Kas sa oled valmis oma usku kaitsma?

KAS sa oled kunagi mõnes olukorras tundnud, et pead oma usku kaitsma? Vaadakem, mis juhtus 16-aastase kristliku õe Susanaga Paraguays. Keskkoolis eetikatunnis öeldi, et Jehoova tunnistajad ei tunnista Vana Testamenti, Jeesus Kristust ega Maarjat. Lisaks väideti, et tunnistajad on usufanaatikud, kes pigem surevad kui nõustuvad meditsiinilise raviga. Mida oleksid sina teinud?

Susana esitas Jehoovale palve ning tõstis käe. Kuna tund oli lõppemas, küsis ta õpetajalt, kas ta võiks teha ettekande oma uskumustest, sest ta on Jehoova tunnistaja. Õpetaja oli meeleldi nõus. Järgmise kahe nädala jooksul valmistus Susana ettekandeks brošüüri abil „Jehoova tunnistajad: kes nad on? mida nad usuvad?”.

Saabus ettekande päev. Susana selgitas, kust tuleb nimi Jehoova tunnistajad. Samuti rääkis ta, milline tulevikulootus tunnistajatel on ja miks nad ei nõustu vereülekannetega. Seejärel palus ta klassil küsimusi esitada. Valdav osa tõstis käe. Õpetajale avaldasid muljet tüdruku piiblilised vastused küsimustele.

Üks õpilane teatas: „Ma olin ükskord kuningriigisaalis ja seal polnud mitte ühtegi pühakuju.” Õpetajat huvitas, miks. Susana luges ette piiblikohad Laul 115:4–8 ja 2. Moosese 20:4. Vastusest hämmingus õpetaja lausus: „Miks siis meie kirikud on täis pühakujusid, kui Piibel need hukka mõistab?”

Küsimusi jagus tervelt 40 minutiks. Kui Susana küsis, kas klassikaaslased sooviksid näha videot „Mitte verd. Meditsiin aktsepteerib seisukohta”, olid kõik nõus. Niisiis tegi õpetaja ettepaneku jätkata arutelu järgmisel päeval. Pärast video vaatamist rääkis Susana vereülekande alternatiividest, millega osa Jehoova tunnistajaid nõustub. Õpetaja oli üllatunud: „Ma ei teadnudki, et on nii palju muid ravimeetodeid ning et vereta ravil on sellised head tulemused. Kas need ravimeetodid on mõeldud ainult Jehoova tunnistajatele?” Saanud teada, et ei, lausus õpetaja: „Järgmisel korral, kui Jehoova tunnistajad minu ukse taha tulevad, kavatsen ma nendega vestelda.”

Susana oli algselt ette valmistanud 20-minutilise ettekande,  kuid see kestis kolm tundi! Nädala pärast tegid oma uskumustest ettekande teised õpilased, kes on kirikuliikmed. Lõpus küsiti neilt palju küsimusi, aga nad ei suutnud oma usku kaitsta. Õpetaja küsis: „Miks teie ei suuda oma usku kaitsta, nii nagu seda tegi teie kaasõpilane, kes on Jehoova tunnistaja?”

Vastus kõlas: „Nemad ju uurivad Piiblit, meie aga mitte.”

Õpetaja pöördus Susana poole: „On näha, et sa uurid tõesti Piiblit ja püüad teha, nagu seal öeldakse. Oled väga tubli.”

Susana oleks võinud vaikida, kuid ta võttis sõna ja järgis noore Iisraeli tüdruku eeskuju, kes oli süürlaste kätte vangi langenud ja elas Süüria väepealiku Naamani kodus. Naaman põdes kohutavat nahahaigust. Iisraeli tüdruk ütles julgelt oma emandale: „Ah, kui mu isand ometi oleks selle prohveti juures, kes on Samaarias! Küll see teeks tema pidalitõvest terveks!” Tüdruk lihtsalt ei saanud jätta tõelisest Jumalast tunnistust andmata. Tänu sellele sai tema omanikust Naamanist Jehoova teenija (2. Kun. 5:3, 17).

Täpselt samamoodi ei saanud Susana jätta Jehoovast ja tema rahvast tunnistust andmata. Võttes julgelt sõna oma usu kaitseks, kuuletus Susana Pühakirja käsule: „Pühitsege Issandat Kristust oma südameis, olles alati valmis andma vastust igaühele, kes teilt nõuab seletust lootuse kohta, mis teis on. Aga vastake tasaduse ja kartusega” (1. Peetr. 3:15, 16a). Kas sina oled valmis oma usku kaitsma ja julgelt sõna võtma, kui selleks võimalus avaneb?

[Pilt lk 17]

Nende väljaannete abil saad oma usku kaitsta