Omadused, mida meil tuleb taotleda

„Taotle õigust, jumalakartust, usku, armastust, kannatlikkust, tasadust!” (1. TIM. 6:11)

1. Mille taotlemisele pühendavad inimesed oma elu?

 MILLE taotlemisele inimesed tänapäeva maailmas oma elu pühendavad? Nagu näitab Piibel, püüdlevad paljud tühiste eesmärkide poole. Usus, et aineline vara toob õnne, ajavad paljud „tühja taga” (Õpet. 28:19). Paljud on „lõbuarmastajad”, kelle elu peaasjaks on saanud naudingud ja meelelahutus (2. Tim. 3:2, 4). Ehkki inimesed võivad selliste taotluste nimel tublisti pingutada, on see kõik tegelikult „tühi töö ja vaimu närimine” (Kog. 1:14).

2. a) Millise auhinna poole on Jumal kutsunud mõningaid kristlasi pürgima? b) Millist väljavaadet pakub Jehoova enamikule tänapäeva kristlastele?

² Kontrastiks sellele võiksime mõelda apostel Pauluse positiivsele hoiakule: „Ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses” (Filipl. 3:14). Piibel näitab, et taevase elu auhinna saab kokku 144 000 võitud kristlast, Paulus nende hulgas. Nad valitsevad maa üle koos Jeesus Kristusega tuhandeaastases rahuriigis. Kui suurepärase eesmärgi poole on Jumal neid küll kutsunud pürgima! Ent valdaval  enamusel tänapäeva tõsikristlastest on teistsugune lootus ehk eesmärk. Jehoova pakub armastavalt neile seda, mille Aadam ja Eeva kaotasid, nimelt igavese, täiuslikult terve elu väljavaadet paradiislikul maal (Ilm. 7:4, 9; 21:1–4).

3. Kuidas me saame Jumala teenimatu lahkuse vastu tänulikkust osutada?

³ Patused inimesed ei suuda igavest elu välja teenida oma ebatäiuslike püüetega teha seda, mis on õige (Jes. 64:5). Igavest elu saab pälvida vaid uskudes Jumala armastavasse abikorraldusse tuua pääste Jeesus Kristuse kaudu. Kuidas me saame Jumala sellise teenimatu lahkuse vastu tänulikkust osutada? Üks viis on kuuletuda järgmisele käsule: „Taotle õigust, jumalakartust, usku, armastust, kannatlikkust, tasadust!” (1. Tim. 6:11). Tänu nende omaduste käsitlemisele on igaüks meist suuteline taotlema neid üha otsusekindlamalt, et kasvada „veel täiuslikumaks” (1. Tess. 4:1).

„Taotle õigust”

4. Miks me võime olla kindlad selles, et on tähtis taotleda õigust, ja milliseid esmaseid samme peaks selleks astuma?

⁴ Apostel Paulus loetleb mõlemas kirjas Timoteosele omadusi, mida taotleda, ning mõlemal korral mainib ta esimesena „õigust” (1. Tim. 6:11; 2. Tim. 2:22). Lisaks sellele kutsub Piibel meid ka teistes kirjakohtades korduvalt üles taotlema õigust või õiglust (Õpet. 15:9; 21:21; Jes. 51:1). Esmane tee seda teha on õppida tundma „ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle [tema on] läkitanud” (Joh. 17:3). Õigusetaotlus paneb inimese tegutsema: varemtehtud patte kahetsema ning ’pöörduma’, et teha Jumala tahtmist (Ap. t. 3:19).

5. Mida meil tuleb teha, et saada ja säilitada õige seisund Jumala ees?

⁵ Miljonid siirad õigusetaotlejad on pühendanud oma elu Jehoovale ja sümboliseerinud seda veeristimisega. Kas oled ristitud kristlasena mõelnud tõsiasjale, et su elutee peaks peegeldama, ja tõenäoliselt ka peegeldab, sinu raugematut õigusetaotlemist? Üks selle aspekte on see, et sa oma elus otsuseid langetades Piibli põhjal mõistad, mis on õige, mis vale. (Loe Heebrealastele 5:14.) Kui sa oled näiteks abiellumiseas vallaline kristlane, siis kas sa oled kindlalt otsustanud mitte sõlmida romantilist suhet inimesega, kes pole ristitud kristlane? Kui sa taotled õigust, siis oled seda kahtlemata otsustanud (1. Kor. 7:39).

