Käigem Jehoova teedel
Käigem Jehoova teedel
„Õnnis on igaüks, kes kardab Jehoovat, kes käib tema teedel!” (LAUL 128:1)
1., 2. Miks me võime olla kindlad, et õnn on saavutatav?
KES meist ei ihkaks õnne! Kuid kahtlemata nõustud sa, et õnneihalus ja ka õnne poole püüdlemine iseenesest ei pruugi veel õnne tuua.
2 Ometi on õnn saavutatav. „Õnnis on igaüks, kes kardab Jehoovat, kes käib tema teedel!” ütleb Laul 128:1. Me võime olla õnnelikud, kui meil on aukartus Jumala ees ja kui me tema tahet täites käime tema teedel. Kuidas see saab mõjutada meie käitumist ja meie isikuomadusi?
Näita, et oled usaldusväärne
3. Kuidas seondub usaldusväärsus Jumalale pühendumisega?
3 Need, kes kardavad Jehoovat, on usaldusväärsed nagu tema. Jehoova viis täide kõik muistsele Iisraelile antud tõotused (1. Kun. 8:56). Pühendumine Jumalale on meie elu tähtsaim tõotus ning korduv palvetamine aitab meil sellest kinni pidada. Me võime palvetada laulik Taaveti kombel: „Sina, Jumal, oled kuulnud mu tõotusi ... ma mängin alaliselt kiitust su nimele, et päevast päeva tasuda, mis ma olen tõotanud!” (Laul 61:6, 9; Kog. 5:3–5). Et olla Jumala sõbrad, peame olema usaldusväärsed (Laul 15:1, 4).
4. Kuidas talitasid Jefta ja ta tütar ühenduses Jehoovale antud tõotusega?
4 Iisraeli kohtumõistjate päevil tõotas Jefta, et juhul kui Jehoova talle ammonlaste üle võidu annab, ohverdab ta lahingust naastes esimese vastutulija „põletusohvriks”. Selleks osutus Jefta tütar – tema ainus laps. Usus Jehoovasse täitsid nii Jefta kui ta vallaline tütar tõotuse. Kuigi Iisraelis oli abielu ja laste ilmaletoomine kõrges hinnas, eelistas Jefta tütar jääda vallaliseks ja kasutada eesõigust olla pühas teenistuses Jehoova pühamu juures (Kohtum. 11:28–40).
5. Mil moel osutus Hanna usaldusväärseks?
5 Jumalakartlik naine Hanna osutus usaldusväärseks. Ta elas Efraimi mägismaal koos oma leviidist mehe Elkana ja selle teise naise Peninnaga. Mitu last sünnitanud Peninna solvas viljatut Hannat eriti siis, kui perekond kogudusetelgi juures käis. Ühel sellisel korral tõotas Hanna, et kui ta peaks sünnitama poja, annab ta tema Jehoovale. Peagi jäi ta lapseootele ja tõi ilmale poja, kellele pandi nimeks Saamuel. Pärast võõrutamist tõi Hanna Saamueli Jehoova Jumala ette Siilosse „kogu ta eluajaks” (1. Saam. 1:11). Niisiis täitis Hanna oma tõotuse, ehkki ta ei teadnud, et ta hiljem veel lapsi saab (1. Saam. 2:20, 21).
6. Milles ilmnes Tühhikose usaldusväärsus?
6 Esimesel sajandil elanud kristlane Tühhikos oli usaldusväärne mees ja „ustav abiline” (Kol. 4:7). Tühhikos reisis koos apostel Paulusega Kreekast läbi Makedoonia Väike-Aasiasse võib-olla Jeruusalemmani välja (Ap. t. 20:2–4). Tema võiski olla see vend, kes aitas Tiitusel viia kohale and Juudamaal hätta sattunud kaasusklikele (2. Kor. 8:18, 19; 12:18). Kui Paulus esimest korda Roomas vangis oli, läkitas ta usaldusväärse Tühhikose viima kirju usukaaslastele Efesoses ja Kolossas (Efesl. 6:21, 22; Kol. 4:8, 9). Teist korda Roomas vangis olles läkitas Paulus Tühhikose Efesosse (2. Tim. 4:12). Kui oleme usaldusväärsed, võime samuti kogeda Jehoova teenistuses õnnistusi.
7., 8. Miks võib öelda, et Taavet ja Joonatan olid tõelised sõbrad?
