„Pea silmas oma ametit, mille sa oled saanud Issandalt”

„Pea silmas oma ametit, mille sa oled saanud Issandalt, et sa seda täidaksid!” (KOL. 4:17)

1., 2. Milline vastutus on kristlastel inimkonna ees?

MEIL on suur vastutus kaasinimeste ees. Nende praegustest otsustest sõltub nende elu või surm „suure viletsuse” ajal (Ilm. 7:14). Õpetussõnade raamatu inspireeritud kirjutaja lausus: „Päästa need, keda viiakse surma, ja peata, kes vanguvad tapmisele!” Rabavad sõnad, kas pole? Kui me ei täida oma kohust teavitada inimesi nende ees seisvast valikust, võime tõmmata enda peale veresüü. Sama piiblisalm jätkubki sõnadega: „Kui sa ütled: „Vaata, me ei teadnud seda!”, kas siis südamete läbikatsuja ei saa sellest aru? Su hinge hoidja teab seda ja tasub inimesele ta tegu mööda!” On selge, et Jehoova teenijad ei saa öelda „me ei teadnud seda”, millises ohus inimesed on (Õpet. 24:11, 12).

² Elu on Jehoova silmis väärtuslik. Ta ergutab oma teenijaid tegema kõik endast oleneva, et aidata päästa võimalikult palju elusid. Iga jumalateenija peab andma teada, milline elupäästev sõnum leidub Jumala Sõnas. Meil on selline ülesanne nagu vahimehel, kes peab hoiatama niipea, kui ta märkab lähenevat ohtu. Me ei taha, et hukkumisohus inimeste veri tuleks meie pea peale (Hes. 33:1–7). Kui oluline on seega, et me ’kuulutaksime sõna’ püsivalt! (Loe 2. Timoteosele 4:1, 2, 5.)

3. Millest räägivad nii see kui kaks järgmist artiklit?

³ See artikkel räägib, kuidas ületada takistusi, mis seoses meie elupäästva teenistusega ette tulevad, ja kuidas aidata rohkemal arvul inimesi. Järgmine artikkel uurib lähemalt, kuidas arendada oluliste tõdede õpetamise kunsti. Kolmas uurimisartikkel annab teada, milliseid toredaid tulemusi on Kuningriigi kuulutajad saanud kogu maailmas. Enne veel kui asume neid teemasid uurima, oleks hea teha ülevaade sellest, miks on praegune aeg nii raske.

Miks puudub paljudel lootus

4., 5. Mida on inimkond näinud, ja kuidas paljud sellele reageerivad?

⁴ Maailmasündmused kinnitavad, et me elame „maailmaajastu lõpetuse” ajal ning et lõpp on väga lähedal. Inimkond on näinud sündmusi ja tingimusi, mis Jeesuse ja tema jüngrite sõnul pidid märgistama „viimseid päevi”. Sõjad, näljahädad, maavärisemised ja muud hädad, mis pidid kõik olema „sünnivalude hakatus”, toovad inimestele palju kannatusi. Ülekohus, isekus ja jumalakartmatus on kõikjal maad võtnud. Isegi nendel inimestel, kes püüavad elada Piibli põhimõtete järgi, on käes „rasked ajad” (Matt. 24:3, 6–8, 12; 2. Tim. 3:1–5).

⁵ Valdav osa inimkonnast siiski ei mõista maailmasündmuste tegelikku tähendust. Seetõttu kardavad paljud enda ja oma pere turvalisuse pärast. Paljud on murest murtud lähedase inimese kaotuse või mõne muu isikliku tragöödia tõttu. Kuna neil pole täpseid  teadmisi selle kohta, miks niisugused asjad sünnivad ja milline on lahendus, puudub neil lootus (Efesl. 2:12).

