Õigesti meelestatud inimesed võtavad head sõnumit kuulda

„Kõik need, kes olid igavese elu suhtes õigesti meelestatud, said usklikuks.” (AP. T. 13:48, UM)

1., 2. Kuidas algkristlased tegutsesid vastavalt Jeesuse ennustusele, et head sõnumit peab kuulutatama kogu asustatud maal?

PIIBLIS Apostlite tegude raamatus on tallel põnevad lood sellest, kuidas algkristlased tegutsesid vastavalt Jeesuse ennustusele, et Kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu asustatud maal (Matt. 24:14). Agarad kuulutajad olid nii-öelda teerajajad kõigile neile, kes järgnevalt tegutsema pidid hakkama. Kuna Jeesuse jüngrid andsid Jeruusalemmas innukalt tunnistust, liitus esimesel sajandil kogudusega tuhandeid inimesi, kaasa arvatud „suur hulk preestreid” (Ap. t. 2:41; 4:4; 6:7).

² Varased misjonärid aitasid veel paljudel kristluse omaks võtta. Filippus näiteks läks Samaariasse, kus rahvas pani tähele tema sõnu (Ap. t. 8:5–8). Paulus reisis palju koos erinevate kaaslastega ning kuulutas kristlikku sõnumit Küprosel, Väike-Aasia piirkondades, Makedoonias, Kreekas ja Itaalias. Linnades, kus ta kuulutas, sai niihästi suur hulk juute kui kreeklasi usklikuks (Ap. t. 14:1; 16:5; 17:4). Tiitus tegutses Kreetal (Tiit. 1:5). Peetrus kuulutas agaralt Babülonis ja selleks ajaks, mil ta oma esimese kirja valmis sai, umbes aastal 62–64 m.a.j, oli kristlaste tegevus juba üldtuntud Pontoses, Galaatias, Kapadookias, Aasias ja Bitüünias (1. Peetr. 1:1; 5:13). Kui huvitav aeg see küll oli! Esimesel sajandil tegutsenud kristlikud kuulutajad olid nii agarad, et nende vaenlased kurtsid, et nad „kõiges maailmas tüli tõstavad” (Ap. t. 17:6; 28:22).

3. Milliseid tulemusi on Kuningriigi kuulutajad tänapäeval saanud kuulutustööl ja mis tundeid see sinus tekitab?

³ Tänapäeval on kristlikku kogudust samuti õnnistatud märkimisväärse kasvuga. Kas ei rõõmusta sindki iga-aastane Jehoova tunnistajate kuulutustööaruanne, kui näed, milliseid tulemusi on ülemaailmselt saadud? Ja kas ei lähe sul süda soojaks teadmisest, et Kuningriigi kuulutajad juhatasid 2007. teenistusaastal üle kuue miljoni piibliuurimise? Peale selle näitas möödunud aastal Jeesus Kristuse surma mälestusõhtul käinute arv, et umbes kümme miljonit inimest, kes pole Jehoova tunnistajad, olid piisavalt huvitatud heast sõnumist, et tulla sellele tähtsale mälestustalitusele. Seega on veel palju tööd teha.

4. Kes võtavad vastu Kuningriigi sõnumi?

⁴ Nagu esimesel sajandil, nii  ka tänapäeval võtavad kõik need, kes on „igavese elu suhtes õigesti meelestatud”, tõesõnumi vastu (Ap. t. 13:48). Jehoova tõmbab selliseid inimesi oma organisatsiooni juurde. (Loe Haggai 2:7.) Millist hoiakut kristliku teenistuse suhtes tuleb meil säilitada, et täiel määral selles kogumistöös kaasa lüüa?

Kuuluta erapooletult

5. Millised inimesed on Jehoovale meele järele?

⁵ Algkristlased mõistsid, et „Jumal ei tee vahet isikute vahel, vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi” (Ap. t. 10:34, 35). Kas inimesel on head suhted Jehoovaga või mitte, sõltub tema usust Jeesuse lunastusohvrisse (Joh. 3:16, 36). Jehoova tahab, et „kõik inimesed õndsaks saaksid ja tõe tunnetusele tuleksid” (1. Tim. 2:3, 4).

