Kasvagem Jumala õiges tundmises „täie innuga”

KÕIK Jehoova teenijad püüavad olla talle meelepärased. Soovides tema heakskiitu, tahame innukalt oma usku paremaks muuta ja olla pühas teenistuses agarad. Siiski juhib apostel Paulus meie tähelepanu võimalikule ohule, mis ei jätnud puutumata mõningaid tema päevil elanud juute: „Nad on väga agarad Jumala suhtes, kuid mitte õiget tunnetust mööda” (Rooml. 10:2). Ilmselgelt ei peaks meie usu ja Jehoova teenimise aluseks olema pelgalt emotsioonid. Me peame Loojat ja tema tahet õigesti tundma.

Mujal oma kirjutistes seostab Paulus Jumalale meelepärase käitumise teadmiste innuka omandamisega. Ta palvetas, et Kristuse järelkäijad „täidetaks tema [Jumala] tahtmise tundmisega”, et elada „Issanda vääriliselt talle kõigiti meeldida püüdes, kandes vilja igasuguses heas töös ja kasvades Jumala tundmises” (Kol. 1:9, 10, P 1997). Miks on õige tundmine nii oluline? Ja miks meil tuleks Jumala tundmises kasvada?

Usu alus

Õiged teadmised Jumala ja tema tahte kohta, nii nagu seda õpetab Piibel, on meie usu alus. Ilma sellise tõeväärse tundmiseta oleks meie usk Jehoovasse nagu kaardimajake, mille juba õrn tuuleõhkki võib ümber lükata. Paulus ergutab meid teenima Jumalat „mõistlikult” ehk mõistust kasutades ja ’uuendama oma meelt’ (Rooml. 12:1, 2). Selles osas aitabki meid korrapärane piibliuurimine.

Ewa, üldpioneer Poolast, kinnitab: „Kui ma ei uuriks korrapäraselt Jumala Sõna, siis ma Jehoova õiges tundmises enam ei kasvaks. Minu kristlik isiksus hakkaks kiiresti manduma ja usk Jumalasse nõrgeneks – oleksin lähenemas vaimsele hukule.” Kindlasti ei taha me, et meiega midagi sellist juhtuks! Arutagem nüüd lähemalt ühe mehe eeskuju, kes kasvas Jehoova õiges tundmises ja pälvis seetõttu tema heakskiidu.

„Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust!”

Poeetilises laulus, mis kannab meie Piiblis numbrit 119, tulevad välja laulukirjutaja tunded Jehoova seaduste, meeldetuletuste, korralduste, käskude ja kohtuotsuste kohta. Ta kirjutas: „Sinu määrustest ma tunnen lõbu ... On ju sinu tunnistused mu rõõmustajad.” Ta kirjutas veel: „Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda!” (Laul 119:16, 24, 47, 48, 77, 97).

Väljenditest „tunnen lõbu” ja „mõlgutan ... mõttes” on näha, et ta juurdles Jumala Sõna üle ning see pakkus talle suurt naudingut. Need väljendid rõhutavad laulukirjutaja ilmselget armastust Jumala käsuõpetuse uurimise vastu. Selline armastus ei sündinud lihtsalt tundetulvast lauliku südames. Tal oli hoopis tõsine soov ’mõlgutada mõttes’ käsuõpetust, süüvida Jehoova sõnade tähendusse. Tema hoiakust võime järeldada, et ta tahtis Jumalat ja tema tahet võimalikult täpselt tundma õppida.

 On ilmne, et laulukirjutaja armastus Jumala Sõna vastu tuli sügavalt südamepõhjast. Võiksime endalt küsida: kas see on nii ka minu puhul? Kas mulle pakub rõõmu iga päev Piiblit lugeda ja loetut analüüsida? Kas olen hoolikas Jumala Sõna uurija ja palvetan enne uurima asumist? Kui saame neile küsimustele vastata jaatavalt, siis me tõenäoliselt kasvame Jumala õiges tundmises.

Ewa täheldab: „Püüan isiklikku uurimist pidevalt paremaks muuta. Pärast seda, kui saime brošüüri „Vaatleme seda head maad”, olen seda kasutanud vast igal uurimisel. Üritan üha rohkem vaadata lisa piiblientsüklopeediast „Insight on the Scriptures” ja muudest teatmeteostest, kui vaja.”