6. Miks on „Suur Baabülon” olnud võimetu aitama oma järgijaid?

⁶ „Suur Baabülon”, ülemaailmne valereligiooni impeerium, pole rahvastele erilist lohutust pakkunud. Ta on nad oma „hooruse viinast” pannud hoopis vaimses segaduses taaruma. Veelgi enam, hoorana käitudes on valereligioon võrgutanud ja oma võimu all hoidnud „ilmamaa kuningaid”, kasutades selleks valeõpetusi ja spiritistlikke tavasid, millega hoida rahvahulki kuulekalt nende poliitiliste isandate alluvuses. Valereligioon on seega saanud endale küll võimu ja mõjujõudu, kuid samal ajal on ta usulise tõe täiesti hüljanud (Ilm. 17:1, 2, 5; 18:23).

7. Milline väljavaade on suurema osa inimkonna ees, aga mismoodi on võimalik mõningaid aidata?

⁷ Jeesus õpetas, et suurem osa inimkonnast käib laial teel, mis viib hukatusse (Matt. 7:13, 14). Osa inimesi on laial teel sellepärast, et nad on teinud kaalutletud otsuse lükata kõrvale Piibli õpetused. Paljud teised inimesed aga käivad sel teel sellepärast, et neid on petetud või hoitud teadmatuses selles osas, mida Jehoova neilt tegelikult ootab. Võib-olla mõned neist muudaksid oma elu, kui neile antaks selleks Piiblist häid põhjusi. Ent neid, kes jäävad Suurde Baabüloni ja kes lükkavad jätkuvalt tagasi Piibli normid, ei päästeta „suures viletsuses” (Ilm. 7:14).

Kuuluta lakkamata

8., 9. Kuidas reageerisid vastupanule esimese sajandi kristlased, ja miks?

⁸ Jeesus ütles, et tema jüngrid peavad kuulutama head sõnumit Kuningriigist ja tegema inimesi jüngriteks (Matt. 28:19, 20). Sellepärast on tõsikristlased alati arvanud, et kuulutustöös osalemine on seotud ustavusega Jumalale, ja see on üks nende usu põhinõue. Jeesuse esimesed jüngrid jätkasid kuulutamist isegi siis, kui seisid silmitsi vastupanuga. Nad lootsid saada jõudu Jehoovalt, paludes, et ta aitaks neil ikka „kõige julgusega rääkida” tema sõna. Jehoova vastas, täites nad püha vaimuga, nii et nad võisid julgelt rääkida Jumala sõna (Ap. t. 4:18, 29, 31).

⁹ Kas siis, kui vastupanu muutus vägivaldseks, lõi kõikuma Jeesuse järelkäijate otsusekindlus kuulutada head sõnumit? Üldsegi mitte. Apostlite kuulutustööst ärritunud juudi usujuhid võtsid apostlid kinni, ähvardasid ja peksid neid. Ometi apostlid „ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest”.  Neile oli päevselge, et „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna” (Ap. t. 5:28, 29, 40–42).

10. Milliseid katsumusi on kristlastel tänapäeval, kuid millised tulemused võivad olla nende heal käitumisel?

¹⁰ Enamjagu Jumala teenijaid tänapäeval ei ole pidanud taluma peksmist või vangistamist kuulutustöö pärast. Kuid kõigi tõsikristlaste ees seisavad mingit laadi katsumused. Võib-olla ajendab Piibli põhjal kasvatatud südametunnistus sind käituma viisil, mis pole populaarne, või elama nõnda, et torkad teiste seast silma, sest oled teistsugune. Kolleegid, koolikaaslased või naabrid võivad pidada sind imelikuks, kuna sinu otsused toetuvad Piibli põhimõtetele. Nende negatiivne suhtumine aga ei tohiks sind heidutada. Maailm on vaimses pimeduses, kuid kristlased peavad paistma „otsekui taevatähed” (Filipl. 2:15). Vahest mõni siiras inimene näeb ja hindab sinu häid tegusid ning annab seetõttu au Jehoovale. (Loe Matteuse 5:16.)

11. a) Kuidas võib mõni kuulutustööle reageerida? b) Millist vastupanu apostel Paulus kohtas ja kuidas ta sellele reageeris?