6. Millest peaksid Kuningriigi kuulutajad hoiduma, ja miks?

⁶ Hea sõnumi kuulutajatel oleks vale suhtuda inimestesse eelarvamusega nende rassi, ühiskondliku positsiooni, väljanägemise, usulise kuuluvuse või millegi muu tõttu. Mõtle hetkeks: kas sa pole tänulik, et inimene, kes sulle esimesena Pühakirja tõdedest rääkis, ei suhtunud sinusse eelarvamusega? Me ei tohiks tõesti jätta kuulutamata elupäästvat sõnumit igaühele, kes sooviks seda kuulata. (Loe Matteuse 7:12.)

7. Miks me ei peaks kohut mõistma nende üle, kellele me kuulutame?

⁷ Jehoova on määranud Kohtumõistjaks Jeesuse; järelikult pole meil õigust kellegi üle kohut mõista. Nii on ka õige, sest meie võime hinnata teisi vaid „oma silma nägemise” ja „oma kõrva kuulmise järgi”, Jeesus aga võib lugeda südame salajasemaid mõtteid (Jes. 11:1–5; 2. Tim. 4:1).

8., 9. a) Milline inimene oli Saulus enne kristlaseks saamist? b) Mida peaks apostel Paulusega juhtunu meile õpetama?

⁸ Jehoova teenijate seas on igasuguse taustaga inimesi. Üheks silmapaistvaks näiteks on Tarsosest pärit Saulus, keda hiljem tunti kui apostel Paulust. Saulus oli variser ja kristlaste äge vastane. Ta kiusas taga kristlikku kogudust, kuna ta oli siiralt veendunud, et nad on väärteel (Gal. 1:13). Inimlikust seisukohast vaadatuna oleks Saulus olnud küll viimane inimene, kellest võiks saada kristlane. Ometi nägi Jeesus Sauluse südames midagi head ja valis ta välja eriliseks ülesandeks. Selle tulemusena sai Saulusest aktiivsemaid ja innukamaid kristliku koguduse liikmeid esimesel sajandil.

⁹ Mida apostel Paulusega juhtunu meile õpetab? Vahest on meie territooriumil inimgruppe, kes paistavad olevat meie sõnumi suhtes vaenulikud. Ehkki võib tunduda ebatõenäoline, et keegi neist võiks kunagi tõsikristlaseks saada, ei peaks me loobuma üritamast nendega arutleda. Mõnikord võivad head sõnumit kuulda võtta just need inimesed, kellest seda kõige vähem oodata oskaks. Meie ülesanne on kuulutada lakkamata kõigile. (Loe Apostlite teod 5:42.)

Need, kes ei lakka kuulutamast, kogevad õnnistusi

10. Miks me ei tohiks jätta kuulutamata inimestele, kes paistavad olevat hirmuäratavad? Jutusta kohalikke kogemusi.

¹⁰ Väline mulje võib olla petlik. Võtkem näiteks Ignacio. * Tema hakkas Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima siis, kui ta oli ühes Lõuna-Ameerika riigis vanglas. Teda kardeti tema vägivaldsuse pärast. Sellepärast kasutasid vangid, kes valmistasid ja müüsid kaasvangidele asju, Ignacio abi võlgade sissenõudmisel. Aga kui Ignacio vaimselt edenes ja õpitut ellu rakendas, sai sellest kord nii vägivaldsest löömamehest lahke inimene. Enam ei nõua keegi Ignacio abiga võlgu sisse, ometi on ta rahul, et Piibli tõed ja Jumala vaim on tema isiksust muutnud. Samuti on ta tänulik Kuningriigi kuulutajatele,  kes eelarvamusteta võtsid vaevaks temaga uurida.