Vaadelgem nüüd, millist eeskuju annavad meile Wojciech ja Małgorzata, kel on palju perekondlikke kohustusi. Kuidas on neil õnnestunud oma ajakavas ruumi teha Piibli iseseisvale uurimisele? „Me võtame aega selleks, et omal käel Jumala Sõna uurida. Seejärel jagame perekondliku uurimise ajal ja igapäevastes vestlustes mõtteid, mis meile tundusid huvitavad või motiveerivad.” Sügav isiklik uurimine toob neile palju rõõmu ja aitab kasvada õiges tundmises.

Uurigem vastuvõtliku meelega

Kristlastena on meile teada Jumala tahe, „et kõik inimesed õndsaks saaksid ja tõe tunnetusele tuleksid [„õpiksid tõde täpselt tundma”, UM]” (1. Tim. 2:3, 4). See tõsiasi rõhutab, kui oluline on lugeda Piiblit ja püüda seda mõista (Matt. 15:10). Selleks tuleks uurida vastuvõtliku meelega. Niisugune hoiak oli muistsetel beroialastel, kui Paulus neile heast sõnumist rääkis: „Nemad võtsid sõna vastu täie innuga ja uurisid iga päev Pühakirjast, kas see on nõnda” (Ap. t. 17:11, P 1997).

Kas sina juhindud beroialaste eeskujust ja uurid Piiblit innuga, laskmata seejuures mittevajalikel asjadel hajutada oma tähelepanu? Kristlane saab toimida beroialaste eeskujul ka siis, kui ta varem uurimist kuigi nauditavaks ei pidanud. Mõned inimesed kalduvad eakamaks saades vähem lugema ja õppima, kuid nõnda ei tohiks olla kristlasega. Olenemata vanusest on igaühel võimalik pingutada selle nimel, et tähelepanu ei hajuks. Ja lugemise ajal võid innukalt otsida informatsiooni, mida teistega jagada. Kas võiksid näiteks rääkida abikaasale või kristlikule sõbrale sellest, mida uurimise käigus lugesid või teada said? Nii kinnistad need teadmised hästi oma meelde ja südamesse ning samal ajal on sel hea mõju ka teistele.

Kui on käes sinu uurimisaeg, järgi Esrat. See ammune jumalateenija oli „oma südant valmistanud Jehoova käsuõpetust nõudma” (Esra 7:10). Kuidas sina saad seda teha? Loo õppimist soodustav keskkond. Seejärel võta istet ja palu Jehoovalt juhatust ning tarkust (Jak. 1:5). Küsi endalt: mida ma loodan selle uurimiskorra ajal õppida? Lugemise ajal pane tähele võtmemõtteid. Vahest  tahad need välja kirjutada või märkida ära osad, mida soovid kindlasti meelde jätta. Mõtle, kuidas saaksid kasutada seda materjali siis, kui oled kuulutustööl, langetad otsuseid või julgustad kaasusklikke. Kui uurimisaeg hakkab läbi saama, vaata loetu lühidalt üle. See aitab õpitut meelde jätta.

Ewa jutustab, mida tema teeb: „Piiblit lugedes kasutan ristviiteid, Jehoova tunnistajate väljaannete registrit ja arvutiprogrammi Watchtower Library. Teen enda jaoks märkmeid, et neid pärast teenistuses kasutada.”

Mõned on palju aastaid nautinud tõsist uurimist ja vaimsetesse asjadesse süüvimist (Õpet. 2:1–5). Ometi on neilgi palju kohustusi ja isiklikuks uurimiseks aega leida polegi niisama lihtne. Kui ka sinule valmistab see raskusi, siis milliseid muudatusi saaksid oma ajakavas teha?

Kust selleks aega võtta?

