Mida Kristuse juuresolek sinu jaoks tähendab?
Mida Kristuse juuresolek sinu jaoks tähendab?
„Mis on su tulemise [„sinu juuresoleku”, UM] ja maailmaajastu lõpetuse tunnus?” (MATT. 24:3)
1. Millise huvitava küsimuse esitasid apostlid Jeesusele?
LIGI kaks tuhat aastat tagasi tõstatasid neli Jeesuse apostlit oma Isandaga omavahel Õlimäel olles ühe küsimuse. Nad küsisid: „Millal see kõik sünnib ja mis on su tulemise [„sinu juuresoleku”, UM] ja maailmaajastu lõpetuse tunnus?” (Matt. 24:3). Apostlid kasutasid seda küsimust esitades kaht väga huvitavat väljendit: „sinu juuresolek” ja „maailmaajastu lõpetus”. Millele need viitavad?
2. Mida mõeldakse sõnaga „lõpetus”?
2 Vaadelgem kõigepealt teise väljendi terminit „lõpetus”, mis on tõlgitud kreekakeelsest sõnast syn·teʹlei·a. „Uue maailma tõlkes” on see järjepidevalt antud edasi sõnaga „lõpetus”, samas kui sellega seotud kreekakeelne sõna te’los on tõlgitud sõnaga „lõpp”. Erinevust nende kahe sõna tähenduse vahel aitab välja tuua see, kui mõtleme kuningriigisaalis peetavale kõnele. Lõpetust võiks võrrelda kõne viimase osa, lõppsõnaga, milles kõnepidaja lühidalt meenutab kuulajaile, millest ta just rääkis, ja seejärel näitab, kuidas see info neid puudutab. Kõne lõpp on see, kui kõnepidaja puldist lahkub. Samamoodi viitab Piibli väljend „maailmaajastu lõpetus” ajaperioodile, mis eelneb maailmaajastu lõpule, hõlmates ka lõppu ennast.
3. Millised sündmused leiavad aset Jeesuse juuresoleku ajal?
3 Millele viitab apostlite küsimuses väljend „juuresolek”? See on tõlgitud kreekakeelsest sõnast pa·rou·siʹa. * Jeesus Kristuse pa·rou·siʹa ehk juuresolek algas sellega, kui ta sai aastal 1914 taevas Kuningaks, ja see jätkub, hõlmates ka „suure viletsuse”, mil ta tuleb, et hävitada kurjad (Matt. 24:21). Jeesuse juuresoleku ajal leiab aset palju sündmusi, kaasa arvatud selle kurja maailma „viimsed päevad” ning äravalitute kogumine ja ülesäratamine eluks taevas (2. Tim. 3:1; 1. Kor. 15:23; 1. Tess. 4:15–17; 2. Tess. 2:1). Võib öelda, et ajaperiood, mis tähistab „maailmaajastu lõpetust” (syn·teʹlei·a), vastab ajaperioodile, mida nimetatakse Kristuse juuresolekuks (pa·rou·siʹa).
Pikem ajaperiood
4. Kuidas sarnaneb Jeesuse juuresolek Noa päevade sündmustega?
4 Tõsiasi, et sõna pa·rou·siʹa viitab pikemale ajaperioodile, on kooskõlas Jeesuse sõnadega, mis ta lausus oma juuresoleku kohta. (Loe Matteuse 24:37–39.) Tasuks tähele panna, et Jeesus ei võrrelnud oma juuresolekut suhteliselt lühikese ajavahemikuga, mil Noa päevil toimus veeuputus. Selle asemel võrdles ta oma juuresolekut veeuputusele eelnenud palju pikema ajaperioodiga, mille jooksul Noa ehitas laeva ja kuulutas, ning mis kestis selle ajani välja, mil veeuputus lõpuks saabus. Need sündmused toimusid aastakümnete jooksul. Niisamuti hõlmab Kristuse juuresolek sündmusi, mis eelnevad suurele viletsusele, ja ka suurt viletsust ennast (2. Tess. 1:6–9).
