Esiletõstetud kohti Matteuse evangeeliumist
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Matteuse evangeeliumist
ESIMENE inimene, kes kirjutab Jeesuse elust ja teenistuskäigust köitva loo, on Matteus – Jeesus Kristuse lähedane kaaslane, varasem maksukoguja. Algselt heebrea keeles kirja pandud ja hiljem kreeka keelde tõlgitud Matteuse evangeelium sai valmis arvatavasti aastal 41 ning on ühenduslüliks Heebrea Kirjade ja Kristlike Kreeka Kirjade vahel.
See algselt küllap vist juudi lugejaile mõeldud kaasakiskuv ja sisutihe evangeelium kujutab Jeesust tõotatud Messiana, Jumala Pojana. Evangeeliumi sõnumisse süüvides tugevneb meis usk tõelisse Jumalasse, tema Pojasse ja ta tõotustesse (Heebr. 4:12).
„TAEVARIIK ON LÄHEDAL”
Matteus rõhutab Kuningriigi teemat ja Jeesuse õpetusi, kuigi see tähendab sündmuste rangest ajalisest järjestusest kõrvalekaldumist. Näiteks tuuakse mäejutlus ära kohe raamatu alguses, ehkki Jeesus esitas selle umbes oma teenistusaja keskpaiku.
Teenistuse Galilea-perioodil sooritab Jeesus imetegusid, jagab 12 apostlile kuulutustööjuhendeid, mõistab hukka variserid ja räägib tähendamissõnu Kuningriigist. Seejärel lahkub ta Galileast ja tuleb „Juudamaa alale teisele poole Jordanit” (Matt. 19:1). Teel sinna ütleb ta oma jüngritele, et nad lähevad Jeruusalemma ning Inimese Poeg mõistetakse surma ja äratatakse kolmandal päeval üles (Matt. 20:18, 19).
Vastused piiblilistele küsimustele:
3:16 – Mida tähendas see, et Jeesuse ristimise ajal „taevad avanesid”? See paistab viitavat sellele, et Jeesusel taastus mälus elu taevas enne inimeseks saamist.
5:21, 22 – Kas viha väljavalamine on tõsisem patt kui vihapidamine? Jeesus hoiatas, et inimene, kes laseb oma vihal venna vastu vinduda, patustab tõsiselt. Ent veelgi tõsisem patt on viha välja valada ja midagi solvavat öelda, mistõttu inimene ei või minna mitte kohaliku kohtu, vaid hoopis kõrgema kohtu alla.
5:48 – Kas meil ikka on võimalik olla „täiuslikud, nõnda nagu [meie] taevane Isa on täiuslik”? Suhtelises mõttes küll. Siin käsitles Jeesus armastuse teemat ning käskis kuulajail jäljendada Jumalat ja olla armastuses täiuslikud ehk terviklikud (Matt. 5:43–47). Kuidas? Laiendades seda ka oma vaenlastele.
7:16 – Mis „vili” iseloomustab õiget usku? See vili ei hõlma mitte ainult meie käitumist, vaid ka meie usulisi tõekspidamisi – õpetusi, millest me kinni peame.
10:34–38 – Kas peresisestes lahkhelides saab süüdistada Pühakirja sõnumit? Sugugi mitte. Pigem põhjustab lahkhelisid uskmatute pereliikmete seisukohavõtt. Nad võivad kristluse hüljata või sellele vastu seista, mis põhjustabki perekonnas lahkhelisid (Luuka 12:51–53).
11:2–6 – Miks küsis Johannes, kas Jeesus on „see, kes tuleb”, kui ta juba teadis, et Jeesus on Messias – oli ta ju kuulnud Jumala heakskiiduväljendust? Johannes võis seda küsida selleks, et Jeesuselt endalt kinnitust kuulda. Pealegi soovis Johannes teada, kas on veel keegi „teine”, kes tuleb Kuningriigi väes ja täidab kõik juutide lootused. Jeesuse vastusest ilmnes, et kedagi teist ei pidanud tulema.
19:28 – Keda kujutavad need „kaksteist Iisraeli suguharu”, kelle üle kohut mõistetakse? Nemad ei kujuta vaimse Iisraeli 12 suguharu (Gal. 6:16; Ilm. 7:4–8). Apostlitest, kellele Jeesus kõneles, pidi saama vaimse Iisraeli osa, mitte selle liikmete üle kohtu mõistjad. Jeesus sõlmis nendega Kuningriigi lepingu ning nad pidid olema ’kuningriigiks ja preestriks Jumalale’ (Luuka 22:28–30; Ilm. 5:10). Vaimse Iisraeli liikmed „mõistavad kohut maailma üle” (1. Kor. 6:2). Seega kujutavad „kaksteist Iisraeli suguharu”, kelle üle taevastel aujärgedel istujad kohut mõistavad, ilmselt kuninglikku preestriklassi mittekuuluvat inimmaailma, keda kujutasid ette 12 suguharu lepituspäeval (3. Moos. 16. ptk).
Õpetus meile:
4:1–10. Sellest loost võime õppida, et Saatan on reaalne isik, mitte abstraktne kurjuse printsiip. Meie ahvatlemiseks kasutab ta „lihahimu, silmahimu ja elukõrkust”. Kuid meil aitab Jumalale ustavaks jääda Pühakirja põhimõtete rakendamine (1. Joh. 2:16).
