Noored, mõelge praegu oma Loojale!

„Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil.” (KOG. 12:1)

1. Millest ilmneb, et Jehoova usub oma noortesse teenijatesse?

KRISTLIKUD noored on Jehoova silmis kallid ja värskendavad nagu kastepiisad. Ta on ennustanud, et tema Poja „sõttamineku päeval” pakuvad noored mehed ja naised ennast meeleldi Kristuse teenistusse (Laul 110:3). See prohvetiennustus pidi täituma ajal, mil inimesed üldiselt ei hooli Jumalast ega kuuletu talle, vaid ajavad taga raha ja enda õigust. Siiski teadis Jehoova, et noored, kes teda teenivad, on teistsugused. Noored vennad ja õed, kas mõistate, kui väga Jehoova teisse usub!

2. Mida tähendab mõelda Jehoovale?

² Pole kahtlustki, et Jumal tunneb suurt rõõmu, nähes noori, kes mõtlevad temale kui oma Loojale (Kog. 12:1). Jehoovale mõelda tähendab muidugi enamat kui üksnes oma mõtteid talle koondada. See tähendab tegutseda: teha, mis on talle meelepärane, ning elada oma igapäevast elu tema seaduste ja põhimõtete järgi. See tähendab ka kindlat lootmist Jehoovale, teades, et ta on meie heaolust sügavalt huvitatud (Laul 37:3; Jes. 48:17, 18). Kas sina suhtud Loojasse niimoodi?

„Looda Jehoova peale kõigest südamest”

3., 4. Millest ilmnes, et Jeesus lootis Jehoovale, ja miks on meil tähtis sedasama teha?

³ Parim eeskuju Jumalale lootmises oli kahtlemata Jeesus Kristus. Ta elas Õpetussõnade 3:5, 6 kohaselt: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” Varsti pärast seda, kui Jeesus oli ristitud, tuli tema juurde Saatan, kes proovis teda ahvatleda võtma vastu ilmalikku võimu ning au (Luuka 4:3–13). Kuid Jeesus ei lasknud ennast eksitada. Ta teadis, et tõeline „rikkus, au ja elu” on „alandlikkuse ja Jehoova kartuse tasu” (Õpet. 22:4).

⁴ Tänapäeva maailmas on domineerivamaid omadusi ahnus ja isekus. Sellises õhkkonnas elades teeme targalt, kui järgime Jeesuse eeskuju. Pea ka meeles, et Saatan teeb mida tahes, et Jehoova teenijaid kitsalt eluteelt kõrvale meelitada. Ta tahaks, et igaüks käiks laial teel, mis viib hukatusse. Ära siis lase Saatanal end haneks püüda! Selle asemel olgu sul otsusekindlust mõelda oma Loojale. Looda täielikult temale ning haara kinni „tõelisest elust”, mis on peagi käes (1. Tim. 6:19).

Noored, olge targad!

5. Mida arvad sina selle maailma tulevikust?

⁵ Noored, kes mõtlevad oma Loojale, on targemad kui nendevanused üldiselt. (Loe Laul 119:99, 100.) Kuna nad on võtnud omaks Jumala vaated, mõistavad nad selgelt, et sellel maailmal ei ole tulevikku. Noored, te olete hoolimata oma suhteliselt lühikesest elueast kindlasti märganud, et inimeste hirm ja mure tuleviku pärast on kasvanud. Tõenäoliselt on teile koolis räägitud saastamisest, globaalsest soojenemisest, metsade hävitamisest ja teistest taolistest probleemidest. Sellised suundumused valmistavad inimestele  küll muret, kuid ainult Jehoova tunnistajad mõistavad selgelt, et need on osa Saatana maailma lõpu tundemärgist (Ilm. 11:18).

6. Kuidas on mõned noored ennast petta lasknud?

⁶ Kahjuks on osa noori jumalateenijaid minetanud valvsuse ning kaotanud silmist tõsiasja, et sellele maailmale on väga vähe aega jäänud (2. Peetr. 3:3, 4). Mõned on halbade kaaslaste ja pornograafia vaatamise mõjul ränka pattu teinud (Õpet. 13:20). Kui kurb küll oleks Jumala soosingust ilma jääda nüüd, mil lõpp on juba nii lähedal! Seepärast õppigem loost, mis leidis aset iisraellastega aastal 1473 e.m.a, kui nad viibisid Moabi lagendikel otse Tõotatud Maa künnisel. Mis seal juhtus?