5. Kuidas näitavad Ilmutusraamatu 6. peatüki sõnad, et Jeesuse juuresolek on pikem ajaperiood?
5 Teised Piibli prohvetiennustused näitavad selgelt, et Kristuse juuresolek viitab pikemale ajaperioodile, mitte ainult tema tulemisele, et hävitada kurjad. Ilmutusraamat kujutab Jeesust, kes ratsutab valgel hobusel ja kellele antakse kroon. (Loe Ilmutuse 6:1–8.) Pärast Kuningaks kroonimist aastal 1914 kujutatakse Jeesust väljumas „võites ja võitu saavutama”. Lugu jätkub sellega, et temale järgnevad eri värvi hobustel ratsanikud. Need tähendavad prohvetlikult sõda, toidupuudust ja katku ning kõik need on leidnud aset pikema ajaperioodi jooksul, mida nimetatakse „viimseteks päevadeks”. Meie näeme oma eluajal selle ennustuse täitumist.
6. Mida aitab Ilmutusraamatu 12. peatükk meil mõista Kristuse juuresoleku kohta?
6 Ilmutusraamatu 12. peatükk annab lisadetaile seoses Jumala Kuningriigi rajamisega taevas. Võime sealt lugeda lahingust nähtamatutes valdustes. Miikael – taevasel positsioonil Jeesus Kristus – ja tema inglid sõdivad Kuradi ja tema deemonitega. Selle tulemusena visatakse Kurat-Saatan oma väehulkadega maa peale. Siinkohal räägib jutustus, et Kuradil on suur viha, „sest ta teab, et tal on pisut aega”. (Loe Ilmutuse 12:7–12.) Seega on ilmselge, et Kristuse Kuningriigi rajamisele taevas järgneb ajaperiood, mida iseloomustab palju „häda” maale ja selle elanikele.
7. Millest räägib teine laul ja millisest võimalusest seal teada antakse?
7 Teine laul räägib samuti prohvetlikult Jeesuse Kuningaks saamisest taevasel Siioni mäel. (Loe Laul 2:5–9; 110:1, 2.) Laulust selgub aga seegi, et on ajaperiood, mil maa valitsejatele ja nende alamatele antakse võimalus alluda Kristuse valitsusele. Neid manitsetakse saama „mõistlikuks” ja laskma „endid noomida”. Jah, sel ajal on „õndsad ... kõik, kes tema [Jumala] juures pelgupaika otsivad”, teenides Jehoovat ja tema määratud Kuningat. Seega, Jeesuse juuresoleku ajal kuninglikus väes avaneb inimestel võimalus teha vajalikke muudatusi (Laul 2:10–12).
Tundemärgi tähelepanemine
8., 9. Kes paneb tähele Kristuse juuresoleku tundemärki ja mõistab selle tähendust?
8 Kui variserid Jeesuselt küsisid, millal Kuningriik tuleb, vastas ta, et see ei tule „tähelepanu äratades”, kui lähtuda nende vaatenurgast (Luuka 17:20, 21). Uskmatud ei suuda seda mõista. Kuidas nad suudaksidki? Nad pole tundnud ju isegi Jeesust kui oma tulevast Kuningat ära. Seega, kes siis paneb tähele Kristuse juuresoleku tundemärki ja ka mõistab selle tähendust?
9 Jeesus jätkas ja ütles, et tema jüngrid näevad tundemärki niisama selgelt, nagu nad näevad „välku, mis sähvatab teisel pool taeva serval ja paistab teisele poole taeva servale”. (Loe Luuka 17:24–29.) On huvitav tähele panna, et kirjakohas Matteuse 24:23–27 seostatakse sama mõte selgelt Kristuse juuresoleku tundemärgiga.
Sugupõlv, kes näeb tundemärki
10., 11. a) Kuidas varem selgitati, mida tähendab „sugupõlv” piiblisalmis Matteuse 24:34? b) Kes Jeesuse jüngrite arvates kuulusid kahtlemata selle „sugupõlve” hulka?
10 Varem on see ajakiri selgitanud, et esimesel sajandil tähendas „see sugupõlv”, mida mainitakse piiblisalmis Matteuse 24:34 (P 1997, meie kursiiv), „tol ajal elanud uskmatute juutide sugupõlve”. * See selgitus tundus põhjendatud, sest kõikidel muudel kordadel Piiblis, kus Jeesus rääkis „sugupõlvest”, oli sel negatiivne kõrvaltähendus ja enamikul juhtudel kasutas ta sugupõlve iseloomustamiseks negatiivset omadussõna, näiteks sõna „kuri” (Matt. 12:39; 17:17; Mark. 8:38; P 1997). Seetõttu arvati, et tänapäevases täitumises viitas Jeesus kurjale uskmatute „sugupõlvele”, kes näeb nii „maailmaajastu lõpetust” (syn·teʹlei·a) iseloomustavaid tunnusjooni kui ka selle maailmaajastu lõppu (teʹlos).