5:1–7:29. Teadvusta endale vajadust vaimsuse järele. Ole rahumeelne. Hülga kõlvatud mõtted. Pea oma sõna. Palvetades sea vaimsed asjad ainelistest huvidest ettepoole. Ole rikas Jumalas. Otsi esmalt Kuningriiki ja Jumala õigust. Ära ole kohtumõistjalik. Tee Jumala tahtmist. Kui praktilised õpetused on toodud ära mäejutluses!
9:37, 38. Meil tuleks tegutseda kooskõlas oma palvega lõikuse Issandale, et ta „läkitaks töötegijaid välja oma lõikusele”, ning innukalt osaleda jüngrite tegemise töös (Matt. 28:19, 20).
10:32, 33. Me ei tohiks kunagi karta oma usust kõnelda.
13:51, 52. Kuningriigi tõdedest arusaamisega kaasneb kohustus teisi õpetada ja neid aardeid nendega jagada.
14:12, 13, 23. Oluline on kasutada üksiolekuaega eesmärgipäraseks mõtisklemiseks (Mark. 6:46; Luuka 6:12).
17:20. Me vajame usku, et ületada mäesarnaseid takistusi meie vaimse edenemise teel ning tulla toime raskustega. Me ei tohiks jätta hooletusse usku Jehoovasse ja tema tõotustesse, vaid peaksime seda üles ehitama ja tugevdama (Mark. 11:23; Luuka 17:6).
18:1–4; 20:20–28. Inimliku ebatäiuse pärast ja positsiooni rõhutava usulise tausta tõttu omistasid Jeesuse jüngrid ülemäära suurt tähtsust silmapaistvusele. Meil tuleks endas kasvatada alandlikkust ning olla valvsad oma patuste kalduvuste suhtes ja vaadata eesõigustele ja kohustustele õigel viisil.
’INIMESE POEG ANTAKSE RISTI LÜÜA’
33. aasta 9. niisanil saabub Jeruusalemma Jeesus, kes „istub emaeesli seljas” (Matt. 21:5). Järgmisel päeval tuleb ta templisse ja puhastab selle. 11. niisanil õpetab ta templis, mõistab avalikult hukka kirjatundjad ja variserid ning annab seejärel jüngritele oma „tulemise ja maailmaajastu lõpetuse tunnuse” (Matt. 24:3). Järgmisel päeval ütleb ta neile: „Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha; siis antakse Inimese Poeg risti lüüa!” (Matt. 26:1, 2).
Käes on 14. niisan. Kui Jeesus on seadnud sisse oma peatselt ees ootava surma mälestusõhtu, antakse ta ära, arreteeritakse, kuulatakse kohtulikult üle ja naelutatakse postile. Kolmandal päeval äratatakse ta surnuist üles. Ülesäratatud Jeesus käsib enne taevaminekut oma jüngreid: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad” (Matt. 28:19).
Vastused piiblilistele küsimustele:
22:3, 4, 9 – Millal esitatakse need kolm kutset pulma? Esimest kutset pruudiklassi kogumiseks hakati esitama, kui Jeesus asus oma järelkäijatega aastal 29 kuulutama, ning see jätkus kuni aastani 33. Teist kutset esitati alates 33. aasta nelipühist, mil valati välja püha vaim, kuni aastani 36. Mõlemad kutsed olid mõeldud ainuüksi juutidele, juudi proselüütidele ja samaarlastele. Kolmandat kutset aga hakati esitama teelahkmetel olijaile, see tähendab ümberlõikamata paganatele, alates aastast 36. Kutse esitamine algas Rooma väepealiku Korneeliuse usulepöördumisega ning jätkub veel meie päevilgi.
23:15 – Miks oli variseride usku pöördunu ’kaks korda hullem põrgulaps’ kui variserid ise? Mõningad variseride usku pöördunud võisid olla varem jultunud patustajad. Võtnud omaks variseride äärmuslikud vaated, muutusid nad veelgi hullemaks, võimalik et veelgi äärmuslikumaks kui nende hukkamõistu pälvinud õpetajad. Nõnda said neist juudi variseridega võrreldes kaks korda rohkem „põrgulapsed” [„Gehenna väärilised”, UM].
27:3–5 – Mille pärast tundis Juudas kahetsust? Miski ei viita sellele, et Juuda süümepiin oli ehtne patukahetsus. Selle asemel et otsida Jumalalt andestust, tunnistas ta oma väärteo üles ülempreestritele ja vanematele. Teinud pattu, „mis on surmaks”, valdas Juudast täiesti õigustatult süütunne ja meeleheide (1. Joh. 5:16). Süümepiina kutsus temas esile ta lootusetu seisund.
Õpetus meile:
21:28–31. Jehoova peab tähtsaks seda, et me tõesti teeme tema tahtmist. Näiteks peaksime innukalt osalema kuningriigikuulutuse ja jüngrite tegemise töös (Matt. 24:14; 28:19, 20).
22:37–39. Kui tabavalt on kahes suurimas käsus võetud kokku Jumala nõuded oma teenijatele!
[Pilt lk 31]
Kas sina osaled innukalt lõikustöös?
[Allikaviide]
© 2003 BiblePlaces.com
[Pilt lk 31]
Matteus rõhutab Kuningriigi teemat