Neid arvatakse olevat väärt saama Kuningriiki

„[See on] Jumala õige kohtu tõestuseks, et teid arvataks Jumala riiki väärt olevat.” (2. TESS. 1:5)

1., 2. Millise kohtumõistmise on Jumal eesmärgiks seadnud ja kes kohut mõistab?

UMBES aastal 50 viibis apostel Paulus Ateenas. Olles nördinud seal vohava ebajumalakummardamise nägemisest, sai ta ajendi anda suurepärast tunnistust. Ta lõpetas oma sõnavõtu avaldusega, mis pidi kindlasti köitma paganatest kuulajate tähelepanu: „Nüüd [Jumal] kuulutab kõigile inimestele kõigis paigus, et nad peavad meelt parandama, sest ta on seadnud päeva, mil ta tahab kohut mõista maailma üle õigluses mehe läbi, kelle ta selleks on määranud, ja pakub usku kõigile pärast seda, kui ta on tema surnuist üles äratanud!” (Ap. t. 17:30, 31).

² Tasub tõsiselt mõelda faktile, et Jumal on tulevikuks näinud inimestele ette kohtupäeva! Kohut mõistab isik, keda Paulus oma kõnes ateenlastele ei nimeta, kuid keda meie tunneme kui ülesäratatud Jeesus Kristust. Jeesuse kohtuotsus tähendab kas elu või surma.

3. Miks sõlmis Jehoova Aabrahamiga lepingu ja kellel on selle täitumises eriline roll?

³ See kohtupäev on tuhat aastat pikk. Juhib seda Jehoova nimel Jeesus kui Jumala Kuningriigi kuningas, ent ta pole üksi. Jehoova valib inimsoo hulgast ühes Jeesusega ka teisi valitsema ja sel tuhande aasta pikkusel päeval kohut mõistma. (Võrdle Luuka 22:29, 30.) Aluspõhja sellele kohtupäevale rajas Jehoova peaaegu 4000 aastat tagasi, kui ta sõlmis oma ustava teenija Aabrahamiga lepingu. (Loe 1. Moosese 22:17, 18.) Ilmselt jõustus see leping aastal 1943 e.m.a. Loomulikult ei suutnud Aabraham täielikult mõista, mida see leping inimkonnale tähendab. Seevastu meie tänapäeval teame, et selle lepingu raames on Aabrahami seemnel täita eriline roll, nõnda et teostuks Jumala eesmärk mõista inimkonna üle kohut.

4., 5. a) Kes on Aabrahami seemne tähtsaim isik ja mida ta Kuningriigi kohta ütles? b) Millal avanes lootus saada osa kuningriigikorraldusest?

⁴ Aabrahami seemne tähtsaimaks isikuks sai Jeesus, keda aastal 29 võiti püha vaimuga ning kellest sai tõotatud Messias ehk Kristus (Gal. 3:16). Järgnevad kolm ja pool aastat  pühendas Jeesus Kuningriigi hea sõnumi kuulutamisele juudi rahva seas. Pärast Ristija Johannese vahistamist osutas Jeesus, et lootust selle Kuningriigi liikmeteks saada on peale Jeesuse teistelgi, öeldes: „Ristija Johannese päevist siiamaani rünnatakse taevariiki ja kes seda ründavad, kisuvad ta endile” (Matt. 11:12).

⁵ On huvitav, et vahetult enne nende mainimist, kes ’kisuvad endile’ taeva Kuningriigi, sõnas Jeesus: „Tõesti, ma ütlen teile, ei ole naistest sündinute seast tõusnud suuremat kui Ristija Johannes, aga väiksem taevariigis on suurem temast!” (Matt. 11:11). Miks see nii oli? Sest ustavate lootus saada osa kuningriigikorraldusest hakkas teoks saama alles 33. aasta nelipühil, mil valati välja püha vaim. Selleks ajaks oli Ristija Johannes juba surnud (Ap. t. 2:1–4).

