Kas sa suhtud teistesse nagu Jehoova?

„Et ihus ei oleks lahkmeelt, vaid et liikmed üksmeeles kannaksid muret üksteise eest.” (1. KOR. 12:25)

1. Mida tundsid sina Jehoova rahvaga läbi käima hakates?

SIIS, kui hakkasime läbi käima Jehoova rahvaga ja tulime välja Saatana kurjast maailmast, tundsime tõenäoliselt rõõmu Jehoova teenijate seas valitsevast armastusest. Kui suurt erinevust me küll tajusime Jehoova rahva ja Saatana kontrolli all olevate tooreste, vaenulike ja võitlushimuliste inimeste vahel! Me hakkasime elama vaimses paradiisis, kus valitseb rahu ja ühtsus (Jes. 48:17, 18; 60:18; 65:25).

2. a) Mis võib mõjutada meie suhtumist teistesse? b) Mida peaksime tegema, kui meie pilt teistest on moondunud?

² Aja möödudes võib aga meie ebatäiuse tõttu pilt usukaaslastest moonduda. Me võime hakata võimendama nende vigu, selle asemel et näha neist tervikpilti. Lihtsalt öeldes me ei vaata enam oma kaasteenijaid nii nagu Jehoova. Kui meiega on sedasi juhtunud, oleks hea oma suhtumist analüüsida ja korrigeerida, et see sarnaneks Jehoova omaga (2. Moos. 33:13).

Millistena näeb Jehoova meie usukaaslasi

3. Millega võrdleb Piibel kristlikku kogudust?

³ Nagu näitab kirjakoht 1. Korintlastele 12:2–26, võrdles apostel Paulus võitud kristlaste kogudust kehaga, millel on palju liikmeid. Nagu inimese kehaliikmed üksteisest erinevad, nii erinevad oma  võimete ja omaduste poolest üksteisest ka koguduseliikmed. Ometi võtab Jehoova vastu kõik oma teenijad. Ta armastab ja hindab neist igaüht. Seepärast soovitab ka Paulus, et koguduseliikmed „kannaksid muret üksteise eest”. Siiski pole see isiksuste erinevuste tõttu alati kerge.

4. Miks võib meil olla põhjust korrigeerida oma suhtumist kaasteenijatesse?

⁴ Meil võib olla kalduvus koondada oma tähelepanu üksnes vendade-õdede nõrkustele. Sel juhul oleksime nagu fotograafid, kes teevad kaameraga mingist objekti osast lähivõtte. Jehoova aga vaatab meid nagu läbi lainurkobjektiivi, kust võib näha nii objekti ennast kui ka selle ümbrust. Kuigi meie võime otsekui suumida lähemale midagi, mis meile ei meeldi, näeb Jehoova inimese isiksust tervikuna, kaasa arvatud kõiki tema häid omadusi. Mida rohkem me püüame sarnaneda Jehoovaga, seda enam aitame kaasa sellele, et koguduses valitseks armastus ja ühtsus (Efesl. 4:1–3; 5:1, 2).

5. Miks on kohatu teisi kritiseerida?

⁵ Jeesus teadis väga hästi, et ebatäiuslikel inimestel on tihti kombeks teisi kritiseerida. Seepärast andis ta nõu: „Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut” (Matt. 7:1). Algkeeles seisab selles tekstis: „lõpetage kohtumõistmine”. Jeesus teadis, et paljudel tema kuulajatel on juba harjumuseks teisi kritiseerida. Kas ka meil on see komme? Kui on, peaksime enda muutmiseks kõvasti vaeva nägema, et meile ei saaks osaks ebasoodsat kohtuotsust. Tõepoolest, kes oleme meie, et kritiseerime kedagi, keda Jehoova mingi ülesande täitmisel kasutab, või mis õigus on meil öelda, kes ei peaks kogudusse kuuluma! Mõnel vennal võib olla teatud puudujääke, ent kui Jehoova teda endiselt kasutab, miks peaksime siis meie ta hülgama? (Joh. 6:44.) Kas me tõesti usume, et Jehoova juhib oma organisatsiooni ja et kui on vaja teha muudatusi, teeb ta seda omal ajal? (Loe Roomlastele 14:1–4.)