6. Mis on kaasatud tõelisse õigusetaotlusse?

⁶ Õige olla on midagi muud kui see, et ennast õigeks peetakse või „liiga õiglane” ollakse (Kog. 7:16). Jeesus hoiatas sedasorti õiguse demonstreerimise eest eesmärgiga näidata, et ollakse teistest parem (Matt. 6:1). Tõelisse õigusetaotlusse on kaasatud süda: tuleb korrigeerida vääraid mõtteid, hoiakuid, motiive ja soove. Kui me jätkuvalt selle kallal tööd  teeme, siis tõenäoliselt me ei tee tõsist pattu. (Loe Õpetussõnad 4:23; võrdle Jakoobuse 1:14, 15.) Pealegi Jehoova õnnistab meid ja aitab meil taotleda ka teisi olulisi kristlikke omadusi.

„Taotle ... jumalakartust”

7. Mis on jumalakartus?

⁷ Harda jumalakartusega kaasneb tulihingeline pühendumus ja ustavus. Ühe piiblileksikoni järgi tähistab siin sõnaga „jumalakartus” tõlgitud kreeka sõna „tervemeelset hoiakut hoiduda hoolega kõigest, mis võiks nõrgendada meie kartust Jumala ees”. Tihtilugu juhtus, et iisraellased sellist jumalakartust ei ilmutanud, nagu nähtub nende sõnakuulmatutest tegudest isegi pärast seda, kui Jumal oli nad Egiptusest vabastanud.

8. a) Millise küsimuse tõstatas Aadama patt? b) Kuidas toodi selle „püha saladuse” kohta selgust?

⁸ Aastatuhandete kestel pärast täiusliku inimese Aadama patustamist ootas vastust küsimus, kas leidub ühtki inimest, kes täiuslikult osutaks harrast jumalakartust. Kõigi nende sajandite jooksul polnud mitte ükski patune inimene suuteline elama oma elu täielikus jumalakartuses. Kui aga saabus õige aeg, andis Jehoova selle „püha saladuse” kohta selgust. Ta kandis Maarja emaihusse üle oma ainusündinud taevase Poja elu, et ta saaks sündida täiusliku inimesena. Kogu oma maise eluga, kaasa arvatud alandava surmaga, näitas Jeesus, mida tähendab olla tõelisele Jumalale tulihingeliselt pühendunud ja täielikult ustav. Tema palvetes kajastus harras aukartus oma armastava taevase Isa vastu (Matt. 11:25; Joh. 12:27, 28). Seepärast õhutaski Jehoova oma vaimu kaudu Paulust ühenduses Jeesuse laitmatu elutee kirjeldamisega kõnelema ka hardast jumalakartusest. (Loe 1. Timoteosele 3:16.)

9. Kuidas me saame taotleda jumalakartust?

⁹ Meie oma patuses seisundis ei suuda osutada jumalakartust täiuslikult, ent me suudame seda taotleda. See eeldab seda, et me järgime Kristuse eeskuju nii täpselt kui võimalik (1. Peetr. 2:21). Nõndaviisi pole me nagu silmakirjatsejad, kellel „on jumalakartuse nägu, aga kes salgavad tema väge” (2. Tim. 3:5). See ei tähenda, nagu poleks hardal jumalakartusel midagi tegemist välise mulje jätmisega. Kindlasti on! Meie välimus peaks alati olema kooskõlas meie taotlusega olla jumalakartlik, olgu siis tegu pulmakleidi või vabaajariietuse valimisega (1. Tim. 2:9, 10). Jah, jumalakartuse taotlemine eeldab seda, et me oma igapäevaelus arvestame Jumala õigusnormidega.

