Kuidas ületada raskusi majast majja kuulutustööl

„Meie ... võtsime siiski oma Jumalas julguse kuulutada teile Jumala evangeeliumi suure võitlusega.” (1. TESS. 2:2)

1. Milliseid raskusi Jeremija kohtas ja kuidas ta suutis need ületada?

JEREMIJAL olid tunded nagu meil kõigil. Kui Jehoova tegi talle teatavaks ülesande olla „rahvaile prohvetiks”, ütles ta hingevärinal: „Oh Issand Jehoova! Vaata, ma ei oska rääkida, sest ma olen noor!” Sellegipoolest lootis ta Jehoovale ja võttis ülesande vastu (Jer. 1:4–10). Enam kui 40 aastat tuli Jeremijal seista silmitsi ükskõiksuse, äraütlemise, naeruvääristamise ja ka füüsilise vägivallaga (Jer. 20:1, 2). Oli aegu, mil ta tahtis juba alla anda. Siiski jäi ta kindlaks ja kuulutas edasi ebapopulaarset sõnumit suuremas osas tõrksale rahvale. Jumala väe abil teostas Jeremija selle, millega ta omal jõul eales poleks hakkama saanud. (Loe Jeremija 20:7–9.)

2., 3. Kuidas saavad nüüdisaja jumalateenijad hakkama raskustega, mis sarnanevad Jeremija omadega?

² Paljudele nüüdisaja jumalateenijatele pole Jeremija tunded sugugi võõrad. Kaaludes väljavaadet hakata majast majja kuulutustööd tegema, mõtles nii mõnigi meist kord: „Seda ei suuda ma iial teha!” Ent kui me hakkasime mõistma, et Jehoova tahe on, et me head sõnumit kuulutaksime, saime oma kartustest üle ning asusime usinalt kuulutama. Sellegipoolest on paljudel meist tulnud elus ette asjaolusid, mis on vähemalt  ajutiselt teinud kuulutustöö raskeks. Tuleb möönda, et pole sugugi kerge majast majja kuulutamisega algust teha ning seda tööd kuni otsani jätkata (Matt. 24:13).

³ Mida teha siis, kui sa oled juba mõnda aega koos Jehoova tunnistajatega Piiblit õppinud ja koguduse koosolekutel käinud, kuid kõhkled, kas alustada majast majja kuulutamist? Või mida teha siis, kui sa oled ristitud Jehoova tunnistaja ja leiad, et on raske osaleda ukselt uksele töös, kuigi sa füüsiliselt oleksid selleks suuteline? Võid olla kindel, et majast majja töös tuleb ületada raskusi kõigil. Jehoova abiga saad ka sina sellega hakkama.

Võtkem julgus kokku

4. Mis tegi Pauluse võimeliseks kõnelema heast sõnumist julgusega?

⁴ Kahtlemata sa mõistad, et ülemaailmset kuulutustööd ei suudeta läbi viia mitte inimeste väe või tarkuse toel, vaid Jumala vaimu abiga (Sak. 4:6). Sama peab paika ka iga üksiku kristlase kuulutustegevuse puhul (2. Kor. 4:7). Võtkem apostel Pauluse. Vaadates tagasi ajale, mil vastased teda ja ta misjonikaaslasi julmalt kohtlesid, kirjutas ta: „Kuigi meie, nagu te teate, olime kannatanud Filipis ja saanud teotada, võtsime siiski oma Jumalas julguse kuulutada teile Jumala evangeeliumi suure võitlusega” (1. Tess. 2:2; Ap. t. 16:22–24). Võib-olla on meil raske kujutleda, et sellisel tulihingelisel kuulutajal nagu Paulus tuli endaga tõsist heitlust pidada, et minna kuulutama. Ent nagu meil kõigil, tuli ka Paulusel toetuda Jehoovale, et heast sõnumist julgesti kõnelda. (Loe Efeslastele 6:18–20.) Kuidas me saame Paulust eeskujuks võtta?

5. Mis on üks kuulutamiseks julguse kogumise moodus?

⁵ Kuulutamiseks julgust koguda saame ka palve kaudu. Üks pioneer sõnas: „Ma palvetan, et võiksin julgelt rääkida, palvetan, et võiksin jõuda inimeste südameni, palvetan, et võiksin leida kuulutustööst rõõmu. On ju see Jehoova, mitte meie endi töö, nii et ilma tema abita ei suuda me midagi korda saata.” (1. Tess. 5:17.) Me kõik peame pidevalt paluma Jumala vaimu abi, et julgelt kuulutada (Luuka 11:9–13).

