Hoidugem ’tühja taga ajamast’
Hoidugem ’tühja taga ajamast’
„Kes tühja taga ajab, on meeletu!” (ÕPET. 12:11)
1. Millist väärtuslikku vara meil on ja milline on parim viis seda kasutada?
KRISTLASTENA on meil kõigil mingisugust väärtuslikku vara. Näiteks võib meil olla mingil määral tervist ja jõudu, sünnipäraseid vaimseid võimeid või ainelist vara. Kuna me armastame Jehoovat, kasutame rõõmuga seda kõike tema teenistuses ning vastame seda tehes inspireeritud üleskutsele: „Austa Jehoovat oma varandusega” (Õpet. 3:9).
2. Millise hoiatuse annab Piibel seoses tühja tagaajamisega ja kuidas peab see hoiatus paika otseses tähenduses?
2 Teisalt räägib Piibel ka tühistest asjadest ja hoiatab, et me ei raiskaks oma vara nende tagaajamiseks. Mõelgem Õpetussõnades 12:11 öeldule: „Kes oma põldu harib, sel on leiba küllalt, aga kes tühja taga ajab, on meeletu!” Pole raske taibata, kuidas see ütlus otseses tähenduses paika peab. Kui mees kasutab oma aega ja energiat selleks, et teha pere ülalpidamiseks kõvasti tööd, saavutab ta suure tõenäosusega mõningase kindlustatuse ja turvatunde (1. Tim. 5:8). Kui ta aga raiskab oma aega ja jõudu tühja tagaajamiseks, on ta „meeletu”, ilma tasakaaluka mõtlemise ja hea motivatsioonita. Üpris tõenäoliselt peab selline mees puudust kannatama.
3. Kuidas saab Piibli hoiatust seoses tühja tagaajamisega rakendada meie jumalateenimise kohta?
3 Kuidas aga rakendada selles õpetussõnas leiduvat põhimõtet meie jumalateenimise kohta? Kui kristlane hoolsalt ja ustavalt Jehoovat teenib, leiab ta tõelise turvatunde. Ta võib kindel olla, et Jumal õnnistab teda juba praegu, ning tal on kõikumatu tulevikulootus (Matt. 6:33; 1. Tim. 4:10). Seevastu kristlane, kes tühja taga ajab, seab ohtu enda suhted Jehoovaga ja ka oma igavese elu väljavaate. Mida teha, et midagi sellist meiega ei juhtuks? Meil tuleb aru saada, millised tegevused meie elus on tühised, ja need otsustavalt kõrvale heita. (Loe Tiitusele 2:11, 12.)
4. Mis on üldiselt öeldes tühised asjad?
4 Mis siis on tühised asjad? Üldiselt öeldes on tühine kõik see, mis haarab meie tähelepanu sedavõrd, et me ei saa kogu hingest Jehoovat teenida. Sinna hulka kuuluvad näiteks mitmesugused lõõgastusvormid. Muidugi mõista on meelelahutusel elus oma koht. Kui me aga kulutame „lahedatele asjadele” liiga palju aega ja teeme seda jumalateenimise juurde kuuluvate tegevuste arvelt, muutub meele lahutamine tühja taga ajamiseks ja ohustab meie vaimset heaolu (Kog. 2:24; 4:6). Et midagi sellist ei juhtuks, püüab kristlane olla tasakaalukas ja jälgida hoolega, kuidas ta kasutab oma väärtuslikku aega. (Loe Koloslastele 4:5.) Ent on olemas lõõgastumisest märksa ohtlikumaid tühiseid asju. Nende hulgas on ebajumalad.
Hoidu tühistest jumalatest
5. Mida veel nimetab Piibel tühiseks?
5 Piibel nimetab ebajumalaid tühiseks, väärtusetuks. Näiteks ütles Jehoova Iisraelile: „Te ei tohi enestele teha ebajumalaid [„tühje jumalaid”, P 1945] ega nikerdatud kuju, ärge püstitage enestele ühtki sammast ja ärge pange oma maale kummardamiseks kivist kujundit” (3. Moos. 26:1). Kuningas Taavet kirjutas: „Jehoova on suur ja väga kiidetav, ja tema on kardetavam kui kõik muud jumalad! Sest teiste rahvaste jumalad on ebajumalad [„tühjad jumalad”, P 1945], Jehoova aga on teinud taevad!” (1. Ajar. 16:25, 26).
