Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mis teeb elu väärtuslikuks?

Mis teeb elu väärtuslikuks?

Mis teeb elu väärtuslikuks?

„Karda Jumalat ja pea tema käske.” (KOG. 12:13)

1., 2. Kuidas tuleb meile kasuks Koguja raamatu arutamine?

KUJUTA endale ette meest, kel paistab olevat kõik olemas. Ta on kuulus riigimees, üks maailma rikkamaid inimesi ning oma põlvkonna suurimaid intellektuaale. Kuid kõigist oma saavutustest hoolimata küsib ta endalt ikkagi: „Mis teeb elu väärtuslikuks?”

2 Niisugune mees oli päriselt olemas: ta elas umbes kolm tuhat aastat tagasi. Tema nimi oli Saalomon ja me võime Koguja raamatust lugeda, kuidas ta püüab leida rahuldustunnet (Kog. 1:13). Saalomoni kogetust on meil palju õppida. Õigupoolest võib Koguja raamatu tarkus aidata meilgi seada sihte, mis annavad elule tõelise tähenduse.

„Tühi töö ja vaimu närimine”

3. Missuguse kainestava tõsiasjaga me kõik peame arvestama?

3 Saalomon räägib, et maa on rikkalikult täidetud Jumala kauni loomistööga, mille vastu me võime lõputult huvi tunda ja mis pakub meile alati avastamisrõõmu. Kahjuks ei saa me õieti alustadagi Jumala loomistöö uurimist, sest meie elu on liiga lühike (Kog. 3:11, UM; 8:17). Piibli sõnul on meie elupäevi vähe ja need mööduvad kiiresti (Iiob 14:1, 2; Kog. 6:12). See kainestav tõsiasi peaks ajendama meid oma elupäevi targalt kasutama. Seda polegi nii kerge teha, sest Saatana maailma mõjutusel võime valida endale elus vale suuna.

4. a) Millele viitab sõna „tühisus”? b) Millised inimeste püüdlused arutluse alla tulevad?

4 Rõhutamaks, et meil on oht oma elu ära raisata, kasutab Saalomon Koguja raamatus üle 30 korra sõna „tühisus” või muid samalaadseid väljendeid. Vastav heebreakeelne sõna viitab millelegi, mis on asjatu, mõttetu, sisutu või kestva väärtuseta (Kog. 1:2, 3). Mõnikord kasutab Saalomon paralleelselt väljendiga „tühi töö” ütlust „vaimu närimine”, mis on tõlgitud ka kui „tuulepüüdmine” (P 1938–40). (Kog. 1:14; 2:11.) Tuulepüüdmine on teadagi lootusetu ettevõtmine. Igaüks, kes seda teha üritab, jääb tühjade kätega. Ebatarkade sihtide poole püüdlemine valmistab samamoodi pettumust. Elu praeguses maailmas on liiga lühike selleks, et seda raisata taotluste peale, mis jätavad meid tühjade kätega. Seega, et meiega seda ei juhtuks, uurigem, milliseid levinud püüdlusi Saalomon välja toob. Esmalt võtame arutluse alla naudingute ja vara taotlemise, seejärel räägime, milline väärtus on töötegemisel.

Kas naudingute taotlemine toob õnne?

5. Millest püüdis Saalomon leida rahulolu?

5 Nii nagu paljud inimesed tänapäeval, püüdis Saalomon leida rahulolu naudingute taotlemisest. Ta annab teada: „Ma ei hoidnud oma südant tagasi ühestki rõõmust” (Kog. 2:10). Millest ta siis rõõmu otsis? Koguja raamatu 2. peatükk ütleb, et ta ’virgutas oma ihu veiniga’ (P 1997) – kaotamata sealjuures enesekontrolli – ning tegeles aiakunstiga, kavandas paleesid, kuulas muusikat ja tundis rõõmu heast toidust.

6. a) Miks pole vale mõningaid elumõnusid nautida? b) Miks on seoses meelelahutusega vaja olla tasakaalukas?