6., 7. a) Millise nägemuse sai Hesekiel ja mida see tähendas? b) Millise õppetunni annab Hesekieli nägemus tänapäeva jumalateenijatele?

⁶ Hesekieli raamatust võime leida veel midagi, mis aitab meil julgusega kõnelda. Nägemuses andis Jehoova Hesekielile mõlemalt poolt „nutulaule, halinaid ja hädahüüdeid” täis kirjutatud rullraamatu ning käskis selle ära süüa. Ta lausus: „Inimesepoeg, täida oma kõht ja toida oma sisemus selle rullraamatuga, mille ma sulle annan!” Mida see nägemus tähendas? Hesekiel pidi edastatava sõnumi täielikult endasse haarama. Sellest pidi saama otsekui osa temast, nii et see puudutas tema sisimaid tundeid. Edasi ütleb prohvet: „Siis ma sõin ja see oli mu suus magus nagu mesi!” Jumala sõnumi kuulutamine rahvale valmistas Hesekielile naudingut otsekui mee maitsmine. Ta tundis, et on eriline au Jehoova Jumalat esindada ning temalt saadud ülesannet täita, olgugi et see tähendas jõulise sõnumi edastamist tõrksale rahvale. (Loe Hesekiel 2:8–3:4, 7–9.)

⁷ Tänapäeva jumalateenijatele annab see nägemus väärtusliku õppetunni. Ka meil on edastada jõuline sõnum inimestele, kes meie pingutusi kaugeltki alati ei hinda. Selleks, et suudaksime ka edaspidi näha kristlikku kuulutustegevust Jumalalt saadud eesõigusena, peame olema vaimselt hästi toidetud. Pealiskaudsetest või juhuslikest uurimisharjumustest ei piisa Jumala Sõna täielikuks omandamiseks. Kas ehk saaksid kvaliteetsemalt ja regulaarsemalt omal käel Piiblit lugeda ja uurida? Kas võiksid loetu üle sagedamini sügavalt järele mõelda? (Laul 1:2, 3.)

 Kuidas alustada piiblilisi arutelusid

8. Milline meetod on mõningatele kuningriigikuulutajatele olnud majast majja kuulutustööl abiks piibliliste arutelude alustamisel?

⁸ Paljudele kuulutajatele on majast majja kuulutustöö raskeimaks osaks inimesega esmakontakti loomine. On territooriume, kus on tõepoolest raske vestlust alustada. Mõningad kuulutajad on inimestega uksel kõneldes leidnud olevat kergema alustada esitlust mõne hoolega valitud sõnaga, misjärel nad ulatavad inimesele traktaadi, nagu see on üldjoontes toodud ära ka juuresolevas kastis. Traktaadi pealkiri või värvikas pilt võib inimese tähelepanu köita, nii et see võimaldab meil lühidalt külastuse eesmärki mainida ja küsimuse tõstatada. Üks selle meetodi variante on näidata inimesele kolme-nelja eri traktaati ja paluda tal valida neist see, mis talle huvi pakub. Muidugi pole meie sihiks vaid traktaate pakkuda või neid igal uksel kasutada, vaid alustada piibliteemalisi arutelusid, mis viivad piibliuurimisteni.

9. Miks on hea ettevalmistus oluline?

⁹ Ükskõik, mil moel sa majast majja kuulutustööl inimeste poole ka ei pöörduks, aitab hea ettevalmistus olla sul tasakaalukas ja entusiastlik. Üks pioneer nentis: „Kui olen  hästi valmistunud, tunnen ka rohkem rõõmu. Siis ma kohe tahan oma esitlust teha.” Teine pioneer sõnas: „Kui ma olen pakutavate väljaannetega ise tuttav, olen tükk maad entusiastlikum neid kasutama.” Ehkki on kasulik vaikselt läbi mõelda, mida öelda, leiavad paljud, et rohkem abi on esitluse häälega harjutamisest. See võimaldab neil anda Jehoovale endast parimat (Kol. 3:23; 2. Tim. 2:15).

10. Mida saab teha, et põlluteenistuskoosolekud oleksid praktilised ja kasulikud?

¹⁰ Majast majja kuulutustöös aitavad meil olla tõhusamad ja leida suuremat rõõmu praktilised põlluteenistuskoosolekud. Juhul kui päevatekst käsitleb otseselt kuulutustegevust, võib seda lugeda ja lühidalt arutleda. Ent põlluteenistuskoosolekut juhatav vend peaks võtma piisavalt aega, et käsitleda või demonstreerida lihtsat esitlust, mis territooriumil hästi kohane oleks, või jagada muud selle päeva kuulutustööks praktilist infot. See võimaldab kohalolijail anda paremini ja tõhusamalt tunnistust. Tänu heale ettevalmistusele saavad kogudusevanemad ja teised selliste koosolekute juhatajad kõike seda käsitleda ja siiski ettenähtud ajal koosoleku lõpetada (Rooml. 12:8).

