Kas paganlikku püha saab muuta kristlikuks?

TALVEL aastal 2004 toimus Itaalias jõuluajal elav debatt. Mõned haridusjuhid ja õpetajad toetasid mõtet vähendada igasuguseid viiteid religioossetele jõulutraditsioonidele või need lausa täielikult kõrvaldada. Nad tegid seda lugupidamisest järjest kasvava arvu kooliõpilaste vastu, kes pole ei katoliiklased ega protestandid. Kuid teised haridustöötajad ja muude elualade esindajad nõudsid, et traditsioone austataks ning säilitataks täiel määral.

Kui need vaidlused kõrvale jätta, siis kust on pärit paljud jõulutraditsioonid? Kui see poleemika oli jõudmas haripunkti, tegi Vatikani ajaleht „L’Osservatore Romano” mõningaid huvitavaid täheldusi.

Kuupäeva kohta, mil jõule peetakse, ütles see katoliiklik ajaleht: „Ajaloo seisukohast pole Jeesuse täpset sünnikuupäeva teada, kuna Rooma ajalugu, tollane rahvaloendus ja järgnevate sajandite uurimine jätab selle saladuseloori varju.  . . . Laialdaselt teada on tõik, et 25. detsembri valis Rooma kirik välja 4. sajandil. See päev oli paganlikus Roomas pühendatud Päikesejumalale ... Kuigi Constantinuse ediktiga tunnustati Roomas juba kristlust, oli müüt ... Päikesejumalast ikka veel laialt levinud, ja seda iseäranis sõdurite seas. Eelmainitud paganlikud pidustused toimusid 25. detsembril ja olid sügavalt juurdunud rahvatraditsioonides. See viis Rooma kiriku ideeni anda sellele päevale kristlik tähendus, asendades Päikesejumala tõelise Õiglusepäikese Jeesus Kristusega ning valides selle päeva tema sünni tähistamise päevaks.”

Mida on aga teada jõulupuust, mis nüüd on osa katoliiklikust traditsioonist?

Selle katoliikliku ajalehe artikkel osutas muistsetele aegadele, mil paljudel igihaljastel taimedel, näiteks „astelpõõsal, torkaval ruskusel, loorberipuul ja männi- või kuuseokstel arvati olevat maagiline või raviv jõud, mis hoiab ära haigusi”. Artikkel jätkas: „Jõululaupäeval, 24. detsembril mälestati Aadamat ja Eevat ülipopulaarse looga maisest Paradiisipuust ... See puu pidi olema õunapuu, aga kuna õunapuu ei passi talveaega, seati üles kuusepuu ja selle okstele riputati tulevase lunastuse sümbolina mõned õunad, purustatud kuivikutest valmistatud erikujulised vahvlid, mis kujutasid Jeesuse osalust armulaual, ning lastele kingituseks maiustused.” Mis sai aga edasi hilisematel aegadel?

Mainides, et jõulupuu kasutamise traditsioon sai alguse 16. sajandil Saksamaal, märkis „L’Osservatore Romano”: „Itaalia oli üks viimaseid riike, kes võttis omaks jõulupuu, mis osaliselt oli tingitud laialt levinud kuulujutust, et jõulupuu on protestantlik tava ning tuleks asendada sõimega [Kristuse sündimise stseeniga].” Paavst Paulus VI „pani alguse traditsioonile püstitada püha Peetruse väljakule Roomas suur jõulupuu” Kristuse sündimise stseeni kõrvale.

Kas sa pead seda õigeks, et usujuhid annavad näiliselt kristliku tähenduse sündmustele ja sümbolitele, mille juured ulatuvad kaugele paganlusse? Pühakiri näitab õige tee, manitsedes tõsikristlasi: „Mis on ühist õigusel ülekohtuga? Mis on ühist valgusel pimedusega?” (2. Korintlastele 6:14–17).

[Pildid lk 8, 9]

Jõulupuu (kõrvalleheküljel) ja Kristuse sünni stseen Vatikanis

[Allikaviide]

© 2003 BiblePlaces.com

[Pilt lk 9]

Päikesejumal

[Allikaviide]

Museum Wiesbaden