Esiletõstetud kohti Apostlite tegude raamatust
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Apostlite tegude raamatust
PIIBLI Apostlite tegude raamat annab ulatusliku ajaloolise ülevaate kristliku koguduse rajamisest ja sellele järgnenud laienemisest. See on arst Luuka talletatud haarav aruanne kristliku tegevuse 28-aastasest perioodist – aastatest 33–61.
Apostlite tegude raamatu esimene osa räägib peamiselt apostel Peetruse, teine osa aga apostel Pauluse tegevusest. Kasutades asesõnu „meie” ja „meid”, näitab Luukas, et ta on mõningate sündmuste juures viibinud. Kui pöörame tähelepanu Apostlite tegude raamatu sõnumile, kasvab meis lugupidamine Jumala kirjapandud Sõna väe ja tema püha vaimu vastu (Heebr. 4:12). Samuti ajendab see meid olema ennastohverdavad ning tugevdab meis usku kuningriigilootusesse.
PEETRUS KASUTAB „TAEVARIIGI VÕTMEID”
Saanud püha vaimu, annavad apostlid kartmatult tunnistust. Esimest „taevariigi võtit” kasutab Peetrus tarkuse- ja võimaluseukse avamiseks juutidele ning proselüütidele, kes „vastu võtsid tema sõna”, et pääseda Kuningriiki (Matt. 16:19; Ap. t. 2:5, 41). Tagakiusamislaine pillutab jüngrid laiali, see toob aga kaasa kuulutustöö laienemise.
Kuuldes, et Samaaria on Jumala sõna vastu võtnud, lähetavad Jeruusalemma apostlid samaarlaste juurde Peetruse ja Johannese. Teist võtit kasutab Peetrus samaarlastele kuningriigivõimaluse andmiseks (Ap. t. 8:14–17). Oletatavasti Jeesuse ülesäratamisaastal toimub Saulusega Tarsosest hämmastav muutus. Aastal 36 kasutab Peetrus kolmandat võtit, misläbi püha vaimu and valatakse ka paganate peale(Ap. t. 10:45).
Vastused piiblilistele küsimustele:
2:44–47; 4:34, 35 – Miks müüsid usklikud enda omandi ära ja jagasid saadud tulu? Paljud usklikuks saanud olid pärit kaugetest paikadest ning nende reisivarudest ei piisanud, et kauemaks Jeruusalemma jääda. Sellest hoolimata ihkasid nad seal pikemat aega viibida, et oma vastleitud usu kohta rohkem teada saada ja teistele tunnistust anda. Abistamaks neid, müüsid mõningad kristlased oma omandi, saadud raha aga jagati abivajajatele.
4:13 – Kas Peetrus ja Johannes olid kirjatundmatud ja õppimatud? Ei olnud. Neid nimetati „kirjatundmatuteks ja õppimatuteks”, sest nad polnud saanud usulist väljaõpet üheski rabide koolis.
5:34–39 – Kust võis Luukas teada, mida Gamaaliel Suurkohtu suletud istungil ütles? Selleks on vähemalt kolm võimalust: 1) Luukast informeeris Paulus, endine Gamaalieli õpilane; 2) Luukas uuris seda järele mõne Suurkohtu liikme käest, kes kristlasi toetas, näiteks Nikodeemuselt; 3) Luukas sai seda teada püha vaimu kaudu.
7:59– Kas Stefanos palvetas Jeesuse poole? Ei palvetanud. Kummardada tuleb üksnes Jehoova Jumalat – seega tuleb ka palvetada ainuüksi tema poole (Luuka 4:8; 6:12). Tavaoludes oleks Stefanos pöördunud Jehoova poole Jeesuse nimel (Joh. 15:16). Ent sel korral nägi Stefanos nägemuses „Inimese Poja seisvat Jumala paremal poolel” (Ap. t. 7:56). Teades kindlalt, et Jeesusele on antud vägi surnuid üles äratada, pöördus – kuid ei palvetanud – Stefanos otse Jeesuse poole, paludes tal kaitsta tema vaimu (Joh. 5:27–29).
Õpetus meile:
1:8. Ülemaailmset kuulutustööd, mida teevad Jehoova kummardajad, oleks ilma püha vaimu abita võimatu lõpule viia.
4:36–5:11. Joosepil Küproselt oli liignimeks Barnabas, mis tähendab „Julgustuse poeg” (P 1997). Apostlid võisid olla andnud talle nimeks Barnabas, sest ta oli teiste vastu südamlik, lahke ja abivalmis. Meiegi peaksime sarnanema temaga, aga mitte Ananiase ja Safiiraga, keda iseloomustas teesklus, silmakirjalikkus ja riukalikkus.
9:23–25. Hoiduda vaenlaste eest kõrvale, et saaks kuulutustööd jätkata, pole argpükslik käitumine.
9:28–30. Kui kuulutamine teatud ümbruskonnas või teatud inimestele muutub füüsilises, moraalses või vaimses mõttes ohtlikuks, tuleb meil olla arukad ning valida, kus ja millal kuulutada.
9:31. Kui ajad on suhteliselt rahulikud, peaksime püüdma uurimise ja järelemõtlemise teel oma usku tugevdada. Tänu õpitu rakendamisele ja innukale kuulutustöös osalemisele suudame käia Jehoova kartuses.