„Taotle ... usku”

10. Mida meil tuleb teha, et usk tugev püsiks?

¹⁰ Loe Roomlastele 10:17. Selleks, et saada ja säilitada tugev usk, tuleb kristlasel Jumala Sõna kallihinnaliste tõdede üle sügavalt järele mõelda. „Ustav ja mõistlik sulane” on andnud välja hulgaliselt toredaid trükiseid. Kolm suurepärast raamatut on „Suurim inimene, kes kunagi on elanud”, „Võta kuulda Suurt Õpetajat” ja „Tule ning järgi mind” (inglise keeles), mis on mõeldud selleks, et me Kristust paremini tundma õpiksime, nii et oskaksime teda täpsemalt jäljendada (Matt. 24:45–47). Lisaks korraldab sulaseklass koosolekuid, kokkutulekuid ja konvente, kus tihtilugu on rõhuasetus  Kristusel. Kas näed võimalusi, kuidas neist ehk veelgi enam kasu saada ja „palju hoolsamini silmas pidada” kõike, mida Jumal pakub? (Heebr. 2:1.)

11. Milline roll on usu taotlemisel palvel ja kuulekusel?

¹¹ Tugevat usku aitab ehitada ka palve. Kord palusid Jeesuse järelkäijad teda: „Kasvata meie usku!” Sedasama võime meiegi Jumalalt alandlikult paluda (Luuka 17:5). Et meil oleks rohkem usku, peaksime paluma Jumala püha vaimu abi – on ju usk üks vaimu vilja tahke (Gal. 5:22, UM). Lisaks tugevdab meie usku kuulekus Jumala käskudele. Näiteks võime püüelda selle poole, et osaleda kuulutustöös rohkemal määral. Tõenäoliselt toob see meile palju rõõmu. Ning kui mõtleme õnnistustele, mis tulenevad sellest, et me otsime „esiti Jumala riiki ja tema õigust”, kasvab ka meie usk (Matt. 6:33).

„Taotle ... armastust”

12., 13. a) Mis on Jeesuse uus käsk? b) Millisel olulisel moel me peame taotlema sellist armastust, nagu oli Kristusel?

¹² Loe 1. Timoteosele 5:1, 2. Paulus jagas kristlastele praktilisi nõuandeid, kuidas üksteisele armastust osutada. Meie jumalakartusega peab kaasnema kuulekus Jeesuse uuele käsule üksteist armastada, nõnda nagu tema meid on armastanud (Joh. 13:34). Apostel Johannes teatas: „Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna puuduses olevat ja suleb oma südame tema eest, kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?” (1. Joh. 3:17). Kas sinul on olnud juhust armastust tegudega osutada?

¹³ Armastust saame taotleda ka sel moel, et andestame vendadele ega pea vimma. (Loe 1. Johannese 4:20.) Meie sooviks on järgida hoopis sellist Jumala vaimust antud nõuannet: „. . . sallides üksteist ja andeks andes üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. Nõnda nagu Kristus [„Jehoova”, UM] teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie” (Kol. 3:13). Kas on koguduses kedagi, kelle suhtes sul tuleks ehk seda nõuannet rakendada? Kas sa annad talle andeks?

„Taotle ... kannatlikkust”

14. Mida me saame Filadelfia koguduselt õppida?

¹⁴ Üks asi on püüelda lühiajalise sihi poole, hoopis teine asi on aga siis, kui sihti pole kerge saavutada või kui see osutub oodatust kaugemaks. Vaieldamatult eeldab igavese elu poole püüdlemine vastupidavust. „Et sa mu kannatlikkuse sõna oled pidanud, siis minagi tahan sind hoida kiusatustunni eest,” ütles Issand Jeesus Filadelfia kogudusele (Ilm. 3:10). Jah, Jeesus õpetas, et tarvis on kannatlikkust ehk vastupidavust, omadust, mis ei lase meil katsumuste ja kiusatustega kokku puutudes alla anda. Vennad esimese sajandi Filadelfia kogudusest osutasid väljapaistvat vastupidavust ilmselt paljudes usukatsetes. Seepärast kinnitas Jeesus neile, et ta toetab neid ka suuremas katses, mis neid ees ootab (Luuka 16:10).

15. Mida õpetas Jeesus vastupidamise kohta?

¹⁵ Jeesus teadis, et ta järelkäijad peavad taluma uskmatute sugulaste ja üldiselt kogu maailma vihameelsust, seepärast julgustas ta neid vähemalt kahel korral: „Kes otsani vastu peab, see pääseb!” (Matt. 10:22; 24:13). Samuti näitas Jeesus, mil moel jüngrid sel ajal vastupidamiseks vajalikku jaksu saavad. Ühes võrdpildis samastas ta kaljupinnast inimestega, kes Jumala „sõna rõõmuga vastu võtavad”,  ent kui neid tabavad usukatsed, siis nad loobuvad sellest. Oma ustavaid järelkäijaid võrdles ta seevastu hea maaga, sest nad peavad Jumala sõna südames ning „kannavad vilja kannatlikkuses” (Luuka 8:13, 15).

