Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Jeesus Kristus — suurim Misjonär

Jeesus Kristus — suurim Misjonär

Jeesus Kristus – suurim Misjonär

„Ma olen temast, ja tema on mind läkitanud!” (JOH. 7:29)

1., 2. Kes on misjonär ning keda võib nimetada suurimaks Misjonäriks?

MIS sulle meenub, kui kuuled sõna „misjonär”? Mõned võivad mõelda ristiusu kiriku misjonäridele, kellest paljud on sekkunud poliitilistesse ja majanduslikesse afääridesse maades, kus nad teenivad. Ent Jehoova tunnistajana mõtled sa küllap vist misjonäridele, kelle juhtiv kogu on lähetanud paljudesse maailma maadesse kuulutama head sõnumit (Matt. 24:14). Need misjonärid pühendavad heldel käel oma aega ja energiat üllale eesmärgile aidata inimestel tulla Jehoova Jumala ligi ning olla temaga kallihinnalistes suhetes (Jak. 4:8).

2 Sõnu „misjonär” ja „misjonärid” Piiblis ei leidu. Kuid Efeslastele 4:11 „Uue maailma tõlke” allmärkus näitab, et kreeka sõna, mis on tõlgitud kui „evangeeliumikuulutajad”, võib tõlkida ka vastega „misjonärid”. Jehoova on suurim Evangeeliumikuulutaja, ent teda ei saa nimetada suurimaks Misjonäriks, sest teda pole mitte keegi mitte kunagi läkitanud. Seevastu Jeesus Kristus ütles oma taevase Isa kohta: „Ma olen temast, ja tema on mind läkitanud!” (Joh. 7:29). Osutades inimmaailma vastu suurt armastust, läkitas Jehoova maa peale oma ainusündinud Poja (Joh. 3:16). Jeesust võib nimetada suurimaks ja ülimaks Misjonäriks, sest üks põhjusi, miks ta maa peale saadeti, oli tõele tunnistust anda (Joh. 18:37). Kuningriigi hea sõnumi kuulutamine õnnestus tal igati ning tema teenistustööst saame meiegi kasu. Me võime näiteks rakendada tema õpetusmeetodeid oma teenistustööl, ükskõik, kas oleme misjonitööl või mitte.

3. Milliseid küsimusi me asume arutama?

3 Jeesuse roll kuningriigikuulutajana tõstatab järgmised küsimused: mida Jeesus maa peal olles koges? Miks oli tema õpetus mõjus? Mis tegi tema teenistustöö edukaks?

Teenistusvalmidus uues ümbruskonnas

4.–6. Milliseid muutusi koges Jeesus seoses maa peale läkitamisega?

4 Nüüdisaegsed misjonärid ja mõningad kristlased, kes kolivad paika, kus on suurem vajadus kuningriigikuulutajate järele, peavad kohanduma oludega, mis jäävad nende harjumuspärasele elutasemele alla. Ent me ei suudaks ette kujutada seda kontrasti, mis valitses Jeesuse elutingimuste vahel, kui ta oli maa peal, ning elutingimuste vahel, kui ta elas koos Isaga taevas ingelolendite keskel, kes teenisid puhastel ajenditel Jehoovat (Iiob 1:6; 2:1). Kui erinev oli küll viibida kõlbeliselt laostunud maailmas patuste inimeste keskel! (Mark. 7:20–23.) Jeesusel tuli teha tegemist koguni oma lähimate jüngrite vahelise rivaalitsemisega (Luuka 20:46; 22:24). Muidugi mõista toimis ta täiuslikult kõiges, mis tal maa peal ette tuli.

5 Jeesus ei hakanud inimkeeles rääkima ime läbi – ta hakkas seda beebist peale õppima. Milline tähelepanuväärne muutus – oli ta ju käsutanud taeva ingleid! Maa peal olles kasutas Jeesus vähemalt üht ’inimeste keeltest’. See oli täiesti teistsugune kui „inglite keeled” (1. Kor. 13:1). Mis aga puutus sõnakasutusse, siis polnud ühtki inimest, kes oleks kõnelnud nõnda paeluvalt kui Jeesus (Luuka 4:22).