7 Jumal ootab, et me oleksime usaldusväärsed sõbrad (Õpet. 17:17). Kuningas Sauli pojast Joonatanist sai Taaveti sõber. Kuulnud, et Taavet on tapnud Koljati, „oli Joonatani hing nagu ühte köidetud Taaveti hingega ja Joonatan armastas teda nagu oma hinge” (1. Saam. 18:1, 3). Samuti hoiatas Joonatan Taavetit, kui Saul teda tappa kavatses. Ajal, mil Taavet oli põgenik, käis Joonatan tema juures ja tegi temaga liidu. See, et Joonatan Saulile Taavetist kõneles, oleks talle peaaegu elu maksnud, sellegipoolest said need kaks sõpra taas kokku ja kinnitasid oma sõprussuhet (1. Saam. 20:24–41). Viimast korda kohtudes kinnitas Joonatan Taaveti „kätt Jumalas” (1. Saam. 23:16–18).
8 Joonatan sai lahingus vilistidega surma (1. Saam. 31:6). Kaebelaulus ütles Taavet: „Mul on sinu pärast kitsas käes, mu vend Joonatan! Sa olid mulle väga kallis! Naiste armastusest imelisem oli su armastus minu vastu!” (2. Saam. 1:26). Tegemist oli ilma seksuaalse alatoonita sõprusliku kiindumusega. Taavet ja Joonatan olid tõelised sõbrad.
Olgem alati alandlikud
9. Kuidas ilmneb alandlikkuse tähtsus Kohtumõistjate raamatu 9. peatükis?
9 Selleks, et olla Jumala sõbrad, tuleb meil olla alandlikud (1. Peetr. 3:8; Laul 138:6). Alandlikkuse tähtsus ilmneb Kohtumõistjate raamatu 9. peatükis. Giideoni poeg Jootam ütles: „Ükskord läksid puud võidma enestele kuningat.” Mainitakse õlipuud, viigipuud ja viinapuud, mis kujutasid auväärseid inimesi, kes ei taotlenud võimu kaasiisraellaste üle. Ent vaid kütteks kõlvanud orjavits kujutas kõrgi ja võimuahne mõrtsuka Abimeleki kuningavõimu. Kui ta „oli kolm aastat valitsenud Iisraeli üle”, tabas teda varajane surm (Kohtum. 9:8–15, 22, 50–54). Kui palju parem on olla alandlik!
10. Mida õpetab meile see, et Heroodes „ei andnud au Jumalale”?
10 Esimesel sajandil valitsesid pingelised suhted Juudamaa kõrgi kuninga Heroodes Agrippa ning Tüürose ja Siidoni elanike vahel, kes tahtsid temaga rahu teha. Kui Heroodes oli kord kõnet pidamas, kisendas rahvas: „See on Jumala, aga mitte inimese hääl!” Heroodes kuulas seda lipitsemist heal meelel, mispeale Jehoova ingel lõi teda, nii et ta suri kohutavat surma, „sest et ta ei andnud au Jumalale” (Ap. t. 12:20–23). Kuidas on lugu siis, kui oleme osavad kõnelejad ja Piibli tõdede õpetajad? Sel juhul toogem Jumalale au selle eest, mida ta on võimaldanud meil teha (1. Kor. 4:6, 7; Jak. 4:6).
Olgem vaprad ja tugevad
11., 12. Kuidas näitab Eenoki juhtum seda, et Jehoova annab oma teenijatele vaprust ja tugevust?
11 Kui me alandlikult käime Jehoova teedel, teeb ta meid vapraks ja tugevaks (5. Moos. 31:6–8, 23). Eenok, Aadama suguvõsaliinis seitsmes mees, käis kesk kurje kaasaegseid vapralt ühes Jumalaga õiget teed (1. Moos. 5:21–24). Jehoova andis Eenokile tugevust, et edastada neile vägevat sõnumit nende jumalakartmatute sõnade ja tegude kohta. (Loe Juuda 14, 15.) Kas sinul on vajalikku vaprust, et teha teatavaks Jumala kohtuotsuseid?
12 Jehoova mõistiski jumalatute inimeste üle kohut Noa päevil ülemaailmse veeuputuse vahendusel. Kuid Eenoki prohvetikuulutus on ka meile toeks, sest Jumala pühad väehulgad hävitavad meie aja jumalatud inimesed peagi (Ilm. 16:14–16; 19:11–16). Jehoova vastab meie palvetele ja annab meile vaprust kuulutada tema sõnumit kas tema kohtuotsuste kohta või siis kuningriigivalitsuse õnnistuste kohta.
13. Miks me võime olla kindlad, et Jumal saab meile anda masendavate probleemidega toimetulekuks vajalikku vaprust ja tugevust?
