Seiskem vastu ”maailma vaimule”
Seiskem vastu „maailma vaimule”
„Meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast.” (1. KOR. 2:12)
1., 2. a) Miks hoiti varem briti kaevandustes kanaarilinde? b) Millise ohuga seisavad silmitsi kristlased?
AASTAL 1911 andsid Briti võimud söekaevurite elu kaitseks välja ühe seaduse. Selles nõuti, et igas kaevanduses oleks kaks kanaarilindu. Mis eesmärgil? Juhul kui kaevanduses puhkes tulekahju, võtsid päästjad kanaarilinnud maa alla kaasa. Need linnukesed on tundlikud selliste mürkgaaside suhtes nagu süsinikoksiid. Õhu saastatuse korral ilmutasid linnud ohumärke, isegi kukkusid õrrelt alla. Sellised varased hoiatusmärgid olid väga olulised. Süsinikoksiid on värvitu, lõhnatu gaas, mis takistab punaliblesid hapnikku organismi laiali kandmast, põhjustades seeläbi surma. Päästjad, kes ei osanud ohtu aimata, võisid teadvuse kaotada ja seejärel surra, ilma et oleksid taibanudki, et nad on saanud mürgituse.
2 Vaimses mõttes on kristlased samasuguses olukorras kui kaevandustöölised. Mil kombel? Kui Jeesus tegi oma jüngritele ülesandeks kuulutada kõikjal maailmas head sõnumit, teadis ta, et läkitab nad ohtlikku keskkonda, kus valitseb Saatan ja selle maailma vaim (Matt. 10:16; 1. Joh. 5:19). Jeesus oli oma jüngrite pärast sedavõrd mures, et surmaeelsel ööl palus ta oma Isa: „Mina ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa neid hoiaksid tigeda eest” (Joh. 17:15).
3., 4. Mille eest hoiatas Jeesus oma jüngreid ja miks peaks see meile huvi pakkuma?
3 Jeesus hoiatas oma järelkäijaid, et nad ei suiguks vaimsesse unne, mis toob kaasa surma. Eriline tähendus on tema sõnadel meile, kes me elame selle maailmaajastu lõpetuse ajal. Ta innustas oma jüngreid: „Valvake, ... et teid arvataks väärt põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!” (Luuka 21:34–36). Kuid õnneks tõotas Jeesus ka seda, et Isa läkitab püha vaimu värskendama nende mälu ning aitama neil püsida valvel ja jääda kindlaks (Joh. 14:26).
4 Kuidas on lugu meiega tänapäeval? Kas seesama püha vaim on ka meid abistamas? Kui on, siis mida meil tuleb teha, et seda saada? Mis on maailma vaim ja kuidas see tegutseb? Kuidas meil õnnestub maailma vaimule vastu seista? (Loe 1. Korintlastele 2:12.)
Kas püha vaim või maailma vaim?
5., 6. Mida võib püha vaim meie heaks teha, kuid mida meil tuleb selle saamiseks ette võtta?
5 Püha vaimu ei läkitatud mitte ainult esimesel sajandil. Jah, Jumala vaimu võib saada ka tänapäeval, kusjuures see võib anda meile jõudu teha seda, mis on õige, ning lisab meile tarmukust Jumalat teenides (Rooml. 12:11; Filipl. 4:13). Samuti võib see kutsuda meis esile selliseid õrnu loomujooni nagu armastus, lahkus ja headus, mis on „Vaimu vilja” eri küljed (Gal. 5:22, 23). Ent Jehoova Jumal ei sunni oma püha vaimu peale neile, kes on tõrksad seda vastu võtma.