6 Mõelgem veel teistelegi suurtele Jumala Poja kogetud muutustele, kui ta maa peale tuli. Olgugi et Jeesus ei pärinud Aadamalt pattu, sai temast samasugune inimene nagu need, kes hiljem said tema „vendadeks” ehk võitud järelkäijateks. (Loe Heebrealastele 2:17, 18.) Oma maise elu viimasel õhtul ei palunud Jeesus taevast Isa, et see läkitaks „enam kui kaksteist leegioni ingleid”. Ent mõelgem, milliseid ingelolendeid oli ta ise käsutanud, kui ta peaingel Miikael oli! (Matt. 26:53; Juuda 9.) Jah, Jeesus sooritas imesid, kuid see, mida ta tegi maa peal, oli võrdlemisi piiratud, kui mõelda sellele, mida ta võis olla taevas korda saatnud.

7. Kuidas toimisid juudid käsuseaduse suhtes?

7 Olles enne inimeseks saamist „Sõna”, võis Jeesus olla Jumala eestkõneleja, kes juhatas iisraellasi läbi kõrbe (Joh. 1:1; 2. Moos. 23:20–23). Ent nad said „käsuõpetuse inglite teenistuse kaudu ega pidanud seda mitte” (Ap. t. 7:53; Heebr. 2:2, 3). Juudi usujuhid esimesest sajandist ei taibanud käsuseaduse mõtet. Mõelgem näiteks hingamispäeva käsule. (Loe Markuse 3:4–6.) Kirjatundjad ja variserid jätsid kõrvale, „mis on tähtsaim käsuõpetuses, õigluse ja halastuse ja ustavuse” (Matt. 23:23). Sellegipoolest ei andnud Jeesus alla ega lakanud tõde kuulutamast.

8. Miks saab Jeesus meid aidata?

8 Jeesus osutas teenistusvalmidust. Teda ajendas tegutsema armastus inimeste vastu ning ta soovis väga neid aidata. Ta ei minetanud kunagi oma evangeeliumikuulutaja vaimu. Ja kuna Jeesus oli maa peal olles Jehoovale ustav, „sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad”. Lisaks, „seetõttu, et ta ise on kannatanud kiusatuna, võib ta aidata neid [nagu meie], keda kiusatakse” (Heebr. 2:18; 5:8, 9, P 1997).

Hea väljaõpe, et olla õpetaja

9., 10. Millist väljaõpet sai Jeesus enne maa peale läkitamist?

9 Juhtiv kogu hoolitseb enne nüüdisaja kristlastele misjonilähetuse andmist nende väljaõppe eest. Kas Jeesus Kristus sai väljaõpet? Jah sai, ent ta ei käinud enne Messiaks võidmist rabide koolis, ka ei õppinud ta mõne väljapaistva usujuhi jalgade ees (Joh. 7:15; võrdle Ap. t. 22:3). Miks siis oli Jeesus nii võimekas õpetaja?

10 Mida Jeesus poleks oma emalt Maarjalt ja kasuisalt Joosepilt ka õppinud, sai ta põhilise ettevalmistuse teenistuseks Kõigekõrgemalt. Jeesus ütles selle kohta: „Ma ei ole rääkinud iseenesest, vaid Isa, kes mind on läkitanud, on mulle andnud käsu, mida ma pean ütlema ja mida ma pean rääkima” (Joh. 12:49). Pangem tähele, et Pojale jagati detailseid juhiseid selle kohta, mida õpetada. Kahtlemata oli Jeesus enne maa peale tulekut võinud pikka aega kuulda Isalt õpetust. Kas sai olla veel paremat väljaõpet?

11. Mil määral kajastus Jeesuses oma Isa suhtumine inimestesse?

11 Juba oma loomisest alates olid Pojal olnud Isaga lähedased suhted. Enne, kui Jeesus inimeseks sai, nägi ta Jehoova Jumala suhtumist inimestesse sellest, kuidas ta nendega tegutses. Jumala armastus inimkonna vastu kajastus Pojas sel määral, et isikustatud tarkusena võis ta sõnada, et ta tundis „rõõmu inimlastest” (Õpet. 8:22, 31).