Aabrahami seeme arvatakse õigeks

6., 7. a) Mis mõttes pidi Aabrahami seemet saama „nagu tähti taevas”? b) Millise õnnistuse osaliseks sai Aabraham ja millise samalaadse õnnistuse osaliseks saab tema seeme?

⁶ Aabrahamile öeldi, et tema seeme tehakse väga paljuks „nagu tähti taevas” ja „nagu liiva mere ääres” (1. Moos. 13:16; 22:17). Teiste sõnadega, Aabrahami ajal ei võinud inimesed teada, kui paljudest isikutest see seeme hakkab koosnema. Ent lõpuks tehti teatavaks selle vaimse seemne täpne arv: lisaks Jeesusele pidi see ulatuma 144 000-ni (Ilm. 7:4; 14:1).

⁷ Jumala Sõna ütleb Aabrahami usu kohta: „[Aabraham] uskus Jehoovat ning see arvati temale õiguseks” (1. Moos. 15:5, 6). Tõsi küll, mitte ükski inimene pole absoluutses mõttes õige (Jak. 3:2). Sellegipoolest suhtus Jehoova Aabrahami tema väljapaistva usu tõttu otsekui õigesse ning nimetas teda koguni oma sõbraks (Jes. 41:8). Need, kellest koos Jeesusega moodustub Aabrahami vaimne seeme, on samuti õigeks arvatud ning seeläbi pälvivad nad veelgi suuremaid õnnistusi kui Aabraham.

8. Millised õnnistused saavad osaks Aabrahami seemne liikmetele?

⁸ Võitud kristlased mõistetakse õigeks seetõttu, et nad usuvad Jeesuse lunastusohvrisse (Rooml. 3:24, 28). Jehoova silmis on nad õigeks mõistetud patust ja nad võivad saada võituks püha vaimuga, et olla Jumala vaimsed pojad, Jeesus Kristuse vennad (Joh. 1:12, 13). Neid seob uus leping ning nad moodustavad uue rahva, „Jumala Iisraeli” (Gal. 6:16; Luuka 22:20). Millise üleva eesõiguse see kõik annab! Tulenevalt kõigest sellest, mida Jumal nende heaks teeb, ei looda võitud kristlased igavesti maa peal elada. Nad loobuvad sellest tulevikulootusest kirjeldamatu rõõmu nimel olla kohtupäeval ühes Jeesusega ning valitseda koos temaga taevas. (Loe Roomlastele 8:17.)

9., 10. a) Millal võiti kristlasi esmakordselt püha vaimuga ja mis neid ees ootas? b) Millist abi said võitud kristlased?

⁹ 33. aasta nelipühil avanes rühma ustavate inimeste ees võimalus kuuluda nende  hulka, kes valitsevad kohtupäeval koos Jeesusega. Umbes 120 Jeesuse jüngrit ristiti püha vaimuga, misläbi neist said esimesed võitud kristlased. Kuid see oli alles algus. Sellest ajast peale tuli neil näidata oma ustavust Jehoovale kõigis katsumustes, mida Saatan neile põhjustada võis. Nad pidid olema ustavad surmani, et saada taevase elu krooni (Ilm. 2:10).

¹⁰ Seda silmas pidades hoolitses Jehoova selle eest, et võitud kristlased saaksid tema Sõna ja kristliku koguduse kaudu vajalikku manitsust ja julgustust. Näiteks kirjutas apostel Paulus võitud kristlastele Tessaloonikas: „Kuidas me igaüht teie seast otsekui isa oma lapsi õhutasime ja julgustasime, teid manitsedes elama nõnda, kuidas kohus on Jumala ees, kes teid kutsub oma riiki ja ausse” (1. Tess. 2:11, 12).