11. Miks me külastame inimesi ikka ja jälle?

¹¹ Üks põhjus, miks me ikka ja jälle külastame inimesi, kellele me juba oleme heast sõnumist rääkinud, on see, et nende olukord või suhtumine võib muutuda ja muutubki. Pärast seda, kui tunnistajad inimest viimati külastasid, on ta võib-olla raskelt haigestunud, kaotanud töö või on surnud keegi tema lähedastest. (Loe Koguja 9:11.) Maailmasündmused võivad panna inimese tõsiselt mõtlema oma tuleviku peale. Kõige selle tõttu võib varem ükskõikne inimene – või koguni vastane – head sõnumit kuulda võtta. Seega ei tohiks me jätta head sõnumit rääkimata, vaid peaksime hoopis rõõmsalt seda teistele jagama alati, kui selleks avaneb sobiv võimalus.

12. Kuidas meil tuleks suhtuda inimestesse, kellele me kuulutame, ja miks?

¹² Tundub, et inimestel on kalduvus teisi klassifitseerida ja nende üle kohut mõista. Ent Jehoova näeb inimesi kui indiviide. Ta näeb igaühe potentsiaali. (Loe 1. Saamueli 16:7.) Meil tuleks teenistuses samamoodi teha. Paljud kogemused kinnitavad, milliseid häid tulemusi võib saada, kui suhtuda positiivselt igaühte, kellele me kuulutame.

13., 14. a) Miks suhtus üks pioneerist õde negatiivselt naisesse, keda ta teenistuses kohtas? b) Mida see juhtum meile õpetab?

¹³ Pioneer Sandra oli ühel Kariibi mere saarel majast majja kuulutamas, kui kohtas Ruthi, kes oli väga hõivatud karnevalipidustustega. Ruth oli kahel korral kroonitud üleriigiliseks karnevalikuningannaks. Kuna ta oli üllataval kombel vägagi huvitatud sellest, mida Sandra rääkis, lepiti kokku piibliuurimine. Sandra meenutab: „Kui ma tema elutuppa astusin, vaatas mulle kohe vastu suur foto Ruthist uhketes karnevaliriietes, samuti tema võidetud auhinnad. Järeldasin ekslikult, et keegi, kes on nii populaarne ja karnevalipidustustega tihedalt seotud, ei saa ometi olla tõest huvitatud. Niisiis ei käinud ma enam tema juures.”

¹⁴ Mõne aja pärast ilmus Ruth kuningriigisaali ja pärast koosolekut küsis ta Sandralt: „Miks sa enam minu juures uurimas ei käi?” Sandra vabandas ja nad jätkasid uurimist. Ruth edenes kiiresti, võttis maha oma karnevalipildid, hakkas võtma osa kõigist koguduse tegevustest ja pühendas oma elu Jehoovale. Loomulikult sai Sandra hiljem aru, kui vale oli küll olnud tema esialgne suhtumine.

15., 16. a) Mis sai, kui üks kuulutaja andis tunnistust oma sugulasele? b) Miks ei peaks sugulase taust röövima meilt julgust anda talle tunnistust?

¹⁵ Häid tulemusi on saanud ka paljud need, kes on andnud tunnistust uskmatutele pereliikmetele, isegi kui on tundunud väheusutav, et nad võiksid positiivselt reageerida. Mõelgem Joyce’ile, kristlikule õele Ühendriikidest. Tema õemees oli sattunud juba teismeeast peale ühtelugu vanglasse.  „Inimesed ütlesid, et tema elu pole tühjagi väärt,” jutustab Joyce, „sest ta kauples uimastitega, varastas ja tegi veel muidki halbu tegusid. Kõigest hoolimata jagasin temaga Piibli tõdesid tervelt 37 aasta jooksul.” Joyce’i kannatlikkus sai kuhjaga tasutud, kui mees hakkas viimaks uurima Jehoova tunnistajatega Piiblit ja muutis kardinaalselt oma elu. Hiljuti, olles 50-aastane, ristiti see mees ühel piirkonnakonvendil USA-s Californias. Joyce lausub: „Nutsin suurest rõõmust. Mul on nii hea meel, et ma ei kaotanud tema puhul kunagi lootust!”