6. Miks on ebajumalad tühised?
6 Nagu Taavet mõista andis, võime kõikjal enda ümber näha tõendeid Jehoova suursugususest (Laul 139:14; 148:1–10). Milline au oli küll iisraellastel olla Jehoovaga lepingusuhetes! Nemad aga pöörasid rumalalt talle selja ning hakkasid kummardama nikerdatud kujusid ja pühi sambaid. Rasketel aegadel osutusid nende ebajumalad täiesti tühiseiks, kuna need ei suutnud päästa iseennastki, rääkimata oma kummardajatest (Kohtum. 10:14, 15; Jes. 46:5–7).
7., 8. Kuidas võib aineline vara saada otsekui jumalaks?
7 Paljudes maades kummardatakse tänapäevani inimkäte loodud kujusid ning sellised jumalad on praegusajal niisama kasutud nagu muistegi (1. Joh. 5:21). Ent Piibel räägib, et jumalaks võib olla ka midagi muud peale kuju. Pane tähele neid Jeesuse sõnu: „Ükski ei või teenida kaht isandat, sest tema kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ega hooli teisest. Te ei või teenida Jumalat ja mammonat!” (Matt. 6:24).
8 Kuidas võib mammon ehk aineline vara saada otsekui jumalaks? Näiteks kujutlegem, et muistses Iisraelis seisis põllul üks kivi. Sellist kivi võis tarvis minna maja või müüri ehitamisel. Ent kui iisraellased püstitasid selle enestele kui püha samba või tegid kivist kuju, mida kummardada, sai see Jehoova rahvale komistuskiviks (3. Moos. 26:1). Samamoodi on rahal oma koht. Me vajame seda elamiseks ning saame seda Jehoova teenimisel otstarbekalt kasutada (Kog. 7:12; Luuka 16:9). Kui aga püüdlus raha saada muutub meie elus kristlikust teenistusest tähtsamaks, saab raha meile sama hästi kui jumalaks. (Loe 1. Timoteosele 6:9, 10.) Kuna elame maailmas, kus nii paljud inimesed on kasu peal väljas, peame jälgima, et oleksime selles asjas tasakaalukad (1. Tim. 6:17–19).
9., 10. a) Kuidas suhtub kristlane haridusse? b) Milline oht on seotud kõrghariduse omandamisega?
9 Teine näide selle kohta, kuidas midagi iseenesest kasulikku võib muutuda tühiseks, on hariduse omandamine. Me tahame, et meie lapsed saaksid hea hariduse, mis võimaldaks neil elus hakkama saada. Mis veelgi tähtsam, hea hariduse saanud kristlane suudab paremini Piiblist loetut mõista, probleemide üle juurelda ja neile praktilisi lahendusi leida ning õpetada Piibli tõdesid selgelt ja veenvalt. Korraliku hariduse omandamine nõuab küll aega, kuid see pole mahavisatud aeg.
10 Mida aga arvata kõrghariduse omandamisest kolledžis või ülikoolis? Laialt levinud arvamuse kohaselt on see elus läbilöömiseks hädavajalik. Kummatigi on paljude sellise hariduse omandanute puhul lõpptulemuseks see, et nende mõistus on täis tuubitud kahjulikku ilmalikku ideoloogiat. Sellise hariduse omandamine raiskab väärtuslikke noorusaastaid, mida saaks parimal viisil kasutada Jehoova teenimiseks (Kog. 12:1). Pole sugugi üllatav, et maades, kus paljud on sellise hariduse saanud, on usk Jumalasse ebapopulaarsem kui kunagi varem. Selle asemel et otsida turvatunnet selle maailma kõrgkoolide kaudu, loodab kristlane kindlalt Jehoovale (Õpet. 3:5).
Ära lase lihalikul himul saada jumalaks
11., 12. Miks ütles Paulus mõningate kohta, et „nende jumal on kõht”?
11 Kirjas filiplastele osutab apostel Paulus veel millelegi, mis võib saada jumalaks. Rääkides mõningatest, kes olid olnud Jumala teenijad, ütleb ta: „Paljud, kellest ma teile sagedasti olen rääkinud ning nüüd nuttes räägin, elavad Kristuse risti vaenlastena. Nende lõpp on hukatus, nende jumal on kõht ... nad mõtlevad maapealsetest asjadest” (Filipl. 3:18, 19, P 1997, meie kursiiv). Kuidas võib kõht olla inimesele jumalaks?
