Jehoova kuuleb meie abipalveid
Jehoova kuuleb meie abipalveid
„Jehoova silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole!” (LAUL 34:16)
1., 2. a) Mida paljud tänapäeval tunnevad? b) Miks see meid ei üllata?
KAS sa tunned end rõhutuna? Kui nii, siis sa pole ainuke. Miljonid maadlevad igapäevaelu raskustega, mida põhjustab praegune paheline maailm. Mõne jaoks tundub see lausa väljakannatamatu. Nad tunnevad end nagu laulukirjutaja Taavet, kes kirjutas: „Ma olen jõuetu ja puruks pekstud koguni; ma karjun oma südame ägamise pärast! Mu süda põksub väga, mu ramm on mind hüljanud ja mu silma selgustki ei ole mul enam!” (Laul 38:9, 11).
2 Kristlastena meid hädad ei üllata. Me mõistame, et need hädad ehk „valud” on osa Jeesuse juuresoleku tundmärgist (Mark. 13:8; Matt. 24:3, UM). Algkeelne sõna, mis on siin tõlgitud kui „valu”, viitab tugevatele sünnitusvaludele. See kirjeldab väga hästi, kui suured on inimeste kannatused neil „rasketel aegadel” (2. Tim. 3:1).
Jehoova mõistab meie kannatusi
3. Mida Jumala rahvas väga hästi teab?
3 Jehoova teenijad teavad väga hästi, et ka nemad ei jää hädadest puutumata ning et tõenäoliselt muutub elu veelgi raskemaks. Lisaks probleemidele, mida kogeb inimkond tervikuna, tuleb meil seista silmitsi ka oma vastase Kuradiga, kelle eesmärk on õõnestada meie usku (1. Peetr. 5:8). Kui kergesti võiks küll juhtuda, et hakkame end tundma nii nagu Taavet, kes ütles: „Teotus on murdnud mu südame, ma olen haigeks jäänud; ma ootasin säästmist, kuid seda ei olnud, ja trööstijaid, kuid neid ma ei leidnud!” (Laul 69:21).
4. Mis meid kannatuste korral lohutab?
4 Kas Taavet tahtis öelda, et ta on täiesti ilma lootuseta? Ei. Pane tähele tema järgmisi sõnu: „Jehoova kuuleb vaeseid ega pea halvaks oma vange”, ehk siis „neid tema omadest, kes on vangis” (UM allm.) (Laul 69:34). Me võime mõnikord tunda end kui vangid, kes on hädade ahelais. Meile võib tunduda, et teised tegelikult ei mõista meie olukorda, mis võib olla tõsi. Kuid nagu Taavetile, pakub ka meile lohutust teadmine, et Jehoova mõistab meie kannatusi täielikult (Laul 34:16).
5. Milles oli kuningas Saalomon kindel?
5 Taaveti poeg Saalomon rõhutas seda tõika Jeruusalemma templi pühitsemise ajal. (Loe 2. Ajaraamat 6:29–31.) Ta anus, et Jehoova kuulaks iga siira südamega inimese palvet, kes tunneb „oma häda ja valu” ning pöördub tema poole. Kuidas suhtub Jehoova nende vaevatute palvetesse? Saalomon oli kindel, et Jehoova mitte ainult ei kuula nende palveid, vaid ka tegutseb nende heaks. Miks? Kuna Jehoova teab, mis on igaühe südames.
6. Kuidas me võime muredega toime tulla ning miks?
6 Meiegi võime „oma hädas ja valus” Jehoova poole palvetada. Meile peaks pakkuma lohutust teadmine, et Jehoova mõistab meie kannatusi ja hoolib meist. Apostel Peetrus kinnitas seda sõnadega: „Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!” (1. Peetr. 5:7). Jehoovale läheb korda see, mis meiega toimub. Jeesus rõhutas seda, et Jehoova hoolib meist, öeldes: „Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ent ükski neist ei lange maha ilma teie Isata. Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud. Ärge siis kartke; teie olete kallihinnalisemad kui palju varblasi!” (Matt. 10:29–31).
Toetu Jehoovale
7. Kelle abis me võime kindlad olla?
7 Me võime olla täiesti kindlad, et kui kogeme raskusi, on Jehoova valmis ja ka võimeline meid aitama. „Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav!” (Laul 34:16–19; 46:2.) Kuidas Jehoova meid aitab? Mõtle kirjakoha 1. Korintlastele 10:13 sõnadele: „Ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda.” Jehoova võib lõpetada meie kannatuse või anda selle talumiseks jõudu. Igal juhul ta aitab meid.