¹¹ Meil läheb vaja julgust, et kuulutada lakkamata Kuningriigi sõnumit. Mõned inimesed, sealhulgas sugulasedki, võivad sind pilgata või püüda kuidagi muud moodi sinult söakust võtta (Matt. 10:36). Apostel Paulust peksti rohkem kui ühel korral, sest ta tegi ustavalt kuulutustööd. Pangem tähele, kuidas ta niisugusele vastuseisule reageeris. „Kuigi meie ... olime kannatanud ... ja saanud teotada,” kirjutas ta, „võtsime siiski oma Jumalas julguse kuulutada teile Jumala evangeeliumi suure võitlusega” (1. Tess. 2:2). Kahtlemata nõudis Pauluselt suurt julgust rääkida head sõnumit ikka edasi pärast seda, kui teda oli kinni võetud, temalt olid riided seljast kistud, teda oli vitstega pekstud ning visatud vanglasse (Ap. t. 16:19–24). Mis andis talle jätkamiseks julgust? Tal oli suur soov täita Jumalalt saadud ülesannet kuulutada (1. Kor. 9:16).

12., 13. Milliste raskustega seisavad mõned silmitsi, ja kuidas on nad püüdnud neid ületada?

¹² Samuti on väljakutseks hoida alal innukust territooriumil, kus inimesi pole ühtelugu kodus või kus Kuningriigi sõnumit võetakse harva kuulda. Mida niisuguses olukorras teha? Võib-olla leiame, et peame võtma julguse kokku ja rääkima inimestega eraviisil. Samuti võime muuta oma ajakava või suunata pingutused neis piirkondades kuulutamisele, kus võib kohata rohkem inimesi. (Võrdle Joh. 4:7–15; Ap. t. 16:13; 17:17.)

¹³ Paljud võitlevad muud laadi raskustega, milleks on näiteks kõrge iga ja vilets tervis, ning need võivad piirata seda, mida nad mõistlikkuse piires saavad kuulutustööl teha. Kui nii on sinugi puhul, ärgu see sind muserdagu. Jehoova teab väga hästi sinu piire ja ta hindab seda, mida sa teha suudad. (Loe 2. Korintlastele 8:12.) Missuguste raskustega sa silmitsi ka ei seisaks – olgu selleks vastupanu, ükskõiksus või põdurus – tee kõik, mis sinu oludes võimalik, et jagada teistega head sõnumit (Õpet. 3:27; Mark. 12:41–44).

„Pea silmas oma ametit”

14. Milles jättis apostel Paulus kaaskristlastele eeskuju, ja millist nõu ta andis?

¹⁴ Apostel Paulus suhtus kuulutustöösse väga tõsiselt ja ta innustas usukaaslasi sedasama tegema (Ap. t. 20:20, 21; 1. Kor. 11:1). Üks mees, kellele Paulus erilist julgustust jagas, oli esimesel sajandil elanud kristlane nimega Arhippos. Paulus kirjutas koloslastele: „Öelge Arhipposele: „Pea silmas oma ametit, mille sa oled saanud Issandalt, et sa seda täidaksid!”” (Kol. 4:17). Me ei tea, kes Arhippos oli või milline oli tema olukord, kuid ilmselt oli ta saanud ülesande kuulutada.  Kui sina oled pühendunud kristlane, oled sinagi saanud ülesande kuulutada. Kas sa pead jätkuvalt silmas oma ametit, et seda täita?

15. Mida kristlik pühendumine tähendab ja millise küsimusteni see viib?

¹⁵ Enne ristimist pühendasime südamlikus palves oma elu Jehoovale. See tähendas, et me otsustasime täita tema tahet. Seega oleks meil hea endalt nüüd küsida: kas Jumala tahte täitmine on tõesti mu elus kõige tähtsam? Meil on nähtavasti erisuguseid kohustusi, mille täitmist Jehoova ootab, näiteks tuleb meil hoolitseda oma perekonna eest (1. Tim. 5:8). Kuidas me aga kasutame ülejäänud aega ja energiat? Mis on meile elus kõige tähtsam? (Loe 2. Korintlastele 5:14, 15.)

16., 17. Milliseid võimalusi saavad kaaluda noored kristlased või need, kel on suhteliselt vähe kohustusi?