16. Millist armastavat abi vastupidamiseks on saanud miljonid inimesed?

¹⁶ Kas panid tähele, milles seisneb vastupidamise saladus? Meil tuleb pidada Jumala Sõna elavana südames ja meeles. Seda on võimalik hõlpsamalt teha tänu üha rohkemates keeltes välja antud „Pühakirja uue maailma tõlkele”, mis on täpne ja kergestiloetav. Vajalikku jõudu selleks, et ’kanda vilja kannatlikkuses’, saame siis, kui me iga päev mingi osa üle Jumala Sõnast sügavalt järele mõtleme (Laul 1:1, 2).

„Taotle ... tasadust” ja rahu

17. a) Miks on tasadus nii oluline? b) Kuidas näitas Jeesus, et ta on tasane?

¹⁷ Mitte kellelegi ei meeldi see, kui teda süüdistatakse selles, mida ta tegelikult pole öelnud või teinud. Tavapäraselt reageeritakse ebaõiglasele kriitikale ärritunud meelel eitamisega. Ent palju parem oleks ilmutada tasadust. (Loe Õpetussõnad 15:1.) Nõuab suurt tugevust jääda teenimatu kriitika osaliseks saades tasaseks. Jeesus Kristus andis täiuslikku eeskuju, olles see, „kes ei sõimanud vastu, kui teda sõimati, kes ei ähvardanud, kui ta kannatas, vaid jättis selle hooleks, kes mõistab kohut õigesti” (1. Peetr. 2:23). Me ei saa küll loota, et me selles vallas sama tublid oleme kui Jeesus, ent ehk saaksime siiski püüelda tasaduse ilmutamises paremuse poole.

18. a) Mida head võib tasadus korda saata? b) Millist teist omadust kutsutakse meid üles taotlema?

¹⁸ Jeesust jäljendades peaksime oma usuliste tõekspidamiste kohta olema „alati valmis kostma igaühele ... tasadusega ja aupaklikult” (1. Peetr. 3:15, 16a, P 1997). Jah, tasadus saab hoida ära seda, et eriarvamused nii inimestega, keda kohtame kuulutustööl, kui ka kaaskristlastega areneksid tuliseks sõnasõjaks (2. Tim. 2:24, 25). Tänu tasadusele saame olla teistega rahujalal. Ehk just sel põhjusel loetles Paulus oma teises kirjas Timoteosele taotlemisväärsete omaduste seas ka rahu (2. Tim. 2:22; võrdle 1. Timoteosele 6:11). Jah, rahu on veel üks omadus, mida Pühakiri kutsub meid üles taotlema (Laul 34:15; Heebr. 12:14).

19. Mida sa soovid kindlasti taotleda, olles käsitlenud seitset kristlikku omadust, ja miks sa soovid seda teha?

¹⁹ Oleme lühidalt käsitlenud seitset kristlikku omadust, mida meid kutsutakse üles taotlema: õigust, jumalakartust, usku, armastust, vastupidavust, tasadust ja rahu. Milliseks õnnistuseks on see igale kogudusele, kui vennad ja õed püüdlevad selle poole, et neid kallihinnalisi omadusi veelgi suuremal määral ilmutada! See toob au Jehoovale ja võimaldab tal igaüht meist vormida enda kiituseks.

Ainet järelemõtlemiseks

• Mida tähendab taotleda õigust ja jumalakartust?

• Mis aitab meil taotleda usku ja vastupidavust?

• Kuidas peaks armastus mõjutama meie suhteid teistega?

• Miks meil on vaja taotleda tasadust ja rahu?

[Küsimused]

[Pilt lk 12]

Jeesus hoiatas meid oma õiguse demonstreerimise eest eesmärgil avaldada inimestele muljet

[Pilt lk 13]

Me võime taotleda usku, kui mõtleme Jumala Sõna tõdede üle sügavalt järele

[Pilt lk 15]

Me saame taotleda armastust ja tasadust