PAULUS TEEB TULIHINGELISELT KUULUTUSTÖÖD
Aastal 44 saabub Aagabus Antiookiasse, kus Barnabas ja Saulus on olnud õpetamas „terve aasta”. Aagabus ennustab „suurt nälga”, mis saabubki kahe aasta pärast (Ap. t. 11:26–28). „Täitnud oma ülesande” korraldada Jeruusalemmas hädaabi, pöörduvad Barnabas ja Saulus tagasi Antiookiasse (Ap. t. 12:25). Aastal 47 – kaksteist aastat pärast Sauluse usulepöördumist – lähetatakse Barnabas ja Saulus püha vaimu kaudu misjonireisile (Ap. t. 13:1–4). Aastal 48 naasevad nad Antiookiasse, „kust nad olid väljunud Jumala armu hooleks antuina” (Ap. t. 14:26).
Umbes üheksa kuu pärast valib Paulus (tuntakse ka kui Saulust) endale kaaslaseks Siilase ja asub teisele misjonireisile (Ap. t. 15:40). Teel ühinevad Paulusega Timoteos ja Luukas. Luukas jääb Filipisse, Paulus aga läheb edasi Ateenasse ning sealt Korintosesse, kus ta kohtub Akvila ja Priskillaga ning peatub aasta ja kuus kuud (Ap. t. 18:11). Jätnud Timoteose ja Siilase Korintosesse, võtab Paulus endaga kaasa Akvila ja Priskilla ning suundub aasta 52 hakul laevaga Süüriasse (Ap. t. 18:18). Akvila ja Priskilla reisivad koos temaga Efesoseni ning jäävad sinna maha.
Viibinud mõnda aega Süüria Antiookias, alustab Paulus 52. aastal oma kolmandat misjonireisi (Ap. t. 18:23). Efesoses „kasvas Issanda sõna ja avaldas oma väge” (Ap. t. 19:20). Seal peatub Paulus umbes kolm aastat (Ap. t. 20:31). 56. aasta nelipühil on Paulus Jeruusalemmas. Arreteerimise järel annab ta võimukandjate ees kartmatult tunnistust. Roomas määratakse talle kaheks aastaks koduarest (u 59–61), kus ta samuti leiab võimalusi kuulutada Kuningriiki ning õpetada „Issandast Jeesusest Kristusest” (Ap. t. 28:30, 31).
Vastused piiblilistele küsimustele:
14:8–13 – Miks nimetasid Lüstra elanikud „Barnabast Zeusiks ja Paulust Hermeseks”? Zeus oli kreeka mütoloogias jumalate valitseja, tema poeg Hermes oli tuntud kõneosavuse poolest. Kuna Paulusel oli kõnelemises juhtiv osa, nimetasid Lüstra elanikud teda Hermeseks, Barnabast aga Zeusiks.
16:6, 7 – Miks keelas püha vaim Paulusel ja ta kaaslastel kuulutamise Aasias ja Bitüünias? Töötegijaid nappis, seetõttu juhatas püha vaim nad viljakamatele põldudele.
18:12–17 – Miks maavalitseja Gallio ei sekkunud, kui Soostenest peksma hakati? Gallio võis mõelda, et mees, kes näib olevat Pauluse vastu välja astunud rahvajõugu liider, on keretäit väärt. Kuid see vahejuhtum tõi kaasa ka midagi head – Soostenes pöördus kristlikku usku. Hiljem nimetab Paulus Soostenest vennaks (1. Kor. 1:1).
18:18 – Mis tõotuse andis Paulus? Mõningad õpetlased arvavad, et Paulus oli andnud nasiiritõotuse (4. Moos. 6:1–21). Kuid Piiblis Pauluse tõotusest lähemalt ei räägita. Ka pole seal kirjas, kas tõotuse andmine toimus enne või pärast Pauluse usulepöördumist või kas ta oli alustamas või lõpetamas tõotuse täitmist. Igal juhul ei olnud sellist tõotust anda patt.
Õpetus meile:
12:5–11. Me saame oma vendade eest palvetada ning seda me peaksimegi tegema.
12:21–23; 14:14–18. Heroodes võttis heal meelel vastu austust, mida peaks andma vaid Jumalale. Milline erinevus Pauluse ja Barnabase reageeringust, kes kohe ja otsustavalt keeldusid võtmast vastu kohatut ülistust ja austust! Me ei peaks ihkama endale aupaistet ühegi saavutuse eest Jehoova teenimise vallas.
14:5–7. Tänu mõistlikkusele saame aktiivselt teenistust jätkata (Matt. 10:23).
14:22. Kristlased teavad, et neid tabavad katsumused. Nad ei ürita neid vältida sel teel, et teevad usu suhtes kompromissi (2. Tim. 3:12).
16:1, 2. Kristlikud noored peaksid hoolega oma vaimsust arendama ning hea maine saamiseks Jehoovalt abi otsima.
16:3. Me peaksime tegema kooskõlas Pühakirja põhimõtetega kõik võimaliku, et hea sõnum oleks inimestele vastuvõetav (1. Kor. 9:19–23).
20:20, 21. Majast majja kuulutamine on meie oluline teenistusvaldkond.
20:24; 21:13. Tähtsam on Jumala ees laitmatuks jääda kui oma elu alal hoida.
21:21–26. Me peaksime olema varmad head nõu vastu võtma.
25:8–12. Tänapäeva kristlased võivad hea sõnumi kaitsmisel ja seaduslikul kinnitamisel kasutada saadaval olevat õigusabi ning nad peaksidki seda tegema (Fil. 1:7).
26:24, 25. Meil tuleks rääkida „tõelisi ja mõistlikke sõnu”, isegi kui need „maise inimese” meelest on narrus (1. Kor. 2:14, P 1997).
[Pilt lk 30]
Millal kasutas Peetrus „taevariigi võtmeid”?
[Pilt lk 31]
Ülemaailmset kuulutustööd oleks võimatu ilma püha vaimu abita teha