Nad langesid enne lõppu

7., 8. a) Millise tegevuskava võttis Saatan tarvitusele Moabi lagendikel? b) Millist strateegiat kasutab Saatan tänapäeval?

⁷ On ilmne, et tookord tahtis Saatan takistada iisraellasi kätte saamast neile tõotatud pärandit. Kuna tal ei läinud korda neid prohvet Bileami kaudu needa, võttis ta tarvitusele salakavalama tegevuskava: ta püüdis neid õhutada käituma nii, et nad ei vääriks enam Jehoova õnnistust. Kurat kasutas iisraellaste lõksu meelitamiseks võrgutavaid Moabi naisi ja saavutas mingil määral ka edu. Rahvas hakkas Moabi tütardega hoorama ja kummardama Baal-Peori. Selle tagajärjel kaotas 24 000 iisraellast elu, kuigi nende väärtuslik pärand, Tõotatud Maa, oli väga lähedal. Milline tragöödia see küll oli! (4. Moos. 25:1–3, 9.)

⁸ Meie tänapäeval läheneme kiiresti märksa paremale tõotatud maale – Jumala uuele maailmale. Nagu varem, kasutab Saatan ka nüüd Jumala rahva laostamiseks seksuaalset ebamoraalsust. Maailma moraalinormid on niivõrd madalale langenud, et hoorust peetakse normaalseks ja homoseksuaalsust lihtsalt isikliku eelistuse küsimuseks. Üks kristlik õde lausus: „Seda, et homoseksuaalsus ja seks väljaspool abielu on Jumala silmis halb, kuulevad mu lapsed ainult kodus ja kuningriigisaalis.”

9. Mida võidakse „nooruse õitseajal” kogeda ja mis aitab noortel sellega toime tulla?

⁹ Noored, kes mõtlevad oma Loojale, teavad, et intiimvahekord on püha kingitus, mis on seotud elu ja selle edasiandmisega. Nad mõistavad, et seksuaalsuhete osas on vaja järgida Jumala juhatust – nimelt seda, et need suhted kuuluvad üksnes abielu juurde (Heebr. 13:4). Peab ütlema, et „nooruse õitseajal”, mil seksuaaltunded muutuvad  tugevaks ja võivad röövida kaine otsustusvõime, võib olla päris raske moraalselt puhtaks jääda (1. Kor. 7:36, UM). Mida sa saaksid teha, kui sul tulevad pähe ebasündsad mõtted? Palu tungivalt Jehoovat, et ta aitaks sul suunata mõtted õigetele asjadele. Jehoova kuulab alati neid, kes tema poole siiralt palvetavad. (Loe Luuka 11:9–13.) Ka ülesehitav vestlus kellegagi võib su mõtted mujale viia.

Vali oma eesmärke targalt

10. Millisest negatiivsest mõttelaadist me tahame hoiduda ja milliseid küsimusi võiksime endale esitada?

¹⁰ Üks põhjus, miks paljud maailma noored on ohjeldamatud ja elavad vaid naudingute nimel, on see, et neil ’puudub nägemus’ – nad elavad ilma Jumala juhatuse ja kindla tulevikulootuseta (Õpet. 29:18). Nad sarnanevad Jesaja päevil elanud jumalakartmatute iisraellastega, kelle elus oli põhiline ’lust ja rõõm, liha söömine ja viina joomine’ (Jes. 22:13). Selle asemel et niisuguseid inimesi kadestada, tasuks mõtiskleda kallihinnalise lootuse üle, mille Jehoova on oma ustavatele andnud. Kui sa oled Jumalale pühendunud noor, kas ootad innukalt uut maailma? Kas sa püüad kõigest väest ’elada mõistlikult’, oodates õnneküllase lootuse täitumist, mille Jehoova on sulle andnud? (Tiit. 2:12, 13.) Sinu vastus neile küsimustele mõjutab seda, milliseid eesmärke ja prioriteete sa sead.