6. Kuidas suhtub Jehoova oma teenijatesse?

⁶ Üks imeline asi, mida Jehoova suudab kristlastes näha, on see, millised on nad täiuslikuna uues maailmas. Samuti teab Jehoova seda, kui palju on keegi ennast juba muutnud. Seepärast pole tal põhjust keskenduda igale meie nõrkusele. Laulust 103:12 võime lugeda: „Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised!” Kui tänulik peaks igaüks meist selle eest olema! (Laul 130:3.)

7. Mida õpime sellest, kuidas Jehoova Taavetisse suhtus?

⁷ Pühakirjast võib leida kinnitust selle kohta, et Jehoova tõepoolest keskendub inimeste headele omadustele. Näiteks ütles Jumal Taaveti kohta: „Mu sulane Taavet, kes pidas mu käske ja kes käis mu järel kõigest oma südamest, tehes ainult seda, mis õige  oli minu silmis” (1. Kun. 14:8). Pole mingi saladus, et ka Taavet eksis, kuid Jehoova keskendus sellegipoolest Taaveti headele omadustele, sest ta teadis, mis on Taaveti südames (1. Ajar. 29:17).

Suhtu oma usukaaslastesse nagu Jehoova

8., 9. a) Kuidas võime Jehoovaga sarnaneda? b) Kuidas võiks seda näitlikustada ning mida me sellest näitest õpime?

⁸ Jehoova näeb inimeste südamesse, meie aga mitte. Juba see on hea põhjus, miks mitte olla kriitilised. Me ei tea ju kõiki teise inimese motiive. Meil tuleks jäljendada Jehoovat ning mitte kinnistada oma tähelepanu teiste ebatäiusele, mis ükskord niikuinii kaob. Kas pole see hea eesmärk! See aitab säilitada vendade ja õdedega rahulikke suhteid (Efesl. 4:23, 24).

⁹ Et seda olukorda näitlikustada, mõelgem lagunevale majale, mille räästarennid on ära kukkumas, aknad katki ja katus vihma käes kannatada saanud. Enamikule möödakäijatele võib tunduda, et see maja üksnes riivab silma ja parem oleks see ära lammutada. Kuid on keegi, kes arvab teisiti. Ta ei lase end maja välisest poolest häirida, kuna ta näeb, et selle kandekonstruktsioon on tugev ja et maja on võimalik restaureerida. Ta ostab maja ära ja teeb selle korda. Seejärel hakkavad ka teised seda maja imetlema. Kas ei võiks me olla selle inimese sarnased, kes maja korda tegi? Kas ei võiks me pöörata tähelepanu oma vendade-õdede headele omadustele ja mõelda, milliseks nad muutuvad siis, kui nad vaimselt edasi kasvavad, selle asemel et keskenduda nende nii-öelda pinnadefektidele? Kui me seda teeme, hakkame oma vendi ja õdesid armastama ning näeme nagu Jehoovagi nende vaimset ilu. (Loe Heebrealastele 6:10.)

10. Kuidas aitab meid nõuanne, mis on kirjas Filiplastele 2:3, 4?

¹⁰ Apostel Paulus andis nõu, mis aitab parandada suhteid kõikide koguduseliikmetega. Ta soovitas kristlastele, et nad ’ei teeks midagi riiu ega tühja au pärast, vaid arvaksid alanduses üksteist ülemaks kui iseennast, ja et ükski ei vaataks selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele’ (Filipl. 2:3, 4). Alandlikkus aitab suhtuda teistesse õigesti. Ka see, kui oleme teistest huvitatud ja otsime neis head, aitab meil suhtuda neisse nii nagu Jehoova.

11. Millised muutused on mõjutanud mõningaid kogudusi?

¹¹ Viimastel aegadel on paljud inimesed maailmas toimuvate muutuste tõttu teistesse riikidesse kolinud. Seepärast on nüüd osa linnu oma elanike poolest väga kirjud. Mõned sisserännanud on huvitunud Piibli tõest ning hakanud koos meiega Jehoovat teenima. Neid inimesi on „kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest” (Ilm. 7:9). Sellepärast koosnevad paljud meie kogudused eri rahvustest.

