Esiletõstetud kohti Pauluse kirjast roomlastele
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Pauluse kirjast roomlastele
UMBES aastal 56 m.a.j saabub apostel Paulus kolmanda misjonireisi käigus Korintose linna. Ta teab, et Roomas on juutidest ja mittejuutidest kristlaste vahel lahkarvamusi. Pauluse südamesooviks on tuua nad Kristuses täielikku ühtsusse ning sellepärast kirjutab ta neile kirja.
Kirjas roomlastele selgitab Paulus, mismoodi võivad inimesed olla õigeks mõistetud ja kuidas neil tuleks elada. Kiri annab rohkelt teadmisi Jumala ja tema Sõna kohta, rõhutab Jumala ärateenimata lahkust ning tõstab esile Kristuse rolli meie päästes (Heebr. 4:12).
MISMOODI MÕISTETAKSE INIMESED ÕIGEKS?
„Kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma,” kirjutab Paulus, „ning mõistetakse õigeks täiesti muidu, tema [Jumala] armust, lunastuse läbi, mis on Kristuses Jeesuses.” Paulus lisas: „Inimene mõistetakse õigeks usu läbi lahus käsu tegudest” (Rooml. 3:23, 24, 28). Tänu usule „ühesse õiguse täitmisse” „mõistetakse õigeks” nii võitud kristlased kui teistest lammastest suure rahvahulga liikmed – esimesed saavad Kristuse kaasvalitsejatena taevase elu ja viimased saavad Jumala sõpradena väljavaate jääda ellu „suures viletsuses” (Rooml. 5:18; Ilm. 7:9, 14; Joh. 10:16; Jak. 2:21–24; Matt. 25:46).
„Kas hakkame pattu tegema, sest me ei ole käsu all, vaid armu all?” küsib Paulus. „Mitte sugugi!” vastab ta. „Selle orjad te olete, kelle sõna te kuulete, kas patu orjad surmaks või sõnakuulmise orjad õiguseks,” selgitab Paulus (Rooml. 6:15, 16). „Kui te Vaimu läbi ihu teod suretate, siis te elate,” lausub ta (Rooml. 8:13).
Vastused piiblilistele küsimustele:
1:24–32 – Kas siin mainitud moraalne laostumine käib juutide või paganate kohta? Kuigi kirjeldus võiks käia nii ühe kui teise grupi kohta, pidas Paulus otseselt silmas vanaaja ärataganenud iisraellasi. Nad küll tundsid Jumala õiguse määrust, kuid ei arvanud heaks „kinni pidada Jumala tunnetamisest”. Nad olid seega tõesti laiduväärsed.
3:24, 25 – Kuidas sai „lunastuse läbi, mis on Kristuses Jeesuses” katta minevikus enne lunastushinna maksmist tehtud patte? Esimene Messiat puudutav prohvetiennustus, mis on kirjas 1. Moosese 3:15, täitus aastal 33, kui Jeesus piinapostil suri (Gal. 3:13, 16). Ent ennustuse andmise hetkest peale oli Jehoova silmis lunahind juba sama hästi kui makstud, sest miski ei saa takistada tal täitmast oma eesmärke. Seega võis Jehoova Jeesus Kristuse tulevasele ohvrile tuginedes andestada sellesse tõotusesse uskuvatele Aadama järeltulijatele nende patud. Tänu lunastusele on võimalik ka eelkristlikul ajal elanute ülesäratamine (Ap. t. 24:15).
6:3–5 – Mida tähendab ristimine Kristus Jeesusesse ja ristimine tema surmasse? Kui Jehoova võiab Kristuse järelkäijaid püha vaimuga, on nad Kristusega ühtsed ja saavad selle koguduse liikmeks, mis on Kristuse ihu, ning tema on nende pea (1. Kor. 12:12, 13, 27; Kol. 1:18). Seda tähendab nende ristimine Kristus Jeesusesse. Võitud kristlased on ka ’ristitud Kristuse surmasse’ selles mõttes, et nad elavad ohvrimeelselt ja on loobunud lootusest elada igavesti maa peal. Seega on nende surm Jeesuse surma sarnaselt ohvrisurm, kuigi sellel pole lunastavat väärtust. Ristimine Kristuse surmasse on lõpetatud, kui nad surevad ja äratatakse üles taevaseks eluks.
7:8–11 – Mis mõttes ’sai patt tõuget käsust’? Seaduse kaudu mõistsid inimesed, mida kõike patt endast kujutab, ning nad tajusid teravamalt oma patusust. Seetõttu nad nägid, et patustavad väga palju, ja üha rohkem inimesi tajus oma patusust. Seega võib öelda, et patt sai tõuget käsust.
Õpetus meile:
1:14, 15. Meil on küllaga põhjusi kuulutada innukalt head sõnumit. Üheks põhjuseks on see, et me oleme Jeesuse verega ostetud inimeste võlglased ja meie kohus on neid vaimselt aidata.
1:18–20. Jumalakartmatud ja ülekohtused inimesed „ei saa vabanduda”, sest Jumala nähtamatud omadused ilmnevad tema loodu kaudu.
2:28; 3:1, 2; 7:6, 7. Pärast sõnu, mis võivad juutidele tunduda mõnevõrra halvustavad, püüab Paulus öeldut pehmendada. Ta on meile eeskujuks, kuidas delikaatseid teemasid taktitundeliselt ja oskuslikult käsitleda.