11. Miks peaksid noored kristlased, kes veel koolis käivad, hoolega õppima?

¹¹ Maailm tahab, et noored koondaksid oma jõupingutused ilmalikele eesmärkidele. Kui käid veel koolis, peaksid sa muidugi hoolega õppima, et omandada korralik põhiharidus. Su eesmärk pole ju lihtsalt see, et leiaksid sobivat tööd, vaid ka see, et oleksid kasulik koguduses ja edukas kuningriigikuulutaja. Selleks on sul tarvis oskust hästi suhelda, loogiliselt mõelda ning inimestega rahulikult ja lugupidavalt arutleda. Siiski saavad parima võimaliku hariduse need noored, kes uurivad Piiblit ja rakendavad ellu selle põhimõtteid, ning lisaks rajavad nad sel viisil aluse õnnelikule, lõputa tulevikule. (Loe Laul 1:1–3.) *

12. Kelle eeskuju tasuks kristlikel peredel järgida?

¹² Iisraelis peeti väga tähtsaks seda, et vanemad oma lapsi õpetaksid. Õpetust tuli anda peaaegu igas eluvaldkonnas, eriti aga selles, mis puudutas Jumala teenimist (5. Moos. 6:6, 7). Nii said iisraeli noored, kes kuulasid oma vanemaid ja teisi jumalakartlikke täiskasvanuid, lisaks teadmistele arendada haruldasi omadusi, mida annab Jumala õpetus, nagu tarkust, taiplikkust, mõistmist ja otsustusvõimet (Õpet. 1:2–4; 2:1–5, 11–15). Nüüdisajal peaksid kristlikud pered oma laste harimisele samasugust tähelepanu pöörama.

Kuula neid, kes sind armastavad

13. Millist nõu võidakse noortele anda ja miks nad peaksid sellesse ettevaatusega suhtuma?

¹³ Noortele annavad nõu igasugused inimesed, sealhulgas koolinõustajad, kes peavad harilikult silmas üksnes edu ilmalikus maailmas. Palun kaalu kõiki taolisi nõuandeid palvemeelselt selle valguses, mida on kirjutatud Piiblis ning ustava ja mõistliku sulaseklassi väljaannetes. Nagu sa Piiblist õpitu põhjal tead, on noored ja kogenematud inimesed Saatana peamiseks märklauaks. Näiteks kogenematu Eeva jäi Eedeni aias kuulama  Saatanat – võõrast, kes polnud mitte kuidagi näidanud, et ta temast hooliks. Kui erinev oleks lõpptulemus olnud, kui Eeva oleks kuulanud Jehoovat, kes oli paljudel viisidel tõendanud, et armastab teda! (1. Moos. 3:1–6.)

14. Miks peaksime kuulama nii Jehoovat kui usklikke vanemaid?

¹⁴ Looja armastab ka sind ning seejuures täiesti puhaste motiividega. Ta tahab, et sa oleksid õnnelik mitte ainult praegu, vaid igavesti. Seepärast ütleb ta hella ja hoolitseva lapsevanema kombel sinule ja ka kõigile teistele, kes teda teenivad: „See on tee, käige seda!” (Jes. 30:21). Kui sul on usklikud vanemad, kes armastavad Jehoovat, on see sulle lisaõnnistus. Prioriteete ja eesmärke seades kuula lugupidavalt nende nõuandeid (Õpet. 1:8, 9). Nad ju tahavad, et sa saaksid igavese elu, mis on midagi kaugelt väärtuslikumat kui jõukus või prestiiž praeguses maailmas (Matt. 16:26).

15., 16. a) Milline kindlustunne võib meil Jehoova suhtes olla? b) Mida olulist me õpime Baaruki kogemusest?

¹⁵ Need, kes mõtlevad oma Loojale, hoiavad oma elulaadi lihtsana, olles kindlad, et Jehoova ei hülga neid ega jäta neid maha. (Loe Heebrealastele 13:5.) Selline meelelaad on täiesti vastupidine maailma mõtteviisile, mistõttu peame hoolega jälgima, et maailma vaim meid ei mõjutaks (Efesl. 2:2). Siinkohal tasuks mõelda Jeremija kirjutajale Baarukile, kes elas Jeruusalemma rasketel viimsetel päevadel, enne kui see linn aastal 607 e.m.a hävitati.