12., 13. a) Mida sai Jeesus õppida, nähes, kuidas Isa tegeles iisraellastega? b) Kuidas Jeesus saadud väljaõpet rakendas?

12 Poeg sai õppida ka seda nähes, kuidas Isa ebasoodsate olude korral toimis. Mõelgem näiteks sellele, kuidas tegeles Jehoova isemeelsete iisraellastega. Kirjakoht Nehemja 9:28 ütleb: „Kui nad said hingata, siis nad tegid jälle kurja sinu [Jehoova] ees. Ja sina jätsid nad nende vaenlaste kätte, et need valitseksid nende üle. Aga kui nad jälle sind hüüdsid, siis sa kuulsid taevast ja päästsid nad oma halastuse pärast palju kordi.” Ühes Jehoovaga töötades ja teda jälgides kasvatas Jeesus endas samasugust kaastunnet oma tegevuspiirkonna inimeste vastu (Joh. 5:19).

13 Praktikas väljendus Jeesuse sedalaadi ettevalmistus selles, kui kaastundlikult ta oma jüngritega tegeles. Surmaeelsel ööl jätsid kõik tema apostlid, keda ta nii väga oli armastanud, „tema maha ja põgenesid ära” (Matt. 26:56; Joh. 13:1). Apostel Peetrus salgas Kristust koguni kolm korda! Sellegipoolest ei sulgenud Jeesus apostlite eest võimalust tema juurde tagasi tulla. Ta ütles Peetrusele: „Mina olen sinu eest palunud, et su usk ära ei lõpeks, ja kui sa pärast pöördud, siis kinnita oma vendi!” (Luuka 22:32). Vaimne Iisrael on edukalt rajatud „apostlite ja prohvetite” alusele ning Uue Jeruusalemma aluskividel on Talle Jeesus Kristuse 12 ustava apostli nimed. Kuni tänase päevani on võitud kristlased koos pühendunud kaaslastega, „teiste lammastega”, tegutsenud edukalt Jumala vägeva käe all ning tema armastatud Poja juhatusel kui Kuningriigi kuulutamise organisatsioon (Efesl. 2:20; Joh. 10:16; Ilm. 21:14).

Kuidas Jeesus õpetas

14., 15. Mil moel eristus Jeesuse õpetusviis kirjatundjate ja variseride omast?

14 Mil moel Jeesus saadud ettevalmistust ellu rakendas, kui ta oma järelkäijaid õpetas? Kui võrdleme Jeesuse õpetamisviisi juudi usujuhtide omaga, võime ülimalt selgelt näha Jeesuse õpetusviisi paremust. Kirjatundjad ja variserid olid „Jumala sõna tühjaks teinud oma pärimuse pärast”. Seevastu Jeesus ei rääkinud midagi iseenesest, vaid pidas alati kinni Jumala sõnast ehk läkitusest (Matt. 15:6; Joh. 14:10). Seda on ka meil tarvis teha.

15 Usujuhtidest eristas Jeesust täielikult veel üks tegur. Ta sõnas kirjatundjaid ja varisere silmas pidades: „Kõike nüüd, mis nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga nende tegude järgi ärge tehke, sest nad ütlevad küll, aga ei tee” (Matt. 23:3). Jeesus tegi, mida ta õpetas. Vaadelgem üht seda tõendavat näidet.

16. Miks võib öelda, et Jeesus elas vastavalt oma sõnadele, mis on tallel kirjakohas Matteuse 6:19–21?

16 Jeesus ergutas oma jüngreid koguma „varandusi taevasse”. (Loe Matteuse 6:19–21.) Kas Jeesus ise elas vastavalt sellele üleskutsele? Jah elas, sest ta võis enda kohta ausalt öelda: „Rebastel on augud ja taeva lindudel on pesad, aga Inimese Pojal ei ole aset, kuhu ta oma pea paneks!” (Luuka 9:58). Jeesus elas lihtsat elu. Ta oli eeskätt hõivatud Kuningriigi hea sõnumi kuulutamisega ning näitas, mida tähendab olla vaba muredest, mis tulenevad maa peale varanduste kogumisest. Jeesus osutas sellele, kui palju parem on koguda varandusi taevasse, kus „koi ega rooste ei riku ja kus vargad sisse ei murra ega varasta”. Kas sina järgid Jeesuse üleskutset koguda varandusi taevasse?