3:4. Kui inimese öeldu läheb vastuollu sellega, mida Jumal oma Sõnas ütleb, siis me usume, et „Jumal on tõemeelne”, ning usaldame Piibli sõnumit ja tegutseme kooskõlas tema tahtega. Osaledes innukalt Kuningriigi kuulutamise ja jüngrite tegemise töös, aitame ka teistel leida, et „Jumal on tõemeelne”.
4:9–12. Aabrahamile arvati usk õiguseks ammu enne seda, kui ta 99-aastaselt ümber lõigati (1. Moos. 12:4; 15:6; 16:3; 17:1, 9, 10). Jumal näitas niisiis võimsalt, mis teeb inimese tema ees õigeks.
4:18. Lootusel on usus väga oluline koht. See on meie usu alus (Heebr. 11:1).
5:18, 19. Tuues loogiliselt välja, mis mõttes on Jeesus Aadamaga sarnane, selgitab Paulus lühidalt ja lihtsalt, kuidas üks inimene saab anda oma hinge „lunaks paljude eest” (Matt. 20:28). Loogiline arutluskäik ja lühidus on suurepärased õpetamismeetodid, mida tasub eeskujuks võtta (1. Kor. 4:17).
7:23. Kehaliikmed, nagu käed, jalad ja keel, võivad võtta meid „vangi patu käsu alla”, mistõttu meil tuleks vaadata ette, et me neid vääralt ei kasutaks.
8:26, 27. Kui seisame silmitsi mõne sedavõrd segadusse viiva olukorraga, et me ei tea, mille eest palvetada, siis „Vaim ise palvetab meie eest”. Palvekuulja Jehoova võtab siis vastu tema Sõnasse kirja pandud palved, mis sobivad meie olukorra puhul, otsekui lähtuksid need meilt (Laul 65:3).
8:38, 39. Ei raskused, kurjad vaimolendid ega inimvalitsused suuda takistada Jehooval meid armastamast ning need ei tohiks takistada ka meil teda armastada.
9:22–28; 11:1, 5, 17–26. Paljud Iisraeli taastamisennustused täituvad seoses võitud kristlaste kogudusega, kelle liikmed ei ole kutsutud „mitte ainult juutide, vaid ka paganate seast”.
10:10, 13, 14. Armastus Jumala ja ligimese vastu ning tugev usk Jehoovasse ja tema tõotustesse on jõuks, mis paneb meid agaralt osalema kristlikus teenistuses.
11:16–24, 33. Kui hästi on küll omavahel tasakaalus „Jumala heldus ja valjus”! Jah, „Tema on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged” (5. Moos. 32:4).
ÕIGEKS MÕISTETUILE KOHANE ELU
„Mina manitsen teid nüüd, vennad, Jumala suure südamliku halastuse tõttu andma oma ihud elavaks pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks,” sõnab Paulus (Rooml. 12:1). Arvestades fakti, et kristlased on oma usu tõttu mõistetud õigeks, peaksid Pauluse järgnevad sõnad mõjutama nende suhtumist iseendasse, teistesse ja valitsusvõimudesse.
„Ma ütlen teile igaühele, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõelda,” kirjutab Paulus. „Armastus ärgu olgu silmakirjalik,” manitseb ta (Rooml. 12:3, 9). „Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele” (Rooml. 13:1). Südametunnistuse küsimustes soovitab ta kristlastel mitte mõista kohut üksteise üle (Rooml. 14:13).
Vastused piiblilistele küsimustele:
12:20 – Kuidas me ’kogume tuliseid süsi’ vaenlase pea peale? Piibli aegadel pandi maak ahju kahe söekihi vahele. Ülevalt tulev suur kuumus aitas metalli sulatada ja eraldada sellest lisandid. Samamoodi, kui meie paneme tuliseid süsi vaenlase pea peale, tehes talle head, siis sulab tema hinge kalkus ning esile tulevad head omadused.
12:21 – Kuidas me saame ’võita kurja ära heaga’? Üheks viisiks on püsida kartmatult Jumalalt saadud ülesande juures kuulutada head sõnumit Kuningriigist, kuni seda on tehtud Jehoova meelest piisavalt (Mark. 13:10).
13:1 – Mis mõttes on kõrgemad võimud „oma suhtelistel positsioonidel Jumala seatuina” (UM)? Valitsusvõimud on „oma suhtelistel positsioonidel Jumala seatuina” selles mõttes, et nad valitsevad Jumala loal ja mõnel juhul nägi Jumal ette nende valitsemise. Selle tõendiks on Piibli ennustused paljude valitsejate kohta.
Õpetus meile:
12:17, 19. Kurjale kätte makstes näitame, et võtame endale õiguse teha seda, mis peaks jääma Jehoova hooleks. Oleme tõesti jultunud, kui ’tasume kurja kurjaga’!
14:14, 15. Me ei tohiks teha venda nukraks või panna teda komistama toidu või joogi pärast, mida me talle pakume.
14:17. Jumalaga heades suhetes olemine ei sõltu kaugeltki sellest, mida keegi sööb või joob või millistest toitudest-jookidest keegi hoidub. Sellega on seotud hoopis õigus, rahu ja rõõm.
15:7. Me peaksime võtma kogudusse erapooletult vastu kõik siirad tõeotsijad ja kuulutama Kuningriigi sõnumit igaühele, keda kohtame.
[Pildid lk 31]
Kas lunahind katab patud, mis tehti enne selle maksmist?