12 Paistab, et neile Pauluse tuttavatele oli saanud tähtsamaks rahuldada oma lihalikke soove kui teenida Jehoovat koos Paulusega. Mõned neist võisid sõna otseses mõttes toidu või joogi nautimisele liigselt anduda, nii et neist said õgijad ja joodikud (Õpet. 23:20, 21; võrdle 5. Moosese 21:18–21, UM). Teised püüdsid võib-olla kasutada maksimaalselt ära võimalusi, mida pakkus 1. sajandi maailm, ning kaldusid sel moel Jehoova teenimisest kõrvale. Ärgem meie kunagi lubagem juhtuda sellel, et soov elada nii-öelda head elu takistaks meid teenimast Jehoovat „kogu hingest” (Kol. 3:23, 24, P 1997).
13. a) Mis on ahnus ja kuidas Paulus seda kirjeldas? b) Kuidas me saame ahnusest hoiduda?
13 Paulus mainis väärjumala teenimist veel ühes kontekstis. Ta kirjutas: „Surmake oma maapealsed liikmed: hoorus, roppus, kired, pahad himud ja ahnus, mis on ebajumalateenistus” (Kol. 3:5, meie kursiiv). Ahnus võib ilmneda tugevas soovis millegi järele, mis ei kuulu meile, näiteks millegi ainelise järele. Ent see võib olla ka lubamatu seksuaalne himu (2. Moos. 20:17). Kas pole kainestav mõelda, et sellised himud võrduvad ebajumala teenimisega? Jeesus tõi ilmeka võrdluse, näitamaks, kui tähtis on valesid soove iga hinna eest ohjeldada. (Loe Markuse 9:47; 1. Joh. 2:16.)
Ole valvas tühiste sõnade suhtes
14., 15. a) Mis pani paljusid Jeremija päevil komistama? b) Miks olid Moosese sõnad väärtuslikud?
14 Ka sõnad võivad olla tühised. Näiteks ütles Jehoova Jeremijale: „Prohvetid kuulutavad minu nimel valet! Mina ei ole neid läkitanud, ei ole neid käskinud ega nendega rääkinud; nad kuulutavad teile vale nägemusi, tühiseid ennustusi ja oma südame pettekujutlusi!” (Jer. 14:14, meie kursiiv). Need valeprohvetid väitsid end rääkivat Jehoova nimel, kuid tegelikult levitasid nad omaenda ideid ja tarkust. Seepärast olid nende sõnad tühised. Need polnud mitte ainult kasutud, vaid kujutasid Jumala rahvale reaalset ohtu. Paljusid, kes neid tühiseid sõnu kuulda võtsid, tabas enneaegne surm aastal 607 e.m.a Babüloonia sõdurite käe läbi.
15 Vastandina neile ütles Mooses iisraellastele: „Võtke südamesse kõik need sõnad, mis ma täna teile kordan ... Sest see ei ole tühine sõna, mis teile korda ei lähe, vaid see on teie elu, ja selle sõna läbi te pikendate oma päevi sellel maal, kuhu te lähete üle Jordani, et seda pärida!” (5. Moos. 32:46, 47). Jah, Moosese sõnad olid Jumala inspireeritud. Seetõttu olid need väärtuslikud, lausa hädavajalikud rahva heaoluks. Kes neid sõnu kuulda võttis, elas kaua ega kannatanud puudust. Heitkem siis alati kõrvale tühised sõnad ja pidagem ustavalt kinni väärtuslikest tõesõnadest.
16. Kuidas me suhtume teadlaste seisukohtadesse, mis on vastuolus Jumala Sõnaga?
16 Kas ka tänapäeval räägitakse tühiseid sõnu? Räägitakse küll. Mõned teadlased näiteks ütlevad, et evolutsiooniteooria ja teadusavastused muudes valdkondades näitavad, et enam pole mingit tarvidust uskuda Jumalat, et kõike saab selgitada looduslike protsessidega. Kas sellised kõrgid mõtteavaldused peaksid meile muret tegema? Loomulikult mitte. Inimtarkus ja Jumala tarkus on kaks ise asja (1. Kor. 2:6, 7). Ja me teame, et mil iganes inimeste õpetused lähevad vastuollu sellega, mida Jumal on teada andnud, on inimeste õpetused alati valed. (Loe Roomlastele 3:4.) Kuigi teadus on mõnes valdkonnas suuri edusamme teinud, jääb ikka kehtima Piibli hinnang inimtarkusele: „Selle maailma tarkus on jõledus [„narrus”, P 1997] Jumala ees.” Jumala piiritu tarkusega võrreldes on inimeste mõtlemised tühised (1. Kor. 3:18–20).