6 Kas Piibel keelab sõpradega mõnusalt aega veeta? Mitte sugugi. Saalomon märgib, et pärast rasket tööpäeva on mõnus söömaaeg rahulikus õhkkonnas Jumala and. (Loe Koguja 2:24; 3:12, 13.) Lisaks sellele ütleb Jehoova noortele: „Rõõmutse,... su süda tundku rõõmu”, kuid seda tuleb teha vastutustundeliselt (Kog. 11:9). Me vajame lõõgastust ja kosutavat meelelahutust. (Võrdle Markuse 6:31.) Meelelahutusest ei tohiks aga saada meie elu peasiht. See peaks olema nagu magustoit söögikorra lõpus, mitte aga põhiroog. Oled kindlasti nõus, et kui väga sa magustoitu ka ei armastaks, tüdineksid sa üksnes selle söömisest õige pea, liiatigi ei ole see eriti toitainerikas. Saalomon leidis samuti, et naudingutele keskendunud elu on „tuulepüüdmine” (Kog. 2:10, 11, P 1938–40).

7. Miks tuleks meil meelelahutust hoolega valida?

7 Peale selle pole igasugune meelelahutus kosutav. Leidub palju sellist, mis on nii vaimselt kui moraalselt täiesti kahjulik. On ju miljonid inimesed kogenud suurt hingepiina vaid seetõttu, et nad tahtsid „lõbusasti aega veeta”: kasutasid narkootikume, liialdasid alkoholiga või mängisid hasartmänge. Jehoova hoiatab meid lahkelt, et kui laseme oma südamel või silmadel juhtida end halvale teele, ei jää tagajärjed tulemata (Gal. 6:7).

8. Miks on tark mõelda oma elukäigu peale?

8 Lisaks takistab tasakaalutu lõbu tagaajamine meil pöörata kohast tähelepanu kaalukamatele asjadele. Pidagem meeles, et elu möödub kiiresti ning miski ei garanteeri, et oleme oma lühikese elu jooksul alati hea tervise juures või et meil ei ole mingeid probleeme. Sellepärast võime Saalomoni edasiste sõnade kohaselt ammutada rohkem kasu matustel viibimisest – eriti kui on tegemist ustava kristliku venna või õe matustega – kui „rõõmukotta” minekust. (Loe Koguja 7:2, 4.) Kuidas nii? Kui kuulame matusekõnet ja mõtleme ustava Jehoova teenija elukäigule, paneb see meid oma elu üle sügavamalt mõtlema. Seeläbi võime jõuda järeldusele, et peame oma sihte korrigeerima, et oma ülejäänud elu targalt elada (Kog. 12:1).

Kas materiaalne omand annab rahulolutunde?

9. Mida avastas Saalomon rikkuse omamise kohta?

9 Saalomon oli Koguja raamatut kirjutades maailma rikkamaid mehi (2. Ajar. 9:22). Ta võis muretseda endale kõike, mida hing ihaldas. „Mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile,” kirjutas ta (Kog. 2:10). Siiski avastas ta, et varanduse omamine iseenesest ei taga veel rahulolu. „Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust,” tõdes ta (Kog. 5:9).

10. Mis toob tõelise rahulolutunde ja rikkuse?

10 Hoolimata varanduse kaduvast väärtusest, ahvatleb rikkus ikkagi paljusid. Hiljutises küsitluses Ameerika Ühendriikides ütles 75 protsenti esimese aasta üliõpilasi, et nende elu põhieesmärk on saada „majanduslikult jõukale järjele”. Kui nad jõuavadki oma eesmärgile, kas nad on siis tõeliselt õnnelikud? Ei pruugi olla. Uurijad on märganud, et materialismikesksus hoopis takistab leida õnne ja rahulolu. Kuningas Saalomon jõudis juba kaua aega tagasi samale järeldusele. Ta kirjutas: „Ma kogusin enesele ka hõbedat ja kulda ning kuningate ja maade varandusi ... see kõik [oli] tühi töö ja vaimu närimine!” (Kog. 2:8, 11). * Ent kui me kasutame oma elu selleks, et kogu hingest Jehoovat teenida, ja ta meid seetõttu õnnistab, omandame tõelise rikkuse. (Loe Õpetussõnad 10:22.)

Milline töö pakub tõelist rahuldust?