Kasu on kuulamisest

11., 12. Kuidas aitab osavõtlik kuulamine jõuda meil hea sõnumiga inimeste südameni? Too näiteid.

¹¹ Kuulutustööl piiblilisi arutelusid alustada ja inimeste südameni jõuda ei aita mitte ainult hea ettevalmistus, vaid ka siiras huvi inimeste vastu. Huvi osutamise üks viise on kuulamine. Üks reisiv ülevaataja täheldas: „See, et oleme kannatlikud ning valmis inimesi kuulama, avaldab neile ülisoodsat mõju ning osutab suurepäraselt meie südamlikule huvile nende vastu.” Osavõtlik kuulamine võib olla võti, mis avab inimese südame, nagu seda näitab ka järgnev kogemus.

¹² Prantsusmaal Saint-Étienne’is ilmuva ajalehe „Le Progrès” lugejakirjas rääkis üks naine, kuidas teda külastasid kaks inimest, kes koputasid ta uksele varsti pärast seda, kui ta oli traagilise surma läbi kaotanud oma kolmekuise tütrekese. „Tundsin neis otsekohe ära Jehoova tunnistajad,” kirjutas naine. „Tahtsin nad kohe viisakalt minema saata, siis aga peatus mu pilk brošüüril, mida nad pakkusid. See oli teemal, miks Jumal lubab kannatusi. Niisiis otsustasin nad sisse kutsuda kavatsusega nende väited kummutada. ... Tunnistajad olid minu juures veidi üle tunni. Nad kuulasid mind väga kaastundlikult ning kui nad lahkumas olid, tundsin end sedavõrd paremini, et leppisime kokku järgmise külastuse.” (Rooml. 12:15.) Hiljem nõustus see naine Piiblit uurima. Kõnekas on fakt, et naine ei mäletanud sellest esmakülastusest mitte seda, mida õed ütlesid, vaid seda, kuidas nad kuulasid.

13. Kuidas me saame hea sõnumi esitlust kohandada vastavalt igale inimesele?

¹³ Osavõtlikult kuulates anname tegelikult inimestele võimaluse öelda meile, miks nad Kuningriiki vajavad. See võimaldab meil tunduvalt paremini neile head sõnumit jagada. Ilmselt oled sinagi pannud tähele, et tõhusad evangeeliumikuulutajad on tavapäraselt head kuulajad (Õpet. 20:5). Nad näitavad kuulutustööl kohatavate inimeste vastu üles ehtsat huvi ning ei jäta meelde mitte ainult nende nimesid ja aadresse, vaid panevad tähele ka nende huvisid ja vajadusi. Kui keegi väljendab mingit konkreetset mureküsimust, teevad nad selles vallas põhjalikku uurimistööd ning külastavad teda peagi taas, et leitut temaga jagada. Nagu apostel Paulus, kohandavad nad kuningriigisõnumi esitlust vastavalt igale inimesele. (Loe 1. Korintlastele 9:19–23.) Selline siiras huvi teeb hea sõnumi inimestele ligitõmbavaks ning peegeldab suurepäraselt „Jumala südamlikku halastust” (Luuka 1:78).

 Säilitagem positiivne hoiak

14. Kuidas me saame kuulutustöös osaledes peegeldada Jehoova omadusi?

¹⁴ Andnud meile tahtevabaduse, laseb Jehoova meil tunda end väärikana. Ehkki ta on Kõigeväeline Jumal, ei sunni ta kedagi end teenima, vaid pöördub inimeste poole armastusele tuginedes ning õnnistab neid, kes tema võrratu abi tänutundega vastu võtavad (Rooml. 2:4). Meie kui tema teenijad peaksime olema valmis pakkuma head sõnumit halastusrikka Jumala vääriliselt iga kord, kui me tunnistust anname (2. Kor. 5:20, 21; 6:3–6). Selleks on meil tarvis säilitada territooriumil kohatavate inimeste suhtes positiivne hoiak. Mis aitaks meil selle väljakutsega toime tulla?

15. a) Mida Jeesus õpetas oma apostleid tegema, juhul kui inimesed sõnumi tagasi lükkavad? b) Mis aitab meil keskenduda vääriliste otsimisele?