¹⁶ Kas sa oled noor pühendunud kristlane, kellel on kool juba seljataga või oled kohe-kohe seda lõpetamas? Ilmselt pole sul veel suuri perekondlikke kohustusi. Niisiis, millised plaanid sul oma eluks on? Millised otsused aitaksid sul kõige paremini pidada kinni oma tõotusest täita Jehoova tahet? Paljud on korraldanud oma asjad nõnda, et nad on saanud teenida pioneerina, ja see on toonud neile suurt rõõmu ning rahuldust (Laul 110:3; Kog. 12:1).

¹⁷ Võib-olla oled sa noor täiskasvanu. Sul on täiskohaga töö, aga vähe muid kohustusi peale iseenda ülalpidamise. Kahtlemata meeldib sulle osaleda koguduse tegevustes nii palju, kui sinu ajagraafik võimaldab. Kas sul oleks võimalik kogeda veelgi suuremat rõõmu? Kas sa oled mõelnud laiendada oma teenistust? (Laul 34:9; Õpet. 10:22.) Mõnes paikkonnas on vaja veel palju tööd teha selleks, et elupäästva tõesõnumiga kõigini jõuda. Kas sa saaksid teha oma elus muudatusi, et teenida näiteks piirkonnas, kus on vaja rohkem Kuningriigi kuulutajaid? (Loe 1. Timoteosele 6:6–8.)

18. Milliseid muudatusi tegi üks noor abielupaar ja millised on olnud tulemused?

¹⁸ Mõelgem Ameerika Ühendriikidest pärit Kevini ja Elena eeskujule. * Nagu nende paikkonna noortel äsjaabiellunutel tavaks, pidasid nemadki vajalikuks endale maja osta. Mõlemad töötasid täiskohaga ja võisid mugavat elu elada. Paraku ei jäänud neil töögraafiku ja majaga seotud tööde pärast  eriti aega kuulutustööks. Kevin ja Elena mõistsid, et pühendavad peaaegu kogu aja ja jõuvarud oma varale. Ent kui nad märkasid, kui lihtsat elu elas üks õnnelik pioneeridest abielupaar, otsustasid nad oma elus asjade tähtsusjärjekorda muuta. Otsinud Jehoovalt palve kaudu juhatust, müüsid nad oma maja maha ja kolisid korterisse. Elena vähendas ilmalikku tööaega ja hakkas pioneeriks. Saanud innustust oma naise kuulutustöökogemustest, loobus Kevingi täisajalisest tööst ja alustas pioneerteenistust. Hiljem kolisid nad ühte Lõuna-Ameerika riiki, kus oli suur vajadus Kuningriigi kuulutajate järele. „Meie abielu on alati õnnelik olnud,” räägib Kevin, „aga nüüd, mil oleme pürginud vaimsete sihtide poole, oleme võinud kogeda palju sügavamat rõõmu.” (Loe Matteuse 6:19–22.)

19., 20. Miks on hea sõnumi kuulutamine kõige tähtsam töö tänapäeval?

¹⁹ Kõige tähtsam töö, mida tänapäeval maa peal tehakse, on hea sõnumi kuulutamine (Ilm. 14:6, 7). See aitab pühitseda Jehoova nime (Matt. 6:9). Piibli sõnum parandab nende tuhandete inimeste elu, kes igal aastal selle vastu võtavad, ja see võib tuua neile pääste. Ent „kuidas nad saavad kuulda ilma kuulutajata?”, nagu küsis apostel Paulus (Rooml. 10:14, 15). Tõepoolest, kuidas? Miks mitte teha otsusekindlalt kõik, mis võimalik, et täita oma ametit?

²⁰ Veel üks viis, kuidas me saame aidata inimestel mõista praeguste raskete aegade tähtsust ja seda, milliste tagajärgedeni nende otsused viivad, on parandada oma õpetamisoskust. Kuidas seda teha, arutatakse järgmises artiklis.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Milline vastutus on kristlastel inimkonna ees?

• Mismoodi saada jagu takistustest seoses kuulutustööga?

• Kuidas me võime täita oma ametit, mille oleme saanud?

[Küsimused]

[Pilt lk 5]

On vaja julgust, et kuulutada vastupanust hoolimata

[Pilt lk 7]

Mida sa saad teha, kui kuulutad territooriumil, kus inimesi pole sageli kodus?