11. Mille laskis Jehoova „Jumala Iisraeli” liikmete heaks kirjalikult talletada?

¹¹ Aastakümnete jooksul pärast võitud kristlaste koguduse esimeste liikmete väljavalimist pidas Jehoova vajalikuks lasta kirjalikult talletada ülestähendused Jeesuse maisest teenistusest ning ka sellest, kuidas Jehoova esimese sajandi võitud kristlastega tegeles ja neile nõu andis. Niisiis lisas Jehoova juba olemasolevatele inspireeritud Heebrea Kirjadele inspireeritud Kristlikud Kreeka Kirjad. Heebrea Kirjad olid kirjutatud eeskätt lihasele Iisraeli rahvale ajal, mil see oli Jumalaga erisuhetes. Kristlikud Kreeka Kirjad kirjutati esmajoones „Jumala Iisraelile” – neile, kes olid võitud Kristuse vendadeks ja Jumala vaimseteks poegadeks. Muidugi mõista ei tähendanud see, nagu poleks mitteiisraellased Heebrea Kirjade uurimisest eriti kasu saanud. Samamoodi saavad kristlased, kes pole püha vaimuga võitud, ääretult suurt kasu Kristlikes Kreeka Kirjades sisalduvate nõuannete uurimisest ja nende järgi elamisest. (Loe 2. Timoteosele 3:15–17.)

12. Mida tuletas Paulus võitud kristlastele meelde?

¹² Esimese sajandi kristlased mõisteti õigeks ja võiti püha vaimuga selleks, et nad võiksid saada kätte taevase pärandi. Võidmine ei teinud neist maa peal olles kuningaid oma võitud kaaskristlaste üle. Ilmselt kaotasid mõningad algkristlased selle tõsiasja silmist ning hakkasid taotlema oma vendade seas koguduses kohatut eelispositsiooni. Seepärast oli Paulus sunnitud ütlema: „Juba te olete täis söönud, juba olete saanud rikkaks; te olete saanud kuningaiks ilma meieta. Kui te ometi tõesti oleksite kuningad, et ka meie võiksime ühes teiega olla kuningad!” (1. Kor. 4:8). Seetõttu tuletas Paulus tolle aja võitutele meelde: „Ei mitte, et me tahame olla valitsejad teie usu üle, vaid me oleme teie rõõmu kaastegelased” (2. Kor. 1:24).

Kuidas ennustatud arv täis saab

13. Kuidas jätkus võitute kutsumine pärast aastat 33?

¹³ Sugugi mitte kõiki 144 000-t võitud kristlast ei valitud esimesel sajandil. Nende kutsumine jätkus kogu apostellikul perioodil, seejärel aga ilmselt aeglustus. Siiski jätkus see ka järgnevate sajandite jooksul kuni meie ajani välja (Matt. 28:20). Kui Jeesus lõpuks aastal 1914 valitsema asus, hakkasid sündmused kiiresti arenema.

14., 15. Mida on seoses võitute kutsumisega meie päevilgi ette tulnud?

¹⁴ Kõigepealt puhastas Jeesus taevad igasugusest vastupanust Jumala valitsusele. (Loe Ilmutuse 12:10, 12.) Seejärel koondus tema tähelepanu oma kuningriigivalitsuse tulevaste veel järelejäänud liikmete kogumisele, nii et arv 144 000 täis saaks. 1930. aastate keskpaiku sai see töö ilmselt sama hästi  kui tehtud, sest paljud tollal kuulutustööle positiivselt reageerinud ei tundnud soovi pääseda taevasse. Vaim ei tunnistanud ühes nendega, et nad on Jumala pojad. (Võrdle Roomlastele 8:16.) Pigem määratlesid nad endid kui „teisi lambaid”, kel on lootus elada igavesti paradiislikul maal (Joh. 10:16). Seega tõusis pärast aastat 1935 kuulutustöö keskmesse apostel Johannese nägemuses nähtud „suures viletsuses” ellu jääva „suure hulga rahva” kogumine (Ilm. 7:9, 10, 14).