¹⁵ Jeesus õpetas oma järelkäijaid mitte liigselt muretsema, juhul kui inimene peaks sõnumi tagasi lükkama, vaid keskenduma hoopis vääriliste otsimisele. (Loe Matteuse 10:11–15.) Seda aitab meil teha väikeste, saavutatavate sihtide seadmine. Üks vend võrdleb end kullaotsijaga. Tema motoks on: „Täna loodan sattuda priskele leiule.” Teise venna sihiks on „nädala jooksul üht toredat inimest kohata ning mõne päeva pärast teda huvi kasvatamiseks taas külastada”. Mõningad kuulutajad üritavad iga külastatava inimesega võimaluse korral vähemalt üht kirjakohta jagada. Millise realistliku sihi võiksid sina endale püstitada?

16. Milliseid põhjusi on meil kuulutustööd jätkata?

¹⁶ Majast majja kuulutustöö edukus ei olene pelgalt sellest, millist vastukaja avaldavad territooriumil asuvad inimesed. On tõsi, et kuulutustööl on tõemeelsete inimeste pääsemises oluline roll, kuid sellel on teisigi tähtsaid eesmärke. Kristlik kuulutustegevus annab meile võimaluse näidata armastust Jehoova vastu (1. Joh. 5:3). See võimaldab meil hoiduda veresüüst (Ap. t. 20:26, 27). Seeläbi saavad jumalatud hoiatuse, et „on tulnud [Jumala] kohtutund” (Ilm. 14:6, 7). Mis kõige tähtsam, hea sõnumi kuulutamise kaudu kiidetakse Jehoova nime kõikjal maailmas (Laul 113:3). Niisiis, kuulaku inimesed või mitte, meie peame kuningriigisõnumil kõlada laskma. Vaieldamatult on kõik meie jõupingutused kuulutada head sõnumit Jehoova silmis kaunid (Rooml. 10:13–15).

17. Mida on inimesed varsti sunnitud tunnistama?

¹⁷ Olgugi et paljud põlgavad tänapäeval meie kuulutustööd, tuleb peagi aeg, mil nad hakkavad seda nägema hoopis teises valguses (Matt. 24:37–39). Jehoova kinnitas Hesekielile, et kui kuulutatud kohtuotsused tõeks saavad, siis mässumeelne Iisraeli sugu peab „siiski teadma, et nende keskel on olnud prohvet” (Hes. 2:5). Samuti siis, kui Jumal viib täide oma kohtuotsused praeguse maailma üle, on inimesed sunnitud tunnistama, et sõnum, mida Jehoova tunnistajad on avalikes kohtades ja majast majja kuulutanud, pärineb tõesti ainsalt tõeliselt Jumalalt Jehoovalt ning et Jehoova tunnistajad on tõepoolest olnud tema esindajad. Milline eesõigus on meil kanda tema nime ja kuulutada tema sõnumit neil otsustava tähtsusega aegadel! Ületagem ka edaspidi tema abiga kõik raskused, mis majast majja kuulutustööl ette võivad tulla.

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas saada kuulutamiseks julgust?

• Mis aitaks meil alustada majast majja kuulutustööl piiblilisi arutelusid?

• Kuidas me võime inimeste vastu siirast huvi osutada?

• Mis aitab meil säilitada positiivset hoiakut oma territooriumi inimeste suhtes?

[Küsimused]

[Kast/pilt lk 9]

Üks moodus alustada piiblilisi arutelusid

Alustuseks:

▪ Pärast inimese tervitamist võiksid ulatada talle traktaadi ja öelda: „Minu tänase külastuse eesmärgiks on jagada üht julgustavat mõtet sel olulisel teemal.”

▪ Või siis võid sa traktaati pakkudes lausuda: „Külastan täna lühidalt inimesi ja tahaksin küsida, mida teie sellest teemast arvate.”

Kui inimene traktaadi vastu võtab:

▪ Pärast kohast pausi esita traktaadi pealkirjal põhinev lihtne seisukohta väljendama ajendav küsimus.

▪ Kuula inimest tähelepanelikult ja püüa mõista, millised on tema seisukohad. Tunnusta lahkelt tema mõtteavaldusi.

Arutelu jätkamiseks:

▪ Loe ja aruta üht või enamat kirjakohta, kohandades oma esitlust vastavalt inimese huvidele ja vajadustele.

▪ Huvi ilmnemise puhul paku kirjandust ja võimaluse korral näita, kuidas käib piibliuurimine. Lepi kokku korduskülastus.