!” ja „Sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad” (1. Moosese 12:2, 3; 17:6; 22:17, 18).

12. Kuidas tuli pärast veeuputust ilmsiks Saatana seeme?

¹² Juba enne Aabrahami päevi olid inimesed üritanud teiste üle valitseda. Näiteks räägib Piibel Noa lapselapselapsest Nimrodist, et ta oli „esimene vägev mees maa peal. Tema oli vägev kütt Jehoova ees [„kes pani vastu Jehoovale”, UM]” (1. Moosese 10:8, 9). Ilmselgelt olid Nimrod ja teised isehakanud valitsejad vaid marionetid Saatana käes. Nemad ja nende toetajad hakkasid kuuluma Saatana seemne hulka (1. Johannese 5:19).

13. Mida Jehoova Jaakobi kaudu ennustas?

¹³ Saatana püüded tuua esile inimvalitsejaid ei takista Jehoova eesmärgi täitumist. Jehoova andis teada Aabrahami pojapoja Jaakobi kaudu: „Ei lahku valitsuskepp Juudast ega korraldamissau tema jalgade vahelt, kuni tuleb tema valitseja [„Siilo”, UM], keda rahvad võtavad kuulda!” (1. Moosese 49:10). „Siilo” tähendab ’tema, kelle oma see on; tema,  kellele see kuulub’. Need prohvetlikud sõnad näitasid seega, et tuleb keegi, kellel on seaduslik õigus saada „valitsuskepp” ehk ülemvõim ja „korraldamissau” ehk valitsusvõim „rahvaste” ehk kogu inimkonna üle. Kes see pidi olema?

’Kuni tuleb Siilo’

14. Millise lepingu sõlmis Jehoova Taavetiga?

¹⁴ Juuda järeltulijatest valis Jehoova oma rahva esimeseks kuningaks karjase Taaveti, Iisai poja (1. Saamueli 16:1–13). * Pattudest ja eksimustest hoolimata leidis Taavet armu Jehoova silmis, sest ta oli truu Jehoova ülemvõimule. Heites veel valgust Eedenis antud ennustusele, sõlmis Jehoova Taavetiga lepingu, öeldes: „Ma lasen tõusta sinu järglase pärast sind, kes väljub sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi.” See tähendas enamat kui vaid Taaveti poega ja troonipärijat Saalomoni, sest lepingus öeldi: „Mina kinnitan tema kuningriigi aujärje igaveseks ajaks!” Taavetiga sõlmitud lepinguga anti selgelt teada, et Kuningriigi tõotatud „seeme” tuleb aja möödudes Taaveti suguvõsaliinist (2. Saamueli 7:12, 13).

15. Miks võis Juuda kuningriiki pidada Jumala Kuningriigi mudeliks?

¹⁵ Taavetiga algas kuningatesugu, kelle valitsejaid võidis ülempreester püha õliga. Seega võis neid kuningaid nimetada võituteks ehk messiateks (1. Saamueli 16:13; 2. Saamueli 2:4; 5:3; 1. Kuningate 1:39). Nad pidid istuma Jehoova aujärjel ja valitsema Jeruusalemmas kuningatena Jehoova ees (2. Ajaraamat 9:8). Selles mõttes kujutas Juuda kuningriik Jumala Kuningriiki ja selle kaudu avaldus Jehoova ülemvõim.

16. Millega lõppes Juuda kuningate valitsemisperiood?

¹⁶ Kui kuningas ja rahvas allusid Jehoova ülemvõimule, kaitses ja õnnistas ta neid. Iseäranis Saalomoni valitsusaega iseloomustas ennenägematu rahu ja heaolu, mis andis prohvetliku eelpildi Jumala Kuningriigi valitsemisest siis, kui Saatana mõju on täielikult kõrvaldatud ja Jehoova ülemvõimu õiguspärasus tõestatud (1. Kuningate 4:20; 5:5). Kahjuks enamik Taaveti soost kuningaid ei elanud vastavalt Jehoova nõuetele ning rahvas hakkas teenima ebajumalaid ja langes ebamoraalsusesse. Lõpuks, aastal 607 e.m.a lubas Jehoova babüloonlastel selle kuningriigi hävitada. Paistis, et Saatana püüd külvata usaldamatust Jehoova ülemvõimu vastu on olnud väga edukas.

17. Mis näitab, et täielik võim oli siiski Jehoova käes, kuigi Taaveti kuningriik langes?

¹⁷ Taaveti kuningriigivalitsuse ja varem ka põhjapoolse Iisraeli kuningriigi valitsuse kukutamine ei tõestanud mitte seda, et Jehoova ülemvõim oleks kuidagi puudulik või luhta läinud, vaid seda, millised halvad tagajärjed on Saatana mõjul ja inimese sõltumatusel Jumalast (Õpetussõnad 16:25; Jeremija 10:23). Jehoova näitas, et ülemvõim kuulub ikkagi temale, kuulutades prohvet Hesekieli kaudu: „Heida ära peakate, võta ära kroon! ... Varemeiks, varemeiks, varemeiks teen ma selle! Seegi ei jää selleks, mis ta on [„see ei kuulu kindlasti enne mitte kellelegi”, UM], kuni tuleb see, kellel on õigus selle kohta, ja mina annan selle temale!” (Hesekiel 21:31, 32). Need sõnad osutavad,  et tõotatud „seeme” ehk see, „kellel on õigus selle kohta”, pidi saabuma tulevikus.

18. Mida kuulutas ingel Gabriel Maarjale?

¹⁸ Mingem ajas edasi umbes aastasse 2 e.m.a. Ingel Gabriel saadeti Põhja-Palestiinas Galileas Naatsareti linnas elava neitsi Maarja juurde. Ingel teatas: „Vaata, sa saad käima peale ning tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ja teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab temale ta isa Taaveti aujärje, ja ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning tema kuningriigil ei ole otsa!” (Luuka 1:31–33).

19. Milliste põnevate sündmuste jaoks oli aeg ligi jõudnud?

¹⁹ Lõpuks ometi oli jõudnud ligi aeg avalikustada „püha saladus”. Varsti pidi ilmuma tõotatud „seemne” tähtsaim isik (Galaatlastele 4:4; 1. Timoteosele 3:16). Saatan pidi salvama seda „seemet” kannast, tema omakorda purustama Saatana pea, tehes lõpu kogu mõjuvõimule, mis temal ja ta väehulkadel on olnud. Tal tuli anda ka tunnistust sellest, et Jumala Kuningriigi abil heastatakse kogu Saatana põhjustatud kahju ja tõestatakse Jehoova ülemvõimu õiguspärasus (Heebrealastele 2:14; 1. Johannese 3:8). Kuidas pidi Jeesus seda tegema? Millise eeskuju ta jättis meile? Vastused annab järgmine artikkel.

[Allmärkus]

Kas oskad selgitada?

• Mis teeb Jehoovast universumi õiguspärase Suverääni?

• Miks otsustas Jehoova rajada Kuningriigi?

• Kuidas tegi Jehoova järk-järgult teatavaks „püha saladuse”?

• Mis näitab, et täielik võim jäi ikkagi Jehoova kätte, kuigi Taaveti kuningriik hävitati?

[Küsimused]

[Pilt lk 23]

Milliseid tulevasi asju andis Jehoova teada Aabrahami kaudu?

[Pilt lk 25]

Miks ei tõesta Taaveti kuningriigi hukk, et Jehoova ülemvõim oleks kuidagi luhtunud?