8. Kuidas Jumalalt abi saada?
8 Kuidas aga sellist abi saada? Pane tähele, mida meil soovitatakse teha: „Heitke kõik oma mure tema peale” (meie kursiiv). See tähendab, et me anname piltlikus mõttes kõik oma mured Jehoova hoolde. Me püüame nende pärast mitte muretseda ning oleme kannatlikud ja loodame, et Jumal hoolitseb meie eest (Matt. 6:25–32). Selline usaldus nõuab aga alandlikkust ehk seda, et me ei loodaks enda jõule ega tarkusele. Kui alandame end „Jumala vägeva käe alla”, tunnustame oma alamat positsiooni. (Loe 1. Peetruse 5:6.) See omakorda aitab meil võidelda edukalt ükskõik milliste raskustega, mida Jumal lubab meile osaks saada. Me võime küll igatseda kohest kergendust, kuid me oleme kindlad, et Jehoova teab täpselt, millal ja kuidas meie heaks tegutseda (Laul 54:8; Jes. 41:10).
9. Millise koorma pidi Taavet Jehoovale heitma?
9 Mõtle Taaveti sõnadele, mis on kirjas Laulus 55:23: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!” Kui Taavet need sõnad kirjutas, oli ta suures ahastuses (Laul 55:5). Tõenäoliselt kirjutas ta selle laulu siis, kui ta poeg Absalom sepitses salaplaane, et teda troonilt tõugata. Absalomi poole läks üle ka Taaveti kõige usaldusväärsem nõuandja Ahitofel. Et ellu jääda, pidi Taavet Jeruusalemmast põgenema (2. Saam. 15:12–14). Isegi sel raskel ajal usaldas Taavet Jumalat ning tal ei tulnud pettuda.
10. Mida me peame raskusi kogedes tegema?
10 Ükskõik milliseid raskusi me ka kogeks, on väga tähtis palvetada Jehoova poole, nagu Taavet seda tegi. Vaatame, millist nõu andis meile apostel Paulus. (Loe Filiplastele 4:6, 7.) Mis on tulemus, kui me kogu südamest palvetame? „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab ... [meie] südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.”
11. Kuidas kaitseb „Jumala rahu” meie südant ja mõistust?
11 Kas palvetamine muudab meie olukorda? Võib-olla. Siiski tuleb meil hoida meeles, et Jehoova ei pruugi alati meie palvele vastata nii, nagu meie seda soovime. Sellest hoolimata aitab palve säilitada hingelist tasakaalu, nii et raskused meid enda alla ei mataks. „Jumala rahu” võib meie südant vaigistada, kui mure meid muserdab. Nagu väesalk kaitseb linna vaenlase eest, kaitseb „Jumala rahu” meie südant ja mõistust. Samuti aitab see meil saada üle kahtlustest, hirmust ja negatiivsetest mõtetest ning hoiab meid tagasi, et me ei tegutseks tormakalt ega mõtlematult (Laul 145:18).
12. Too näide selle kohta, kuidas säilitada meelerahu.
12 Kuidas säilitada raskustes meelerahu? Mõelgem ühele näitele, mis sarnaneb mingis mõttes meie olukorraga. Töötajal on probleeme oma otsese ülemusega, kes on väga karm mees. Kuid ta räägib sellest firma omanikuga, kes on lahke ja mõistlik. Omanik kinnitab, et ta mõistab olukorda, ja annab teada, et see ülemus jääb oma tööst peagi ilma. Kuidas töötaja end seda kuuldes tunneb? See lubadus annab talle jõudu, ehkki tal tuleb veel mõnda aega raskusi taluda. Ka meie teame, et Jehoova mõistab meie olukorda. Ta on meile kinnitanud, et varsti „tõugatakse välja selle maailma vürst” (Joh. 12:31). Kui lohutav on seda teada!
13. Mida me peaksime lisaks palvetamisele veel tegema?
13 Kas aga piisab ainult sellest, kui oma mured Jehoovale palves teada anda? Ei. Vaja on midagi enamat. Meil tuleb kooskõlas oma palvetega ka tegutseda. Kui kuningas Saul saatis mehed Taaveti majja, et teda surmata, anus Taavet: „Tõmba mind ära mu vaenlaste käest, mu Jumal! Kaitse mind nende eest, kes mulle kallale tungivad! Kisu mind ära nende käest, kes teevad nurjatust, ja päästa mind verevalajate käest!” (Laul 59:2, 3). Lisaks palvetamisele võttis Taavet kuulda oma naist ning põgenes (1. Saam. 19:11, 12). Nii võime ka meie paluda praktilist tarkust, mis aitaks meil raskustele vastu astuda või isegi olukorda parandada (Jak. 1:5).