12. Kuidas peaksime üksteisesse suhtuma ning miks võib see vahel raske olla?

¹² Sellises olukorras ei tohiks me unustada suhtuda koguduseliikmetesse õigesti. Me peaksime meeles pidama apostel Peetruse nõuannet osutada „teesklematut vennalikku armastust” ning armastada üksteist „innukalt ja südamest” (1. Peetr. 1:22). Tõelise armastuse ja kiindumuse arendamine eri maadest pärit inimeste vastu ei pruugi olla kerge, kuna nende kultuuritaust, haridustase, majanduslik seis ja etniline kuuluvus võivad meie omadest märkimisväärselt erineda. Kas sul on raske mõista mõne teisest kultuurist pärit usukaaslase mõtteviisi või suhtumist? Kuid mõtle, et ka neil võib olla raske mõista sind. Meid kõiki õhutatakse armastama kogu vennaskonda (1. Peetr. 2:17, UM).

13. Milliseid muudatusi võib meil olla tarvis oma mõtteviisis teha?

 ¹³ Võib-olla tuleb meil mõnes asjas muuta oma mõtteviisi ja avardada südant, et suudaksime armastada kõiki usukaaslasi (Loe 2. Korintlastele 6:12, 13.) Kas sa oled leidnud end mõnikord ütlemas midagi sellist: „Mul pole küll eelarvamusi, aga ...”, ja siis loetlemas halbu omadusi, mis sinu arvates mõnda rahvust iseloomustavad? See näitab, et meil tuleb lahti saada ka sügaval sisemuses pesitsevatest eelarvamustest. Võiksime endalt küsida, kas me püüame tundma õppida teistest kultuuridest pärit inimesi? Selline eneseanalüüs võib aidata meil hakata hindama eri rahvustest vendi ja õdesid ning võtta nad oma südamesse.

14., 15. a) Too näiteid nendest, kes muutsid oma suhtumist teistesse. b) Kuidas võime meie neid jäljendada?

¹⁴ Piibel toob meile näiteid inimestest, kes muutsid oma suhtumist. Üks neist oli Peetrus. Kuna ta oli rahvuselt juut, vältis ta varem teistest rahvustest inimeste lävest üle astumist. Kujuta ette, mida ta võis tunda siis, kui tal paluti minna ümberlõikamata Korneeliuse juurde! Kuid Peetrus sai aru, et Jumala tahte kohaselt peavad kõikidest rahvustest inimesed saama kristliku koguduse liikmeks ja ta muutis oma mõtteviisi (Ap. t. 10:9–35). Ka Saulus, kellest sai hiljem apostel Paulus, pidi parandama oma suhtumist ja saama lahti eelarvamustest. Paulus möönis, et ta oli kristlasi nii tuliselt vihanud, et kiusas taga Jumala kogudust ja püüdis seda hävitada. Kui aga Issand Jeesus Pauluse mõtteviisi korrigeeris, tegi too elus suuri muudatusi ning hakkas isegi võtma vastu juhtnööre neilt, keda ta oli varem taga kiusanud (Gal. 1:13–20).

¹⁵ Pole kahtlust, et meiegi suudame Jehoova vaimu abil oma suhtumist muuta. Kui me leiame, et meie sees peitub väheselgi määral eelarvamusi, juurigem need endast välja ning pidagem üksmeelt „vaimus rahusideme läbi” (Efesl. 4:3–6). Piibel annab meile nõu riietada end armastusega, mis on „täiuslik side” (Kol. 3:14).

Jäljenda Jehoovat teenistuses olles

16. Mis on Jumala eesmärk inimeste suhtes?

¹⁶ „Jumal ei tee vahet isikute vahel!” kirjutas apostel Paulus (Rooml. 2:11). Jehoova eesmärk on see, et kõikidest rahvustest inimesed teda ühtselt teeniksid (Loe 1. Timoteosele 2:3, 4.) Sel põhjusel on ta lasknud „kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja  keeltele ja rahvastele” igavest evangeeliumi kuulutada (Ilm. 14:6). Jeesus ütles: „Põld on maailm” (Matt. 13:38). Kuidas mõjutab see fakt sind ja su perekonda?