6 Niisiis oleks arukas endalt küsida: „Mida ma võiksin teha, et saada püha vaimu?” Piibel näitab, et on hulk asju, mida me saame ette võtta. On olemas üks üsna otsene samm: paluda seda Jumala käest. (Loe Luuka 11:13.) Kasulik samm on ka uurida ja rakendada ellu nõuandeid, mis leiduvad Jumala vaimust inspireeritud Sõnas (2. Tim. 3:16). Muidugi mõista ei saa Jumala vaimu mitte igaüks, kes lihtsalt Piiblit loeb. Ent kui siira meelega kristlane uurib Jumala inspireeritud Sõna, saab ta omandada selle mõtteid ja seisukohti. Meil on oluline ka tunnustada, et Jehoova on määranud Jeesuse enda esindajaks ning kanaliks, kelle kaudu Ta oma vaimu läkitab (Kol. 2:6). Seetõttu me soovime kujundada oma elu vastavalt Jeesuse eeskujule ja õpetustele (1. Peetr. 2:21). Mida enam me püüame Kristusega sarnaneda, seda enam me saame püha vaimu.
7. Kuidas mõjutab inimesi maailma vaim?
7 Seevastu maailma vaim mõjutab inimesi jäljendama Saatana isiksust. (Loe Efeslastele 2:1–3.) Maailma vaim tegutseb mitmesugusel viisil. Nagu me seda tänapäeval kõikjal enda ümber näha võime, õhutab see mässama Jumala mõõdupuude vastu. See propageerib „lihahimu, silmahimu ja elukõrkust” (1. Joh. 2:16). See õhutab liha tegudele, näiteks hoorusele, ebajumalateenistusele, nõidusele, vihastumistele ja joomarlusele (Gal. 5:19–21). Ka õhutab ta usutaganejaid pühadustrüvetavalt kõnelema (2. Tim. 2:14–18, UM). On vältimatu tõsiasi, et mida enam laseb inimene end maailma vaimust mõjutada, seda enam matkib ta Saatanat.
8. Mida meil kõigil tuleb valida?
8 Me ei saa elada vaimses vaakumis. Iga inimene peab valima, millel ta laseb oma elu juhtida – kas pühal vaimul või maailma vaimul. Need, kelle üle valitseb praegu maailma vaim, saavad selle mõju alt vabaneda ning lasta pühal vaimul oma elu juhtida. Kuid võimalik on ka vastupidine. Need, keda mõnda ega on juhtinud püha vaim, võivad sattuda maailma vaimu püünisesse (Filipl. 3:18, 19). Vaadelgem nüüd, kuidas maailma vaimule vastu seista.
Pangem varakult tähele ohumärke
9.–11. Millised hoiatusmärgid näitavad, et me võime olla langenud maailma vaimu mõju alla?
9 Varemmainitud briti söekaevurid võtsid appi kanaarilinnud, et need juba varakult hoiataksid mürkgaasi eest. Kaevur, kes nägi lindu õrrelt alla kukkumas, teadis, et ellujäämise nimel tuleb kiiresti tegutseda. Millised on need vaimses mõttes varajased ohumärgid, mis annavad märku, et meid mõjutab maailma vaim?
10 Siis, kui me alles õppisime tundma Jumala Sõna tõdesid ja seejärel pühendasime oma elu Jehoovale, lugesime arvatavasti innukalt Piiblit. Tõenäoliselt me palvetasime agaralt ja tihedasti. Samuti käisime rõõmuga koguduse koosolekutel, pidades igaüht neist vaimse kosutuse allikaks, otsekui oaasiks janusele. Selline teguviis aitas meil maailma vaimust vabaks saada ja jääda.
11 Kas me ka nüüd loeme Piiblit iga päev? (Laul 1:2.) Kas me palvetame sageli ja kogu hingest? Kas me armastame koguduse koosolekuid ja käime iga nädal kõigil neil? (Laul 84:11.) Või kas on mõni neist headest harjumustest kadunud? On tõsi, et meil võib olla hulk aega ja energiat nõudvaid kohustusi, nii et ülesehitavat vaimset tegevuskava järgida on päris keeruline. Ent kas mitte pole meid mõjutamas maailma vaim, juhul kui mõningad meie head harjumused on aja jooksul taandunud? Kas asume nüüd kindlalt püüdlema selle poole, et endisi häid harjumusi taaselustada?