Mis annab vastupidamiseks jõudu
14. Mis aitab meil raskustes vastu pidada?
14 Meie raskused ei pruugi kaduda otsekohe. Need võivad kesta veel mõnda aega. Kui see on nii, siis mis aitab meil vastu pidada? Esiteks ära unusta seda, et kui me teenime Jehoovat raskustest hoolimata ustavalt edasi, siis tõestame, et armastame teda (Ap. t. 14:22). Pea meeles, kuidas Saatan Iiobit süüdistas: „Kas Iiob asjata Jumalat kardab? Eks sa ole teinud igast küljest aia ümber temale ja ta kojale ning kõigele, mis tal on? Sa oled õnnistanud tema kätetööd ja ta kari on siginenud maal. Aga pista ometi käsi tema külge ja puuduta kõike, mis tal on! Küllap ta sind näkku neab!” (Iiob 1:9–11). Oma ustavusega näitas Iiob, et see süüdistus on alusetu. Kui peame vastu raskes olukorras, saame ka omalt poolt tõestada, et Saatan on valetaja. Vastupidavus tugevdab meie lootust ja kindlustunnet (Jak. 1:4).
15. Millised eeskujud võivad meile jõudu anda?
15 Teiseks ära unusta, et meie „vendadel maailmas tuleb neidsamu kannatusi täielikult kanda” (1. Peetr. 5:9). Meid „ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus” (1. Kor. 10:13). Me võime saada jõudu ja südikust sellest, kui mõtiskleme teiste eeskuju üle, mitte aga ei keskendu enda muredele (1. Tess. 1:5–7; Heebr. 12:1). Võta aega, et mõelda neile, kes on raskustest hoolimata ustavalt vastu pidanud. Kas sa oled otsinud meie väljaannetest selliseid elulugusid, mis sarnanevad sinu olukorraga? Neist võib ammutada palju jõudu.
16. Kuidas Jumal meid erinevates kannatustes tugevdab?
16 Kolmandaks pea meeles, et Jehoova on „halastuse Isa ja kõige troosti Jumal, kes meid trööstib kõigis meie viletsusis, et meie võime trööstida neid, kes on kõiksuguses viletsuses, troostiga, millega Jumal meid endid trööstib” (2. Kor. 1:3, 4). Jumal nagu seisaks meie kõrval, et meid kinnitada ja tugevdada, ning seda mitte ainult praegustes raskustes, vaid „kõigis meie viletsusis”. See omakorda aitab meil toetada teisi „kõiksuguses viletsuses” (meie kursiivid). Paulus koges isiklikult, kui tõesed on need sõnad (2. Kor. 4:8, 9; 11:23–27).
17. Kuidas aitab Piibel meil eluraskustega toime tulla?
17 Neljandaks on meil Jumala Sõna Piibel, mis on „kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale heale teole” (2. Tim. 3:16, 17, P 1997). Peale selle, et Jumala Sõna varustab meid täielikult ja valmistab meid igaks heaks teoks, aitab see meid ka eluraskustes. Algkeelne sõna, mis siin on tõlgitud „täiesti varustatud”, tähendab sõna-sõnalt ’kõige vajalikuga varustatud’. Vanasti kasutati seda sõna laeva kohta, mis oli varustatud merereisiks kõige vajalikuga, või masina kohta, mis täitis oma eesmärki. Nii varustab Jehoova ka meid oma Sõna kaudu kõigega, mida on vaja selleks, et toime tulla ükskõik millega, mis meie teele ka tuleks. Seega võime öelda: „Kui Jumal seda raskust lubab, suudan ma tema abiga vastu pidada.”
Kõik hädad kaovad
18. Mille meeles pidamine aitab meil ustavalt vastu pidada?
18 Viiendaks pea meeles, et Jehoova vabastab peagi inimkonna kõikidest hädadest (Laul 34:20; 37:9–11; 2. Peetr. 2:9). Lõppkokkuvõttes tähendab see, et Jumal vabastab meid nii praegustest kannatustest kui ka avab võimaluse elada igavesti, seda siis kas koos Jeesusega taevas või paradiislikul maal.
19. Kuidas on võimalik ustavalt vastu pidada?
19 Kuni selle ajani tuleb meil taluda selle pahelise maailma häda ja viletsust. Kuidas me küll igatseme aega, kui see kõik on möödas! (Laul 55:7–9.) Ärgem kunagi unustagem, et ustavalt vastu pidades tõestame, et Saatan on valetaja. Ammutagem jõudu palvetest ja kristlikust vennaskonnast, hoides meeles, et meie kaasteenijatel tuleb taluda samasuguseid kannatusi. Olgem ikka „täiesti varustatud”, kasutades hästi Jumala Sõna. Ärgem kaotagem kunagi usaldust selle vastu, et „kõige troosti Jumal” hoolitseb meie eest. Pidagem meeles, et „Jehoova silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole” (Laul 34:16).
Kas sa oskad vastata?
• Kuidas suhtus Taavet oma raskustesse?
• Milles oli Saalomon kindel?
• Mis aitab meil toime tulla raskustega, mida Jumal lubab meile osaks saada?
[Küsimused]
[Pilt lk 13]
Saalomon oli kindel, et Jehoova tegutseb oma hädasoleva rahva heaks
[Pilt lk 15]
Taavet heitis palves oma koorma Jehoova peale ning tegutses vastavalt sellele