¹⁶ Võimalik, et Baaruk soovis materiaalselt paremale järjele saada. Jehoova pani seda tähele ja andis talle lahkelt nõu mitte nõuda enesele „suuri asju”. Baaruk võttis alandlikult ja targalt Jehoovat kuulda ning jäi Jeruusalemma hävingus ellu (Jer. 45:2–5). Seevastu need Baaruki kaasaegsed, kes hankisid endale materiaalses mõttes „suuri asju”, jättes Jehoova tagaplaanile, kaotasid peagi selle kõik kaldealaste (babüloonlaste) käe läbi. Paljud kaotasid ka elu (2. Ajar. 36:15–18). Baaruki kogemus aitab mõista, et head suhted Jumalaga on palju tähtsamad kui jõukus ja silmapaistvus selles maailmas.

Järgi parimaid eeskujusid

17. Miks on Jeesus, Paulus ja Timoteos tänapäeval Jehoova teenijatele eeskujuks?

¹⁷ Et aidata meil käia elluviival teel, jutustab Jumala Sõna paljudest headest eeskujudest. Jeesus, näiteks, oli kõige andekam inimene, kes kunagi on elanud, ometi keskendus ta „Jumala riigi evangeeliumile”, mis võis tuua inimestele lõputut kasu (Luuka 4:43). Apostel Paulus loobus paljutõotavast karjäärist, et anda Jehoovale oma parim, ning ta kasutas oma aega ja energiat hea sõnumi kuulutamiseks. Timoteos, „tõeline  poeg usus”, järgis Pauluse head eeskuju (1. Tim. 1:2). Kas Jeesus, Paulus ja Timoteos kahetsesid, et nad elus sellise suuna valisid? Kaugeltki mitte. Paulus koguni ütles, et võrreldes eesõigusega teenida Jumalat, peab ta selle maailma pakkumisi pühkmeiks (Filipl. 3:8–11).

18. Milliseid suuri muudatusi tegi üks vend ja miks ta seda ei kahetse?

¹⁸ Paljud nüüdisaja kristlikud noored jäljendavad Jeesuse, Pauluse ja Timoteose usku. Üks noor vend, kellel oli hästi tasustatud töö, kirjutas: „Kuna ma elan Piibli põhimõtete järgi, sain peagi ametikõrgendust. Suuremast sissetulekust hoolimata tundsin, et ajan tühja tuult taga. Kui rääkisin ettevõtte juhtkonnale oma soovist alustada täisajalist jumalateenistust, pakuti mulle kiiresti veelgi suuremat palka, lootuses, et ma jään edasi sinna tööle. Kuid ma olin oma otsuse teinud. Paljud ei suutnud mõista, miks loobusin tasuvast töökohast ja hakkasin täisajaliseks jumalateenijaks. Tegin seda, kuna ma tõesti tahan elada oma elu nii, nagu ma Jumalale pühendudes tõotasin. Nüüd, mil mu elu keerleb vaimsete asjade ümber, tunnen õnne ja rahulolu, mille sarnast ükski rahasumma ega mingi prestiiž mulle anda ei saa.”

19. Mida oleks noortel tark teha?

¹⁹ Tuhanded noored üle kogu maailma on teinud samalaadseid tarku otsuseid. Seega, noored, hoidke tulevikuplaane tehes alati meeles, et Jehoova päev on lähedal (2. Peetr. 3:11, 12). Ärge kadestage neid, kes võtavad sellelt maailmalt, mis võtta annab. Kuulake hoopis neid, kes teid tõeliselt armastavad. Kõige kindlam investeering – ja ainus, mis toob igavest tulu – on ’koguda varandusi taevasse’ (Matt. 6:19, 20; loe 1. Johannese 2:15–17). Jah, mõelge oma Loojale! Jehoova tasub teile õnnistustega.

[Allmärkus]

Kas mäletad?

• Mil moel me loodame Jumalale?

• Milline on parim haridus?

• Mida võime õppida Baarukilt?

• Kes on meile heaks eeskujuks ja miks?

[Küsimused]

[Pildid lk 13]

Jehoova annab parima hariduse

[Pilt lk 15]

Baaruk võttis Jehoovat kuulda ja jäi Jeruusalemma hävingus ellu. Mida võib sellest õppida?