Kahtlemata oled sa nõus, et meelepäraste tegevuste jaoks on lihtsam aega võtta. Paljud on leidnud, et isiklikku uurimist aitab põnevaks teha see, kui seada endale realistlik eesmärk, näiteks lugeda läbi terve Piibel. Muidugi võib tunduda heidutav lugeda pikki suguvõsaloetelusid, muistse templi üksikasjalikke kirjeldusi või keerukaid prohvetiennustusi, millel ei paista olevat igapäevaeluga midagi pistmist. Püüa eesmärgi saavutamiseks midagi praktilist ette võtta. Näiteks enne raskevõitu tunduva piibliosa uurimist võiksid lugeda selle ajaloolise tausta või praktilise rakenduse kohta. Niisugust infot leiab brošüürist „„Kogu Pühakiri” on usaldusväärne ja kasulik”.

Piibli lugemise ajal on põnev panna ka oma kujutlusvõime tööle. See aitab sul oma vaimusilmas näha tegelasi ja asjasse puutuvaid sündmusi. Kui rakendad juba ainuüksi neid mõningaid soovitusi, muutuvad sinu uurimiskorrad nauditavamaks ja tasutoovamaks ning see omakorda tähendab, et sa otsid agaramalt uurimise jaoks aega. Samuti on siis lihtsam hoida kinni igapäevasest Piibli lugemise harjumusest.

Eeltoodud soovitustest on kasu üksinda  Piiblit uurides, ent mida saaksid teha toimekad perekonnad? Miks mitte maha istuda ja perekondliku uurimise võimalikke hüvesid üheskoos pingevabalt arutada? Vestlusest võib kooruda välja kasulikke ideid, näiteks ärgata iga päev või mõnel kindlal päeval natuke varem, et koos mingit osa Piiblist käsitleda. Võib-olla selgub arutelust hoopis see, et perekonna ajakavas oleks tarvis teha muudatusi. Mõned pered on leidnud, et on hea arutada päevateksti või lugeda Piiblit pärast ühist einestamist. Enne laua koristamist või muude tegevuste juurde asumist arutab perekond 10–15 minuti jooksul Pühakirja või loeb vastavalt kavale Piiblit. Esmapilgul võib see tunduda veidi keerulise ettevõtmisena, aga peagi võib see saada pereelu normaalseks ja väga nauditavaks osaks.

Wojciech ja Małgorzata räägivad, mis nende peret on aidanud: „Varem kulus lõviosa meie ajast ebaolulistele ja tühistele tegevustele. Otsustasime kärpida aega, mis kulus elektronposti saatmisele. Oleme ka piiranud meelelahutusele kuluvat aega ning eraldanud kindla päeva ja kellaaja süvauurimiseks.” See perekond küll ei kahetse selliste muudatuste sisseviimist ning sama võib osutuda tõeks ka sinu perekonna puhul.

Õiges tundmises kasvamine tasub end ära!

Jumala Sõna sügav uurimine võib kanda vilja „kõiges heas töös” (Kol. 1:10). Kui nii on ka sinu elus, saab sinu edenemine kõigile ilmsiks. Sa oled siis vaimne inimene, kellel on laialdane arusaamine Piibli tõdedest. Sinu otsused on tasakaalukamad ja sa suudad teisi palju paremini aidata, minemata äärmustesse, mis tihtilugu iseloomustab väheste teadmistega inimesi. Ennekõike saad sa lähedasemaks Jehoovaga. Sa hindad rohkem tema omadusi ja seda on näha, kui sa räägid temast teistele (1. Tim. 4:15; Jak. 4:8).

Olenemata sellest, kui vana või kogenud sa oled, näe vaeva selle nimel, et tunda alati rõõmu Jumala Sõnast ja uurida seda sügavalt ning vastuvõtliku meelega. Üks mis kindel, Jehoova ei unusta sinu pingutusi (Heebr. 6:10). Ta kallab sind üle rikkalike õnnistustega.

[Kast lk 13]

KUI ME KASVAME JUMALA ÕIGES TUNDMISES, ...

tugevneb meie usk Jehoova Jumalasse ja me elame väärikalt temale; Kol. 1:9, 10

süveneb meie arusaamine, meil on parem vahetegemisvõime ja me langetame mõistlikke otsuseid; Laul 119:99

tunneme rohkem rõõmu sellest, et võime aidata teistel saada Jehoovaga lähedaseks. Matt. 28:19, 20

[Pildid lk 14]

Õppimist soodustava koha leidmine ei pruugi olla lihtne, kuid oleks soovitatav

[Pilt lk 15]

Mõned pered loevad Piiblit pärast sööki