Kas Jeesus rääkis põrgutulest?
Kas Jeesus rääkis põrgutulest?
MÕNED põrgutule õpetuse pooldajad viitavad Jeesuse sõnadele kirjakohas Markuse 9:48 (või salmides 44 ja 46). Ta mainis usse, kes ei sure, ja tuld, mis ei kustu. Kuidas sina neid sõnu selgitaksid, kui keegi paluks sul seda teha?
Olenevalt piiblitõlkest võib see inimene sulle lugeda kas salmi 44, 46 või 48, sest osa tõlkeid kasutab neis salmides sama sõnastust. a Markuse 9:47, 48 kõlab: „Kui su silm sind pahandab, kisu ta välja; parem on sul ühe silmaga minna Jumala riiki kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse põrgusse [„Gehennasse”, UM], kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!”
Igal juhul väidavad mõned, nagu toetaksid Jeesuse sõnad mõtet, et kurjade hinged piinlevad pärast surma igavesti. Näiteks öeldakse Navarra ülikooli hispaaniakeelses väljaandes „Sagrada Biblia” järgmist: „[Nende sõnadega] viitab meie Issand põrgupiinadele. Sageli on selgitatud, et väljend „uss ei sure” kujutab põrgus olijate igavest süümepiina; ja sõnad „tuli ei kustu” nende füüsilist piina.”
Kuid võrrelgem Jeesuse sõnu Jesaja prohvetikuulutuse viimase salmiga. b Kas pole ilmne, et Jeesus viitas Jesaja raamatu 66. peatüki tekstile? Prohvet räägib seal arvatavasti sellest, et minnakse „Jeruusalemmast välja linna ümbritsevasse Hinnomi orgu (Gehennasse), kus kunagi toodi inimohvreid (Jer. 7:31) ja millest lõpuks sai linna prügimägi”. („The Jerome Biblical Commentary”.) On ilmselge, et sümboolse tähendusega kirjakohas Jesaja 66:24 ei mõelda inimeste piinamist, vaid seal räägitakse laipadest. Need, kes ei sure, on ussid, mitte elavad inimesed või surematud hinged. Mida siis Jeesuse sõnad tähendavad?
Vaadakem, kuidas üks katoliiklik teos kommenteerib kirjakohta Markuse 9:48. „Fraas on võetud Jesaja raamatust (66,24). Prohvet toob seal välja kaks viisi, kuidas surnukehasid tavaliselt hävitati: lagundamise ja tuhastamise teel ... Usside ja tule kõrvutamine toob tekstis jõulisemalt esile hävingu mõtte. ... Mõlemaid destruktiivseid jõude kirjeldatakse kestvatena (’ei sure, ei kustu’): neist lihtsalt pole võimalik pääseda. Selles kirjelduses jäävad ainsana alles ussid ja tuli – mitte inimene – ning need mõlemad hävitavad kõik, mis nende võimusesse satub. Seega ei kirjeldata siin igavest piinamist, vaid täielikku hävingut, mis saab takistuseks ülestõusmisele ja on võrdväärne lõpliku surmaga. [Tuli] on siis lõpliku hävituse sümbol.” („El evangelio de Marcos. Análisis lingüístico y comentario exegético”, 2. köide.)
Igaüks, kes teab, et tõeline Jumal on armastav ja õiglane, peaks taipama, et Jeesuse sõnadest võib loogiliselt just niimoodi aru saada. Ta ei öelnud, et kurje piinatakse igavesti, vaid et neid ähvardab oht saada lõpliku hävingu osaliseks, millest pole ülestõusmist.
[Allmärkused]
a Usaldusväärseimates Piibli käsikirjades puuduvad salmid 44 ja 46. Õpetlased arvavad, et need kaks salmi lisati ilmselt hiljem. Professor Archibald T. Robertson kirjutab: „Vanimates ja parimates käsikirjades neid kaht salmi ei leidu. Need tulid sisse lääne ja süüria (bütsantsi) käsikirjarühmadest. Neis lihtsalt korratakse 48. salmi. Sellepärast me [jätame välja] numbrit 44 ja 46 kandvad salmid, mis pole algupärased.”
b „Kui nad välja lähevad, siis nad näevad nende meeste laipu, kes astusid üles mu vastu; sest nende uss ei sure ja nende tuli ei kustu, ja nad on jälkuseks kõigele lihale!” (Jes. 66:24.)