11 On tõsi, et kui Jeesus kasutas sõna „sugupõlv” negatiivselt, suunas ta oma kõne tema päevil elanud kurjadele inimestele või rääkis neist. Kuid kas see oli ilmtingimata nii ka tema ütluses, mille leiame piiblikohast Matteuse 24:34? Meenutagem, et Jeesuse neli jüngrit olid tulnud tema juurde „isepäinis” (Matt. 24:3). Kuna Jeesus ei kasutanud negatiivseid omadussõnu, rääkides neile „sellest sugupõlvest”, järeldasid apostlid kahtlemata, et ka nemad ja nende kaasjüngrid kuuluvad selle „sugupõlve” hulka, kes ei lõpe ära, „enne kui see kõik sünnib”.
12. Kuidas selgub kontekstist, keda Jeesus silmas pidas, kui kasutas sõna „sugupõlv”?
12 Mille alusel me võime sellele järeldusele jõuda? Kui uurime hoolikalt konteksti. Nagu on kirjas Matteuse 24:32, 33, ütles Jeesus: „Ent viigipuust õppige võrdumit: kui ta oksad juba on pungas ja ajavad lehti, siis te tunnete, et suvi on ligi. Nõnda ka teie, kui te näete seda kõike, siis teadke, et see on ligi ukse ees.” (Võrdle Markuse 13:28–30; Luuka 21:30–32.) Seejärel võime lugeda, mida ütleb Matteuse 24:34 (P 1997): „Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud.” (Lõigus meie kursiiv.)
13., 14. Miks võib öelda, et see „sugupõlv”, kellele Jeesus viitas, pidi tähendama tema jüngreid?
13 Nagu kirjakohas Matteuse 24:33 märgiti, ütles Jeesus, et tema jüngrid, keda peagi pidi võitama püha vaimuga, peaksid olema võimelised tegema teatud järeldusi, kui nad näevad „seda kõike” sündimas. Niisiis pidi Jeesus viitama oma jüngritele, kui ta lausus: „See sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud.”
14 Vastupidi uskmatutele ei pidanud Jeesuse jüngrid mitte ainult nägema tundemärki, vaid ka mõistma selle tähendust. Nad pidid selle tundemärgi tunnusjoontest ’õppima’ ja ’teadma’ nende tõelist tähendust. Nad pidid täielikult aru saama, et „see on ligi ukse ees”. Ehkki on tõsi, et nii uskmatud juudid kui ustavad võitud kristlased nägid esimesel sajandil Jeesuse sõnade täitumist piiratud ulatuses, võisid ainult tema tollased võitud järelkäijad nendest sündmustest õppida – mõista nähtu tõelist tähendust.
15. a) Kes moodustavad tänapäeval „sugupõlve”, kellest Jeesus rääkis? b) Miks me ei saa välja arvutada „selle sugupõlve” täpset kestust? (Vaata kasti lk 25.)
15 Need, kel tänapäeval puudub vaimne arusaamine, arvavad, et seoses Jeesuse juuresoleku tundemärgiga pole midagi tähelepanuäratavat juhtunud. Nende arvates läheb kõik edasi nõnda nagu varemgi (2. Peetr. 3:4). Teisalt, Kristuse ustavad võitud vennad, tänapäevane Johannese klass, on pannud tähele tundemärki otsekui välgusähvatust ning on mõistnud selle tõelist tähendust. Klassina moodustavad need võitud tänapäeval samal ajal elavate inimeste „sugupõlve”, kes ei kao „kuni kõik see on sündinud”. * See viitab, et mõned Kristuse võitud vennad on veel maa peal, kui puhkeb ennustatud suur viletsus.
„Valvake”
16. Mida peavad kõik Kristuse jüngrid tegema?
16 Siiski on vaja midagi enamat kui lihtsalt panna tähele tundemärki. Jeesus jätkas: „Mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: valvake!” (Mark. 13:37, meie kursiiv). Just see on tähtsaim meile kõigile tänapäeval, olgu me võitud või suure rahvahulga liikmed. Üle üheksakümne aasta on möödunud ajast, mil Jeesus aastal 1914 taevas Kuningaks seati. Meil tuleb olla valmis ja ’püsida valvel’ (UM), kuigi seda teha ei pruugi olla lihtne. Meid aitab see, kui mõistame, et Kristus viibib juures valitseva Kuningana. Samuti hoiab see meil erksalt silme ees tõsiasja, et peagi, „tunnil, mil ... [me] ei arvagi”, tuleb ta hävitama oma vaenlasi (Luuka 12:40).