Omadused, mis tegid Jeesuse inimeste silmis kalliks

17. Millised omadused tegid Jeesusest erakordselt hea evangeeliumikuulutaja?

17 Millised omadused tegid Jeesusest erakordselt hea evangeeliumikuulutaja? Ühena neist võiks mainida tema suhtumist inimestesse, keda ta aitas. Jehoova üllaste omaduste seas, mida Jeesus jäljendas, olid alandlikkus, armastus ja kaastunne. Pangem tähele, kuidas need iseloomujooned tõmbasid paljusid Jeesuse juurde.

18. Miks võib öelda, et Jeesus oli alandlik?

18 Võtnud vastu ülesande tulla maa peale, loobus Jeesus „iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks” (Filipl. 2:7). See oli alandlik samm. Pealegi ei vaadanud Jeesus inimestele ülalt alla. Tal polnud hoiakut „mina olen tulnud taevast, seepärast peate mind kuulama”. Erinevalt ennastupitavatest võltsmessiatest ei hoobelnud Jeesus enda kui tõelise Messia positsiooniga. Mõnikord keelas ta inimesi teistele rääkimast, kes ta on ja mida ta on teinud (Matt. 12:15–21). Jeesus tahtis, et inimesed teeksid otsuse teda järgida selle põhjal, mida nad ise näevad. Milliseks õnnistuseks oli küll jüngritele see, et nende Isand ei oodanud neilt, et nad oleksid otsekui täiuslikud inglid, kellega ta oli taevas koos olnud!

19., 20. Kuidas ajendas armastus ja kaastunne Jeesust inimesi aitama?

19 Jeesus Kristus väljendas ka armastust – oma taevase Isa põhilist omadust (1. Joh. 4:8). Jeesus õpetas oma kuulajaid armastuse ajel. Mõelgem näiteks tema tunnetele noore võimukandja suhtes. (Loe Markuse 10:17–22.) Jeesus „tundis armastust ta vastu” ning soovis noort võimukandjat aidata, ent see ei olnud nõus loobuma oma suurest varast, et saada Kristuse järelkäijaks.

20 Üks Jeesuse omadusi, mis tegi ta inimeste silmis kalliks, oli ka kaastunne. Nagu kõik ebatäiuslikud inimesed, ägasid need, kes ta õpetust kuulda võtsid, probleemide koorma all. Olles sellest teadlik, õpetas Jeesus neid kaastunde ja halastusega. Toome näite. Kord oli Jeesusel ja ta apostlitel sedavõrd kiire, et neil polnud aega süüagi. Kuidas Jeesus aga reageeris, kui ta nägi kokkutulnud rahvahulka? Siis „hakkas tal neist hale meel, et nad olid otsekui lambad, kellel pole karjast. Ja ta hakkas neid pikalt õpetama” (Mark. 6:34, meie kursiiv). Jeesus pani tähele, kui haletsusväärses olukorras on inimesed tema tegevuspiirkonnas, ning rakendas kogu oma energia nende õpetamiseks ning nende heaks imetegude tegemiseks. Oli neid, keda tema oivalised omadused ligi tõmbasid ja sõnad tegudele ajendasid, nii et neist said tema jüngrid.

21. Mida me vaatleme järgnevas artiklis?

21 Nagu võime näha järgnevast artiklist, saame Jeesuse maisest teenistustööst palju muudki õppida. Kuidas veel me saame jäljendada Jeesus Kristust, suurimat Misjonäri?

Kuidas sa vastaksid?

• Millist väljaõpet sai Jeesus enne maa peale tulekut?

• Mil moel oli Jeesuse õpetamisviis kirjatundjate ja variseride omast kaugelt parem?

• Millised omadused tegid Jeesuse inimeste silmis kalliks?

[Küsimused]

[Pilt lk 15]

Kuidas õpetas Jeesus rahvahulki?