11. Millest on näha, et Pühakirjas väärtustatakse tööd?

11 Jeesus ütles: „Minu Isa teeb tööd tänini ja mina teen tööd” (Joh. 5:17, P 1938–40). Pole kahtlustki, et Jehoovale ja Jeesusele pakub töö rahuldust. Piibel näitab, et Jehoovale tõi rahulolu tema loomistöö: „Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!” (1. Moos. 1:31). Inglid „tõstsid rõõmukisa”, kui nägid kõike, mida Jumal oli teinud (Iiob 38:4–7). Niisamuti väärtustas Saalomon eesmärgipärast tööd (Kog. 3:13, P 1938–40).

12., 13. a) Mida ütlesid kaks inimest oma tublist tööst saadava rahulduse kohta? b) Miks võib ilmalik töö olla vahel rahulolematuse allikaks?

12 Paljud inimesed mõistavad, et kui teha tublisti tööd, toob see rahuldust. Näiteks edukas kunstnik José ütleb: „Kui mul õnnestub oma ettekujutuses olev pilt lõuendile maalida, on selline tunne, nagu oleksin vallutanud kõrge mäe.” Ärimees Miguel * täheldab: „Töö pakub rahuldust, sest võimaldab oma pere eest hoolt kanda. Samuti annab see tunde, et olen midagi saavutanud.”

13 Teisalt on paljud tööd monotoonsed ega paku eriti võimalusi loovaks tegutsemiseks. Vahel võib töökoht ise olla rahulolematuse allikaks ja seal võidakse koguni teha ülekohut. Saalomoni sõnul võib laisk – võib-olla seetõttu, et kasutab oma sidemeid mõjuvõimsate inimestega – hoolsa töölise palga endale saada (Kog. 2:21). Muudki asjaolud võivad valmistada pettumust. Nii-öelda hiilgavast äriettepanekust alguse saanud äri võib hiljem kas majanduslanguse või ettenägematute asjaolude tõttu minna vett vedama. „Taas nägin ma päikese all, et jooks ei olene kärmeist ega sõda sangareist; samuti ei olene leib tarkadest, rikkus mõistlikest ega menu osavaist, vaid aeg ja saatus [„juhus”, UM] tabab neid kõiki!” (Koguja 9:11.) Tihtipeale on juhtunud, et edu poole pürgiv inimene on lõpetanud kibestunu ja pettununa, mõistes, et tema „vaev on tuulde läinud” (Kog. 5:15).

14. Milline töö toob alati tõelist rahuldust?

14 Kas leidub niisugust tööd, mis ei valmista mitte kunagi pettumust? Varem mainitud kunstnik José sõnab: „Aastate möödudes võivad maalid minna kaduma või hävida. Nõnda ei juhtu aga vaimsete asjadega, mida me teeme Jumalat teenides. Täites Jehoova ülesannet kuulutada head sõnumit, olen aidanud „ehitada” midagi püsivat – tublisid jumalakartlikke kristlasi. Selle väärtus on hindamatu.” (1. Kor. 3:9–11.) Miguel ütleb samamoodi, et ta leiab Kuningriigi sõnumi kuulutamisest palju suuremat rahuldust kui ilmalikust tööst. „Mitte miski ei asenda rõõmu, mida toob see, kui räägin Piibli tõde kellelegi ja näen, et see läheb talle südamesse,” lausub ta.

„Viska oma leib vee peale”

15. Mis teeb elu tõeliselt väärtuslikuks?

15 Mis teeb siis kokkuvõttes elu tõeliselt väärtuslikuks? Me tunneme ehtsat rahulolu, kui kasutame seda lühikest aega, mis meil on selles maailmas, et teha head ja valmistada rõõmu Jehoovale. Me võime rajada Jumalaga lähedased suhted, anda oma lastele edasi vaimseid väärtusi, aidata teistel õppida tundma Jehoovat ning sõlmida oma vendade ja õdedega kestvaid sõprussuhteid (Gal. 6:10). Kõigil neil püüdlustel on püsiv väärtus ja nende saavutajatele toob see õnnistusi. Saalomon tõi väga huvitava võrdluse, et kirjeldada, milline väärtus on heategemisel. Ta ütles: „Viska oma leib vee peale, sest pikapeale sa leiad selle jälle!” (Kog. 11:1). Jeesus õhutas oma jüngreid: „Andke, siis antakse ka teile” (Luuka 6:38). Lisaks lubab Jehoova ise anda tasu neile, kes teevad teistele head. (Õpet. 19:17; loe Heebrealastele 6:10.)

