Kas Jeesusel oli Piibel?

EI, Jeesusel polnud Piiblit. Miks? Sest Jeesuse ajal polnud olemas tervikpiiblit nagu meil tänapäeval. Siiski hoiti sünagoogides kogumit kirjarulle, mis sisaldasid kirjutisi, millest hiljem said meile tuntud Piibli osad. Naatsareti sünagoogis luges Jeesus ette katke Jesaja kirjarullist (Luuka 4:16, 17). Apostel Paulus kuulis Pisiidia Antiookias, kuidas loeti ette „käsk ja prohvetid” (Apostlite teod 13:14, 15). Jünger Jakoobus ütleb, et Moosest „loetakse igal hingamispäeval kogudusekodades” (Apostlite teod 15:21).

Kas esimesel sajandil oli ka üksikisikutel kirjarulle pühade kirjutistega? Etioopia eunuhhil kuninganna Kandake õukonnast ilmselt oli, sest ta „istus oma tõllas ja luges prohvet Jesaja raamatut”, kui jünger Filippus teda Gaasa teel kohtas (Apostlite teod 8:26–30). Apostel Paulus palus Timoteosel tuua kaasa „rullraamatud, eriti pärgamendid” (2. Timoteosele 4:13, UM). Ehkki Paulus ei ütle, mis kirjarullid need pidid just olema, on üsna tõenäoline, et need olid osad Heebrea Kirjadest.

Nagu mainib semiidi keelte professor Alan Millard, võis isiklikke kirjarulle pühadest kirjutistest omada arvatavasti vaid „Palestiina eliit, igaüks, kes pidas end õpetatuks, mõni variser ja mõni õpetaja, nagu näiteks Nikodeemus”. Üheks põhjuseks oli ka hind. Millardi arvestuste järgi võis Jesaja raamatu koopia maksta kuus kuni kümme teenarit, kogu Heebrea Piibel hõlmas aga 15–20 kirjarulli ehk võis maksta umbes poole aasta palga.

Piiblis ei räägita sellest, kas Jeesusel või ta jüngritel oli Piibli kirjarullide isiklikke koopiaid. Kuid pole kahtlustki, et Jeesus tundis hästi pühasid kirjutisi ning oskas neile vihjata ja neid peast tsiteerida (Matteuse 4:4, 7, 10; 19:4, 5). Kas ei peaks see meidki tänapäeval ajendama Piibliga põhjalikumalt tutvuma – on see ju üldiselt üsna taskukohane ja hõlpsasti kättesaadav?