¹⁵ Siiski on 1930. aastatele järgnenud ajal saanud mõningad üksikisikud taevase kutse. Miks? Mõnel juhul võis olla põhjuseks see, et nad hakkasid asendama varem kutsutud isikuid, kes ei olnud jäänud ustavaks. (Võrdle Ilmutuse 3:16.) Paulus mainis koguni oma isiklikke tuttavaid, kes olid tõe maha jätnud (Filipl. 3:17–19). Keda Jehoova nende asendajaiks kutsub? Muidugi mõista on see tema otsus. Siiski oleks mõistlik arvata, et ta ei kutsu mitte vastpöördunuid, vaid inimesi, kes on oma ustavust juba teataval määral tõestanud – nagu seda olid teinud jüngrid, kellele Jeesus oma mälestusõhtut sisse seades kõneles (Luuka 22:28). *

16. Mille eest me oleme seoses võitutega tänulikud ja mida me võime kindlalt uskuda?

¹⁶ Paistab siiski, et mitte kõik pärast 1930. aastaid taevase lootuse kutse saanutest pole usust äralangenute asendusisikud. Jehoova on ilmselt taganud selle, et võitud kristlasi on meie keskel kõigil neil selle maailmaajastu lõpu päevil kuni „Suure Baabüloni” hävitamiseni (Ilm. 17:5). * Me võime olla kindlad, et Jehoova määratud ajal saab 144 000 liikme arv täis ning kõik nad asuvad lõpuks oma kohale Kuningriigi valitsuses. Samuti võime uskuda prohvetlikku Sõna, et järjest kasvav suur rahvahulk kui rühmitus osutub ka edaspidi ustavaks. Varsti tuleb ta välja Saatana maailma tabavast „suurest viletsusest” ja jõuab õnnelikult Jumala uude maailma.

Jumala taevane valitsus on peaaegu koos!

17. Kuidas on lugu ustavuses surnud võitud kristlastega vastavalt kirjakohtadele 1. Tessalooniklastele 4:15–17 ja Ilmutuse 6:9–11?

¹⁷ Alates aastast 33 on kümned tuhanded võitud kristlased ilmutanud vankumatut usku ja pidanud ustavalt vastu kuni surmani. Nemad on juba arvatud olema väärt saama Kuningriiki ning on oletatavasti alates Kristuse juuresoleku alguspäevadest ka vastava tasu kätte saanud. (Loe 1. Tessalooniklastele 4:15–17; Ilmutuse 6:9–11.)

18. a) Milles on veel maa peale jäänud võitud kindlad? b) Mida arvavad teiste lammaste hulka kuulujad oma võitud kristlike vendade kohta?

 ¹⁸ Need võitud, kes on veel maa peale jäänud, on täiesti kindlad, et kui nad jäävad ustavaks, saavad nad peagi kätte tasu oma ustava elutee eest. Kui miljonid teised lambad mõtlevad oma võitud vendade usule, võivad nad nõustuda apostel Pauluse sõnadega võitud vendadele Tessaloonikas: „[Me kiitleme teist] Jumala kogudustes, teie kannatlikkusest ja usust, kõigis teie tagakiusamistes ja viletsusis, mida te kannatate Jumala õige kohtu tõestuseks, et teid arvataks Jumala riiki väärt olevat, mille pärast te ka kannatate” (2. Tess. 1:3–5). Kui viimane võitute liige jätab maha elu maa peal – juhtugu see siis millal tahes –, on Jumala taevane valitsus lõplikult koos. Millist rõõmu see küll põhjustab nii taevas kui maa peal!

[Allmärkused]

Kas oskad selgitada?

• Mida sellist tegi Jumal Aabrahamile teatavaks, millel on tähtis roll ühenduses kohtupäevaga?

• Miks arvati Aabraham õigeks?

• Mida toob õigeksarvamine kaasa neile, kes kuuluvad Aabrahami seemne hulka?

• Milline kindel lootus on kõigil kristlastel?

[Küsimused]

[Pilt lk 20]

Jeesus ergutas oma järelkäijaid Kuningriigi poole püüdlema

[Pilt lk 21]

Jehoova hakkas 33. aasta nelipühil valima välja Aabrahami seemne teisejärgulisi liikmeid

[Pildid lk 23]

Teised lambad on tänulikud, et võitud kristlased on neil viimseil päevil koos nendega