13 Me vajame Jumalalt vaprust ja tugevust masendavate probleemidega toimetulekuks. Kui Eesav võttis endale naiseks kaks hetiiditari, olid need „meelehärmiks Iisakile ja Rebekale”, tema vanematele. Rebeka koguni kurtis: „Ma olen elust tüdinud hetiiditaride pärast. Kui Jaakob [meie poeg] võtab naise hetiiditaride hulgast, selle maa tütreist, niisuguse nagu need, mis elu mul siis on?” (1. Moos. 26:34, 35; 27:46). Iisak tegutses otsustavalt ja saatis Jaakobi võõrsile otsima endale naist Jehoova kummardajate hulgast. Kuigi Iisak ja Rebeka ei võinud midagi parata sellele, mida Eesav oli teinud, andis Jumal neile tarkust, vaprust ja tugevust jääda Temale ustavaks. Seda teeb Jehoova ka meie heaks, kui palume vajalikku abi (Laul 118:5).
14. Kuidas näitas väike iisraeli tüdruk üles vaprust?
14 Sajandeid hiljem oli pidalitõbe põdeva Süüria väepealiku Naamani juures teenijaks ühel röövretkel vangi võetud väike iisraeli tüdruk. Tütarlaps, kes oli kuulnud prohvet Eliisa vahendusel sooritatud Jumala imetegudest, rääkis vapralt Naamani naisele, et kui isand läheks Iisraeli, teeks Jehoova prohvet ta pidalitõvest terveks. Naaman läkski Iisraeli ning sai ime läbi terveks (2. Kun. 5:1–3). Kui toredaks eeskujuks on see tütarlaps lastele, kes Jehoovalt tuleva vapruse toel annavad tunnistust õpetajatele, koolikaaslastele ja teistele!
15. Millise vapra sammu astus Ahabi kojaülem Obadja?
15 Jumalalt tuleva vapruse toel suudame tagakiusamises vastu pidada. Mõelgem kuningas Ahabi kojaülemale Obadjale, prohvet Eelija kaasaegsele. Kui kuninganna Iisebel andis käsu tappa Jumala prohvetid, peitis Obadja sada neist „viiekümne kaupa koobastesse” (1. Kun. 18:13; 19:18). Kas sinul on vaprust tõtata appi tagakiusatavatele kaaskristlastele, nii nagu Obadja aitas Jehoova prohveteid?
16., 17. Kuidas Aristarhos ja Gaajus tagakiusamisele reageerisid?
16 Kui meid taga kiusatakse, võime olla kindlad, et Jehoova on koos meiega (Rooml. 8:35–39). Pauluse kaastöölised Gaajus ja Aristarhos sattusid Efesose vabaõhuteatris vastamisi tõenäoliselt tuhandetesse ulatuva märatseva rahvahulgaga. Möllu oli õhutanud hõbesepp Demeetrios. Tema ja ta ametikaaslased valmistasid jumalanna Artemise templi hõbekujukesi, nüüd aga oli nende tulus äri sattunud ohtu, sest Pauluse kuulutustöö tulemusena hülgasid paljud linnaelanikud ebajumalakummardamise. Rahvajõuk tiris Aristarhose ja Gaajuse teatriväljakule ning muudkui kisendas: „Suur on efeslaste Artemis!” Küllap arvasid Aristarhos ja Gaajus, et neid ootab ees surm, ent linnakirjutajal õnnestus rahvast vaigistada (Ap. t. 19:23–40).
17 Kas sina oleksid valinud endale rahulikuma elu, kui sul oleks tulnud midagi taolist kogeda? Mitte miski ei viita sellele, et Gaajus ja Aristarhos araks muutusid. Tessaloonikast pärit Aristarhos teadis, et hea sõnumi kuulutamine võib tuua kaasa tagakiusamise. Mõni aeg varem, kui Paulus seal kuulutas, oli rahvas hakanud märatsema (Ap. t. 17:5; 20:4). Kuna Aristarhos ja Gaajus käisid Jehoova teedel, said nad temalt tugevust ja vaprust tagakiusamises vastu pidada.