17. Kuidas saame aidata igasuguseid inimesi?

¹⁷ Mitte kõigil meist pole võimalik sõita teise riiki Kuningriigi sõnumit kuulutama. Ent meil on võimalik rääkida seda sõnumit eri paikadest pärit inimestele, kes elavad meie territooriumil. Kas me kasutame ära võimalusi kuulutada igasugustele inimestele, selle asemel et vestelda vaid nendega, kellele oleme juba aastaid tõest rääkinud? Miks mitte võtta eesmärgiks kuulutada nendele, kellele ei ole veel tõest põhjalikku tunnistust antud (Rooml. 15:20, 21).

18. Millist muret tundis Jeesus inimeste pärast?

¹⁸ Jeesus tunnetas teravalt vajadust aidata kõiki. Ta ei kuulutanud vaid ühes paikkonnas. Piibel annab teada, et ta „käis läbi kõik linnad ja külad”. Ja „kui ta rahvahulki nägi, oli tal hale meel nende pärast” ning ta ütles, et need inimesed vajavad abi (Matt. 9:35–37).

19., 20. Millised on mõned võimalused, kuidas saame jäljendada Jehoova ja Jeesuse suhtumist inimestesse?

¹⁹ Mil moel võiksid sina Jeesust jäljendada? Mõned näiteks käivad oma koguduse territooriumil neis kohtades, kus on harva kuulutatud. Need võivad olla äripiirkonnad, pargid, rongi-, bussi-, lennujaamad ja sadamad ning niisuguste kortermajade esised, mille uksed on lukus. Teised on jälle õppinud selgeks uue keele, et kuulutada teatud etnilistele gruppidele, kes nüüd nende territooriumil elavad või kellele varem pole nii sageli kuulutatud. Tihtilugu on juba suureks abiks seegi, kui tervitame neid inimesi nende emakeeles, mis näitab, et oleme neist huvitatud. Juhul, kui meil endal pole võimalik uut keelt õppida, võiksime kiita neid, kes seda teevad. Kindlasti ei tohiks me nende ettevõtmist maha laita ega seada kahtluse alla nende motiive. Iga inimese elu on Jumala silmis kallis ja ka meie tahame teisi kalliks pidada (Kol. 3:10, 11).

²⁰ Kui suhtume teistesse nagu Jumal, tähendab see ka seda, et kuulutame kõigile inimestele, hoolimata nende olukorrast. Mõned neist võivad olla kodutud, räpase välimusega või elada ilmselgelt ebamoraalset elu. Kui ka mõni inimene meid halvasti kohtleb, ei peaks me tegema järeldust, et kõik tema rahvuskaaslasedki on samasugused. Kui Paulust jämedalt koheldi, ei takistanud see teda kuulutamast teistele sama taustaga inimestele (Ap. t. 14:5–7, 19–22). Ta lootis, et mõned ikka suhtuvad tema sõnumisse hästi.

21. Kuidas aitab meid see, kui võtame omaks Jehoova suhtumise teistesse?

²¹ On selge, et me peame suhtuma oma koguduse liikmetesse, kogu ülemaailmsesse vennaskonda ning inimestesse, keda kohtama kuulutustööl nii, nagu Jehoova neisse suhtub. Mida paremini me suudame jäljendada Jehoova suhtumist, seda kergem on meil omavahel rahu ja ühtsust hoida. Ja nii saame paremini aidata ka teistel inimestel õppida armastama Jehoovat, Jumalat, kes ei ole erapoolik ning kes tunneb huvi kõigi vastu, „sest et need kõik on tema kätetöö” (Iiob 34:19).

Kas sa oskad vastata?

• Kuidas me ei tohiks oma vendadesse suhtuda?

• Kuidas jäljendada Jehoova suhtumist meie usukaaslastesse?

• Kuidas peaksime suhtuma ülemaailmsesse vennaskonda?

• Kuidas saame jäljendada Jehoova suhtumist teenistuses?

[Küsimused]

[Pilt lk 26]

Kuidas õppida tundma teistest kultuuridest inimesi?

[Pildid lk 28]

Kuidas saaksid sina kuulutada suuremale hulgale inimestele?