17. Mis tunde peaks arusaamine Kristuse juuresoleku tähendusest meis tekitama, ja mida meil tuleks otsusekindlalt teha?
17 Kui saame aru Kristuse juuresoleku tähendusest, süvendab see meis pakilisustunnet. Me teame, et Jeesus viibib juba juures ja on alates aastast 1914 valitsenud taevas nähtamatu Kuningana. Peagi tuleb ta selleks, et hävitada kurjad ja teha tervel maakeral suuri muudatusi. Seega tuleks meil otsusekindlamalt kui kunagi varem osaleda aktiivselt töös, mida Jeesus ette kuulutas sõnadega: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots [teʹlos]” (Matt. 24:14, meie kursiiv).
[Allmärkused]
^ lõik 3 Pa·rou·siʹa (loe: parusiia) tähendus selgub sellest, kuidas on vastandatud apostel Pauluse ’juures olemist’ ja ’ära olemist’ kirjakohtades 2. Korintlastele 10:10, 11 ja Filiplastele 2:12. Üksikasjalikumalt käsitletakse seda väljaandes „Insight on the Scriptures”, 2. köide, lk 676–679.
^ lõik 10 Vaata ajakirja „Vahitorn”, 1. november 1995, lk 11–15, 19, 30, 31.
^ lõik 15 Tundub, et ajaperiood, mil „see sugupõlv” elab, vastab ajaperioodile, mis hõlmab Ilmutusraamatu esimest nägemust (Ilm. 1:10–3:22). See Issanda päeva erijoon täitub alates aastast 1914 kuni ajani, mil viimane ustav võitu sureb ja üles äratatakse. (Vaata ingliskeelset raamatut „Ilmutuse suurejooneline haripunkt on peagi käes!”, lk 24, lõik 4.)
Kuidas sa vastaksid?
• Kust me teame, et Jeesuse juuresolek on pikem ajaperiood?
• Kes paneb tähele Jeesuse juuresoleku tundemärki ja mõistab selle tähendust?
• Kellest koosneb tänapäeval sugupõlv, keda mainitakse kirjakohas Matteuse 24:34?
• Miks me ei saa välja arvutada „selle sugupõlve” täpset kestust?
[Küsimused]
[Kast lk 25]
Kas me saame välja arvutada, kui kaua kestab „see sugupõlv”?
Sõna „sugupõlv” viitab harilikult eri vanuses inimestele, kelle eluiga kattub mõnel ajaperioodil või mingi sündmuse ajal. Näiteks ütleb 2. Moosese 1:6: „Joosep suri, samuti kõik ta vennad ja kogu see sugupõlv” (meie kursiiv). Joosep ja tema vennad olid eri vanuses, kuid neil kõigil oli ühine kogemus samal ajaperioodil. „Selle sugupõlve” hulka kuulusid mõned Joosepi vennad, kes olid sündinud enne teda. Mõned neist elasid Joosepist kauem (1. Moos. 50:24). Teised „selle sugupõlve” hulka kuulujad, nagu näiteks Benjamin, sündisid Joosepist hiljem ja võisid elada edasi veel pärast tema surma.
Järelikult, kui terminit „sugupõlv” kasutatakse seoses teatud ajal elavate inimestega, ei saa täpselt kindlaks teha selle aja pikkust, võib vaid öelda seda, et sellel on lõpp ja et see pole üleliia pikk. Seepärast, kasutades sõna „sugupõlv”, nagu on kirjas Matteuse 24:34 (P 1997), ei andnud Jeesus oma jüngritele valemit, mis võimaldanuks neil kindlaks teha, millal „viimsed päevad” lõpevad. Edasiste sõnadega Jeesus hoopis rõhutas, et nad ei tea „seda päeva ja tundi” (2. Tim. 3:1; Matt. 24:36).
[Pilt lk 22, 23]
Pärast Kuningaks kroonimist aastal 1914 kujutatakse Jeesust väljumas „võites”
[Pilt lk 24]
„See sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud”