Olgem kaastundlikud

MITTE kunagi varem pole nii paljud inimesed meie ümber tundnud sedavõrd kohutavat vajadust kaastundliku abi järele, seistes silmitsi nälja, haiguste, vaesuse, kuritegevuse, kodusõja ja loodusõnnetustega. Kaastunne tähendab osavõtlikku suhtumist teise kannatusse või õnnetusse ning sellega kaasneb soov seda leevendada. Just nagu päikese soojad ja mahedad kiired, nõnda võib kaastunne rahustada murelikku hinge, leevendada valu ja virgutada vaevatud inimese vaimu.

Me saame väljendada kaastunnet oma tegude ja sõnadega, hoolitsedes teiste eest ja olles nende kõrval, kui nad meid vajavad. Poleks hea ilmutada kaastunnet vaid siis, kui seda vajavad sinu pere, sõbrad ja tuttavad. Me võime end avardada ja olla kaastundlikud ka nende vastu, keda me isegi ei tunne. „Kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate?” küsis Jeesus mäejutluses. See kaastundlik mees ütles veel: „Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile.” (Matteuse 5:46, 47; 7:12.)

Need sõnad, mis on tuntud ka kui kuldne reegel, võid leida Pühakirjast. Paljud on nõus, et Piibel annab parimaid juhendeid selle kohta, kuidas olla kaastundlik. Piiblis öeldakse korduvalt, et meie kohustus on aidata neid, kes ei saa ise mingil põhjusel end aidata. Piiblis tutvustatakse selle Autorit ja meie Loojat Jehoova Jumalat kui kõige kaastundlikumat isikut.

Näiteks on seal kirjas: „[Jumal] teeb õigust vaeselelapsele ja lesknaisele ja ... armastab võõrast, andes temale leiba ja riiet” (5. Moosese 10:18). Jehoova Jumala kohta on öeldud, et ta „mõistab õiglast kohut neile, kellele liiga tehakse, kes annab leiba näljaseile” (Laul 146:7). Abivajavate sisserändajate kohta andis Jehoova määruse: „Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast” (3. Moosese 19:34).

Kaastunnet pole siiski alati kerge ilmutada. Apostel Paulus kirjutas Kolossa kristlastele: „Te olete endid lahti riietanud vanast inimesest tema tegudega, ja olete riietunud uude inimesse, kes on uuendatud õigesti  tunnetama oma Looja kuju järgi. Riietuge siis kui Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku halastusega” (Koloslastele 3:9, 10, 12).

Seega nõuab kaastundliku hoiaku arendamine pingutusi. Selline suhtumine on osa „uuest inimesest”, millega kristlased peaksid riietuma. Paulus elas muistse Rooma julmas maailmas. Ta ergutas oma usukaaslasi tegema märkimisväärseid muudatusi oma isiksuses, et nad oleksid veelgi osavõtlikumad, veelgi kaastundlikumad.

Kaastunde jõud

Mõned arvavad, et kaastundlikud inimesed on nõrgad ja haavatavad. Kas selline ettekujutus on õige?

Kaugeltki mitte! Tõelise kaastunde liikumapanevaks jõuks on siiras armastus, mis lähtub Jumalalt, kes on armastuse kehastus. „Jumal on armastus” (1. Johannese 4:16, meie kursiiv). Jehoova kohta on õigusega öeldud, et ta on „halastuse Isa ja kõige troosti Jumal” (2. Korintlastele 1:3). Väljend, mis on tõlgitud „halastus”, tähendab peamiselt „hale meel, kaastunne teiste õnnetuste pärast”. Mõelda vaid, et Jehoova „on lahke ka tänamatute ja kurjade vastu”! (Luuka 6:35.)

Meie Looja ootab, et ka meie ilmutaksime selliseid häid omadusi nagu kaastunne. Kirjakohast Miika 6:8 võime lugeda: „Tema on andnud sulle teada, inimene, mis hea on! Ja mida nõuab Jehoova sinult muud kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid osadust.” Õpetussõnad 19:22 ütleb: „Inimesele on kasuks ta heldus.” Jumala Poeg Jeesus Kristus, kes peegeldas täiuslikult oma Isa isiksust, ergutas samamoodi oma järelkäijaid: „Olge armulised, nõnda nagu teie Isa on armuline.” (Luuka 6:36.) Ühe teise tõlke järgi kõlab see üleskutse nõnda: „Olge kaastundlikud, just nagu teie Isa on kaastundlik!” (UT 1989).

Tõesti, tasub olla kaastundlik, kuna sellel on võimu anda meile rikkalik tasu. Me tajume sageli, kuivõrd õige on kirjakoht Õpetussõnad 11:17 (P 1997): „Kes osutab halastust, teeb head iseenesele.” Kui osutame kaastunnet hädasolijaile, vaatab Jumal sellele justkui talle tehtud heateole. Ta on võtnud enda  peale kohustuse tasuda oma teenijatele iga nende kaastundeväljenduse eest. Kuningas Saalomon ütles inspireeritud sõnad: „Kes halastab kehva peale, laenab Jehoovale ja tema tasub talle ta heateo!” (Õpetussõnad 19:17.) Ka Paulus kirjutas, et „selle hea, mis keegi on teinud, tasub [Jehoova] igaühele” (Efeslastele 6:8).

Kaastundel on jõud säilitada rahu ning aidata kaasa konfliktide ja hõõrumiste lahendamisele. See aitab lahendada vääritimõistmisi ja sillutab teed andeksannile. Vääritimõistmisi võib ette tulla seetõttu, et me ei väljenda oma mõtteid ja tundeid alati nii, nagu oleksime soovinud, ning meie tegudest võidakse valesti aru saada. Just sel juhul tuleb appi kaastunne, mis aitab hoida rahu. Inimesele, kes on tuntud oma kaastundliku loomu poolest, on kerge andestada. Kaastunne aitab meil järgida nõu, mille Paulus andis kristlastele: „Sallides üksteist ja andeks andes üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale” (Koloslastele 3:13).

Tegudes väljenduv osavõtlikkus

Peale kõige muu aitab kaastunne leevendada vaeva. Nagu nägime, peegeldub sellest osavõtlikkus hädasolijate vastu ja see ajendab meid suhtuma empaatiliselt kannatajatesse. Kaastunne tähendab hellust inimeste vastu, kes on viletsuses, ja praktilisi tegusid nende aitamiseks.

Selleks et olla osavõtlikud, jäljendavad kristlased Jeesust. Tal polnud kunagi nii kiire, et poleks saanud teisi praktilisel ja vaimsel moel aidata. Kui ta märkas mõnd hädasolijat, leidis ta kaastundlikult võimaluse aidata.

Mõtle sellele, kuidas Jeesus käitus siis, kui ta nägi vaimselt unarusse jäetud rahvahulka: „Kui ta rahvahulki nägi, oli tal hale meel nende pärast, sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” (Matteuse 9:36). Sõna kohta, mis siin on tõlgitud vastega „hale meel”, ütleb üks piibliõpetlane, et see tähendab „emotsiooni, mis liigutab inimest kogu tema olemuse sügavamate soppideni”. Tegelikult on seda sõna kutsutud kõige jõulisemaks kreekakeelseks sõnaks kaastunde kohta.

Samamoodi reageerivad kaastundlikud kristlased kiiresti, kui keegi vajab praktilist või vaimset abi. Apostel Peetrus kirjutas: „Olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennaarmastajad, halastajad” (1. Peetruse 3:8). Näiteks kui ühel abivajaval kristlikul perel tuli tervislikel põhjustel kolida teise piirkonda, lubasid sealsed usukaaslased neil ühes majas kuus kuud tasuta elada. Perekonnapea jutustab: „Nad tulid iga päev meie juurde, et näha, kuidas meil läheb, ning nende julgustavate sõnade tõttu tundsime end kui kodus.”

Tõelised kristlased mõtlevad ka nende vajaduste peale, kes on neile võõrad. Nad kasutavad heameelega oma aega, energiat ja vahendeid, et abiks olla inimestele, keda nad ei tunne. Eelmises artikliks mainitud vabatahtlikud olidki Jehoova tunnistajad, kes aitasid täiesti võõraid inimesi.

Kristlikus koguduses valitseb seega kaastundlik ja lahke õhkkond. Armastus ajendab koguduseliikmeid otsima viise, kuidas teistele abiks olla. Orvud ja lesknaised koguduses võivad igasugu isiklike probleemide tõttu vajada sinu hoolivat ja empaatilist suhtumist. Kas sa saaksid aidata neid, kes elavad vaeselt, kel pole võimalik saada vajalikku arstiabi, kel pole elukohta või kel on muid raskusi?

Mõtle ka ühele Kreeka abielupaarile. Perekonnapeal oli insult. Tema ja ta naine viidi haiglasse, mis asus sadu kilomeetreid eemal. Nende napp sissetulek sõltus aga sellest, kas apelsinisaak saab viljapuuaiast koristatud või mitte. Kes teeks seda sel ajal, kui nad on haiglas? Kohalik kogudus asus tegutsema. Nad korjasid saagi ja müüsid apelsinid, nii  et see abivajav abielupaar ei jäänud ilma ei sissetulekust ega meelerahust.

Kaastunnet saab ilmutada paljudel viisidel. Näiteks mõistavad kaastundlikud kristlased, et mõnikord vajab hädasolija vaid julgustavat külaskäiku kelleltki, kes kuulaks osavõtlikult, oleks empaatiline ja pakuks Piiblist lohutust (Roomlastele 12:15).

Kaastundlik õhkkond kristlikus koguduses

Ülemaailmne kristlik kogudus on rahu- ja lohutusesadamaks, kus ilmutatakse kaastunnet ja lahkust. Tõelised kristlased mõistavad, et kaastunne tõmbab ligi, halastamatus seevastu tõukab eemale. Seega, jäljendades oma taevast Isa, püüavad nad osutada kaastunnet praktilistel viisidel.

Jehoova tunnistajad kutsuvad sind soojalt osa saama nende seas valitsevast kaastundlikust, armastavast ja hoolivast õhkkonnast. Nad on kindlad, et sa tunned end nende hulgas oodatuna ja meeldivalt (Roomlastele 15:7).

[Pilt lk 5]

Paulus õhutas Kolossa kristlasi riietuma südamliku halastusega

[Pildid lk 7]

Kui Jeesus märkas hädasolijaid, leidis ta kaastundlikult võimaluse aidata