¹⁶ Võib-olla kõhkled sa rääkida mõnele sugulasele Piibli tõdedest, kuna tal on teatud taust. See ei takistanud aga Joyce’il rääkimast oma õemehega. Pealegi, kas me teame, mis on teise inimese südames? Vahest otsib ta siiralt usulist tõde. Seega ära karda, vaid anna talle võimalus see leida. (Loe Õpetussõnad 3:27.)

Tõhus piibliuurimise abivahend

17., 18. a) Mida näitavad teadaanded mitmelt poolt maailmast raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” väärtuse kohta? b) Milliseid häid kogemusi oled sina saanud selle raamatuga?

¹⁷ Üle maailma paljudest riikidest tulnud teadaanded näitavad, et siira südamega inimesed on hästi vastu võtnud raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”, mille abil Piiblit uuritakse. Penni, õde, kes teenib pioneerina Ameerika Ühendriikides, alustas selle väljaande abil mitmeid uurimisi. Kaks neist toimus vanemate inimestega, kes olid hardad kirikuliikmed. Penni ei osanud arvata, kuidas nad suhtuvad Pühakirja tõdedesse, mis on toodud „Piibli õpetuste” raamatus. Ent nüüd kirjutab ta: „Kuna informatsioon on esitatud selgelt, loogiliselt ja lühidalt, võtsid nad õpitu varmalt vastu kui tõe, ilma et see oleks tekitanud tuliseid vaidlusi või kütnud üles emotsioone.”

¹⁸ Pat, kuulutaja Suurbritanniast, alustas piibliuurimist ühe pagulasest naisega Aasiast. Naine oli sunnitud oma riigist põgenema pärast seda, kui mässulistest sõdurid olid viinud ära tema abikaasa ja pojad, keda ta enam kunagi ei näinud. Naist ähvardati tappa, tema kodu põletati maani maha ning teda oli terve meestejõuk vägistanud. Naine tundis seetõttu, et tal pole enam millegi nimel elada ja ta oli mitut puhku otsustanud endalt elu võtta. Kuid piibliuurimine andis talle lootuse. „„Piibli õpetuste” raamatu lihtsad selgitused ja illustratsioonid avaldasid talle tohutu suurt mõju,” kirjutab Pat. Naine edenes ruttu, temast sai ristimata kuulutaja ja ta avaldas soovi end järgmisel kokkutulekul  ristida lasta. On tõesti suur rõõm aidata siirastel inimestel hakata mõistma ja hindama lootust, mida Pühakiri pakub!

„Kui me teeme head, siis ärgem tüdigem”

19. Miks on kuulutustöö nii pakiline?

¹⁹ Iga päevaga muutub käsk kuulutada ja inimesi jüngriteks teha üha pakilisemaks. Igal aastal võtavad tuhanded õigesti meelestatud inimesed kuulda head sõnumit. Siiski, „ligidal on Jehoova suur päev”, mis tähendab seda, et need, kes jäävad vaimsesse pimedusse, „vanguvad tapmisele” (Sef. 1:14; Õpet. 24:11).

20. Mida tuleks meil igaühel otsusekindlalt teha?

²⁰ Meie võime neid inimesi ikka veel aidata. Et seda teha, on oluline jäljendada esimese sajandi kristlasi, kes „ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest” (Ap. t. 5:42, meie kursiiv). Järgi nende eeskuju, olles raskustest hoolimata selles töös püsiv, pöörates tähelepanu õpetamiskunstile ja kuulutades erapooletult kõigile. „Kui me teeme head, siis ärgem tüdigem”, sest kui me oleme püsivad, saame tänu Jumala heakskiidule lõigata rikkalikke õnnistusi (2. Tim. 4:2; loe Galaatlastele 6:9).

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Kes võtavad kuulda head sõnumit?

• Miks me ei tohiks suhtuda inimestesse, kellele me kuulutame, eelarvamusega?

• Milliseid tulemusi on saadud tänu raamatule „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”?

[Küsimused]

[Pildid lk 13]

Tuhanded siira südamega inimesed võtavad kuulda head sõnumit

[Pildid lk 15]

Mida me võime õppida muudatustest, mida tegi apostel Paulus?

[Pilt lk 16]

Hea sõnumi kuulutajad ei suhtu inimestesse eelarvamusega