17. Kuidas suhtuda ristiusu vaimulike ja ärataganejate sõnadesse?
17 Teine näide tühistest sõnadest puudutab ristiusu vaimulikke. Nad väidavad end rääkivat Jumala nimel, aga enamik nende mõtteavaldustest ei põhine Piiblil ja nende jutt on suures osas väärtusetu. Ka ärataganejad räägivad tühje sõnu, kui nad väidavad end olevat targemad kui ametissemääratud „ustav ja mõistlik sulane” (Matt. 24:45–47). Ent ärataganejad räägivad omaenese tarkusest ja nende sõnad on tühised, komistuskiviks neile, kes neid kuulavad (Luuka 17:1, 2). Mida me saame teha, et nad meid ei eksitaks?
Kuidas hoiduda tühistest sõnadest
18. Kuidas me saame rakendada tekstis 1. Johannese 4:1 leiduvat nõuannet?
18 Eakas apostel Johannes andis head nõu. (Loe 1. Johannese 4:1.) Kooskõlas Johannese nõuandega innustame kuulutustööl inimesi alati, et nad uuriksid neile õpetatud tõekspidamisi Piibli valguses. See on hea juhis ka meile endile. Kui me kuuleme kriitilisi märkusi tõe kohta või midagi, mis mustab kogudust, kogudusevanemaid või keda tahes meie vendadest, ei võta me seda puhta kullana. Teeme hästi, kui küsime endalt: „Kas see, kes seda juttu levitab, tegutseb kooskõlas Piiblis öelduga? Kas sellised jutud või väited toetavad Jehoova eesmärki? Kas need edendavad koguduses rahu?” Kui kuuldu vennaskonda ei tugevda, vaid teeb seda maha, siis on see tühi jutt (2. Kor. 13:10, 11).
19. Kuidas hoiduvad kogudusevanemad rääkimast tühiseid sõnu?
19 Seoses tühiste sõnadega on ka kogudusevanematel midagi olulist õppida. Alati kui neil tuleb nõu anda, hoiavad nad meeles enda piire ega arva, et nad võiksid võtta nõuandeid ainult isiklikust teadmistepagasist. Nad peaksid alati juhtima tähelepanu sellele, mida ütleb Piibel. Hea juhis leidub apostel Pauluse sõnades: „Mitte üle selle, mis on kirjutatud” (1. Kor. 4:6). Kogudusevanemad ei lähe üle selle, mis on kirjutatud Piiblis. Ja laiemalt võttes ei lähe nad ka üle Piiblil põhinevate nõuannete, mis on kirjas ustava ja mõistliku sulase väljaannetes.
20. Mis aitab meil hoiduda tühja taga ajamast?
20 Tühised asjad, olgu need „jumalad”, sõnad või miski muu, on väga kahjulikud. Seepärast palume alati Jehoovalt abi, et tunda need ära, ja otsime temalt juhatust, kuidas hoiduda tühja taga ajamast. Nii toimides kinnitame, et oleme päri laulukirjutajaga, kes lausus: „Eemalda mu silmad tühja vaatamast, elusta mind oma teedel!” (Laul 119:37). Järgmises artiklis räägime lähemalt sellest, kui tähtis on järgida Jehoova juhatust.
Kas sa oskad selgitada?
• Mis on üldiselt öeldes tühised asjad, millest me peaksime hoiduma?
• Mida teha, et raha ei saaks meile otsekui jumalaks?
• Kuidas võivad lihalikud himud saada ebajumalateenistuseks?
• Kuidas me saame hoiduda tühistest sõnadest?
[Küsimused]
[Pilt lk 3]
Iisraellastel tuli ’põldu harida’, mitte tühja taga ajada
[Pilt lk 5]
Ära kunagi luba soovil materiaalse vara järele kahandada oma innukust Jehoova teenistuses
[Pilt lk 6]
Kogudusevanemate sõnadel võib olla suur väärtus