Vaadakem selle peale, mis on tulus teistele
18. Kuidas vaatasid Priska ja Akvila selle peale, mis on tulus teistele?
18 Ükskõik, kas meid kiusatakse taga või mitte, peaksime kandma hoolt kaaskristlaste eest. Priska ja Akvila vaatasid sellele, mis oli tulus teistele. (Loe Filiplastele 2:4.) Võib-olla oli see tubli abielupaar pakkunud Efesoses Paulusele peavarju, kui varem mainitud hõbesepp Demeetrios mässu õhutas. Ehk olid Akvila ja Priska pannud sellises olukorras Pauluse pärast „oma kaela tapavalmis” (Rooml. 16:3, 4; 2. Kor. 1:8). Tänapäeval teeb muretsemine tagakiusatavate vendade pärast meid „arukaks nagu maod” (Matt. 10:16–18). Me teeme oma tööd ettevaatlikult ega reeda neid seeläbi, et anname tagakiusajaile teada nende nimesid või muud informatsiooni.
19. Mida head tegi Tabiita teistele?
19 On rohkesti võimalusi, kuidas vaadata selle peale, mis on tulus teistele. Mõningad kristlased kannatavad puudust, ja võib-olla saame meie neid aidata (Efesl. 4:28; Jak. 2:14–17). Esimesel sajandil oli Joppe koguduses heldekäeline naine nimega Tabiita. (Loe Apostlite teod 9:36–42.) Tabiita „oli rikas häist tegudest ja armastusandidest”, mille hulka kuulus küllap ka rõivaste valmistamine puudustkannatavatele leskedele. Need lesed kurvastasid väga, kui ta aastal 36 suri. Jumal äratas apostel Peetruse kaudu Tabiita üles. On vägagi tõenäoline, et ka oma ülejäänud maist elu kasutas see naine heldelt selleks, et head sõnumit kuulutada ja teistele head teha. Milline rõõm on küll see, et tänapäevalgi on meie keskel selliseid isetuid kristlikke naisi!
20., 21. a) Kuidas seondub see, et me teiste usku kinnitame, sellega, et me vaatame, mis on tulus teistele? b) Mida sa saad teiste usu kinnitamiseks teha?
20 Me vaatame selle peale, mis on tulus teistele, kui me neid usus kinnitame (Rooml. 1:11, 12). Pauluse kaastööline Siilas kinnitas agaralt teisi nende usus. Pärast seda kui aastal 49 langetati otsus ümberlõikamise küsimuses, läkitas Jeruusalemma juhtiv kogu oma esindajad toimetama kohale kirja mujal asuvatele kristlastele. Antiookiasse läksid seda viima Siilas, Juudas, Barnabas ja Paulus. Seal Siilas ja Juudas „manitsesid vendi mitme sõnaga ja kinnitasid neid” (Ap. t. 15:32).
21 Paulus ja Siilas vangistati hiljem Filipis, ent maavärina tagajärjel said nad vangivalvurile ja tema kodakondsetele tunnistust anda ning näha, kuidas neist usklikud said. Enne linnast lahkumist kinnitasid Siilas ja Paulus vendade usku (Ap. t. 16:12, 40). Püüdkem olla nagu Paulus ja Siilas ning kinnitada teiste usku oma kommentaaride, kõnede ja innuka kuulutustööga. Ja kui sul on kellegi jaoks „mõni julgustussõna”, siis ära jäta seda ütlemata (Ap. t. 13:15, P 1997).
Käigem ikka Jehoova teedel
22., 23. Kuidas saavad piiblilood meile tegelikult kasuks tulla?
22 Kui tänulikud me võime olla tõsielulugude eest, mis on kirjas Jehoova, „kõige julgustuse Jumala” Sõnas! (2. Kor. 1:3, P 1997.) Selleks, et need kogemused meile kasuks tuleksid, peame neid Piibli õppetunde ellu rakendama ning laskma end Jumala pühal vaimul juhtida (Gal. 5:22–25).
23 Piiblilugude üle järelemõtlemine on abiks jumalakartlike omaduste ilmutamisel. Seeläbi tugevdame oma suhteid Jehoovaga, kes annab meile „tarkust ja tunnetust ning rõõmu” (Kog. 2:26). Meie omakorda saame rõõmustada Jumala armastavat südant (Õpet. 27:11). Tehkem siis seda, käies ikka kindlal meelel Jehoova teedel.
Kuidas sa vastaksid?
• Mil moel sa saad näidata, et oled usaldusväärne?
• Miks me peaksime olema alandlikud?
• Kuidas aitavad piiblilood meil vaprad olla?
• Mil kombel me saame ’vaadata selle peale, mis on tulus teistele’?
[Küsimused]
[Pilt lk 8]
Jefta ja ta tütar olid usaldusväärsed ning täitsid tõotuse, ehkki seda polnud kerge teha
[Pilt lk 10]
Lapsed, mida te võite iisraeli tütarlapselt õppida?
[Pilt lk 11]
Kuidas hoolitses Tabiita kaaskristlaste vajaduste eest?