16. Millal on parim aeg oma elutee planeerimiseks?

16 Piibel ergutab meid langetama noores eas tarku otsuseid seoses sellega, kuidas oma elu elada. Niimoodi saame vältida pettumust hilisematel aastatel (Kog. 12:1). Küll oleks kurb, kui raiskaksime oma elu parimad aastad, et joosta selle maailma ahvatluste järele, leidmaks hiljem, et need on tühipaljas tuul!

17. Mis aitab sul valida parimat eluteed?

17 Nagu iga armastav isa, soovib ka Jehoova, et sa tunneksid elust rõõmu, teeksid head ja väldiksid tarbetut südamevalu (Kog. 11:9, 10). Mis aitab sul seda teha? Püstita vaimseid eesmärke ja näe vaeva, et neid saavutada. Umbes 20 aastat tagasi pidi Javier valima paljutõotava arstikarjääri ja täisajalise teenistuse vahel. „Ehkki arstitöö võib olla rahuldustpakkuv, ei anna seda võrreldagi selle rõõmuga, kui olen saanud aidata mitmel inimesel õppida tundma tõde,” lausub ta. „Tänu täisajalisele teenistusele olen elust täiel määral rõõmu tundnud. Kahetsen ainult seda, et ma ei alustanud juba varem.”

18. Miks oli Jeesuse elu maa peal nii väärtuslik?

18 Mis on siis see kõige väärtuslikum, mida peaksime püüdma endale hankida? Koguja raamat ütleb: „Aus nimi on parem kui kallis võideõli ja surmapäev on parem kui sünnipäev!” (Kog. 7:1). Miski ei illustreeri seda paremini kui Jeesuse elu. Temal oli kindlasti väga hea nimi Jehoova ees. Kui Jeesus ustavalt suri, tõendas ta oma Isa ülimat valitsemisõigust ja tõi lunastusohvri, tänu millele on võimalik meie pääste (Matt. 20:28). Selle lühikese aja jooksul, mil Jeesus maa peal elas, näitas ta meile oma täiusliku eeskujuga – mida meie püüame järgida –, milline on tõeliselt väärtuslik elu (1. Kor. 11:1; 1. Peetr. 2:21).

19. Millist tarka nõu andis Saalomon?

19 Meiegi võime teha endale hea nime Jumala ees. Hea maine Jehoova silmis on palju rohkem väärt kui suur rikkus. (Loe Matteuse 6:19–21.) Me võime iga päev leida viise, kuidas teha head Jehoova silmis, ning nõnda rikastub meie elu. Näiteks võime rääkida teistele head sõnumit, tugevdada oma abielu- ja peresidemeid ning parandada iseseisvalt uurides ja koosolekutel käies oma suhteid Jehoovaga (Kog. 11:6; Heebr. 13:16). Niisiis, kas sina soovid elada väärtuslikku elu? Kui soovid, järgi edaspidigi Saalomoni nõu: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!” (Kog. 12:13).

[Allmärkused]

^ lõik 10 Saalomoni aastatulu oli vähemalt 666 talenti (üle 22 000 kilogrammi) kulda (2. Ajar. 9:13).

^ lõik 12 Nimi on muudetud.

Kuidas sa vastaksid?

• Mis peaks panema meid tõsiselt mõtlema oma elusihtidele?

• Kuidas tuleks meil suhtuda naudingute ja ainelise vara taotlemisse?

• Milline töö toob kestva rahulolu?

• Mida tõeliselt väärtuslikku me peaksime püüdma endale hankida?

[Küsimused]

[Pilt lk 23]

Millisel kohal peaks meie elus olema meelelahutus?

[Pilt lk 24]

Miks pakub kuulutustöö sügavat rahuldust?