„Hoidke, et te oma südameid ei koormaks”
12. Mille eest käskis Jeesus oma jüngritel end hoida ja miks?
12 Mida veel me saame maailma vaimule vastuseismiseks ette võtta? Kui Jeesus manitses jüngreid valvsusele, oli ta vahetult enne seda hoiatanud neid mõningate ohtude eest. „Hoidke, et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt otsekui linnupael!” ütles ta (Luuka 21:34, 35).
13., 14. Milliseid küsimusi joomise ja söömise kohta oleks meil kohane endale esitada?
13 Mõelgem sellele hoiatusele. Kas Jeesus taunis toidu ja joogi nautimist? Ei! Talle olid tuttavad Saalomoni sõnad: „Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida! On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest oma vaevast” (Kog. 3:12, 13). Kuid Jeesus teadis, et maailma vaim soodustab enesekontrolli puudust neis valdkondades.
14 Kuidas olla kindel, et meie meeli pole liigsöömise ja joomarluse ohu suhtes mürgitanud maailma vaim? Võiksime endalt küsida: „Kuidas ma reageerin, lugedes Piiblist või meie väljaannetest nõuandeid õgardluse kohta? Kas ma kipun sellist manitsust kui tähtsusetut või äärmuslikku kõrvale lükkama, tuues oma tegudele võib-olla ettekäändeid või õigustusi? * Kuidas ma suhtun nõuandesse tarvitada – kui üldse tarvitada – alkoholi mõõdukalt ning joominguist kindlasti hoiduda? Kas ma pean sellist nõuannet tähtsusetuks, mingil põhjusel arvates, et see minu kohta ei käi? Kas ma asun kaitsepositsioonile või vihastun, juhul kui teised väljendavad minu alkoholitarbimise pärast muret? Kas ma õhutan teisigi selle piiblilise nõuande tähtsust vähendama?” Jah, seda kas inimene allub maailma vaimule, on näha tema hoiakust. (Võrdle Roomlastele 13:11–14.)
Ärgem laskem murel end lämmatada
15. Millisele inimlikule kalduvusele juhtis Jeesus tähelepanu?
15 Maailma vaimule vastu seismine eeldab veel üht tähtsat sammu: toimetulekut murega. Jeesus teadis, et ebatäiuslike inimestena on meil kalduvus olla mures igapäevaste asjade pärast. Ta sõnas armastavalt oma jüngritele: „Ärge olge mures” (Matt. 6:25). Me kanname mõistetavalt hoolt oluliste asjade eest, näiteks tahame olla Jumalale meelepärased, saada hakkama kristlike kohustustega ning hoolitseda perekonna vajaduste eest (1. Kor. 7:32–34). Mida me siis võiksime Jeesuse manitsussõnadest õppida?
16. Milline mõju on maailma vaimul paljudele inimestele?
16 Maailma vaim, mis rõhutab uhkeldavat eluviisi, nakatab paljusid ebaterve murega. Maailm tahab meid panna uskuma, et raha tähendab turvatunnet ning et inimese väärtuse mõõduks pole mitte kristlikud isikuomadused, vaid see, kui suur ja kui uhke on tema vara. Sellest propagandast petetud orjavad rikkuse nimel ning on alatasa mures, kuidas hankida uuemaid, suuremaid ja moodsamaid tooteid (Õpet. 18:11). Selline vildakas vaade materiaalsetele asjadele sigitab muresid, mis on tõkkeks inimese vaimsele arengule. (Loe Matteuse 13:18, 22.)
17. Kuidas me saame hoiduda sellest, et mure meid ei lämmataks?
17 Mure ei saa meid lämmatada siis, kui me kuuletume Jeesuse käsule „Otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust”. Jeesus kinnitab, et sel juhul antakse meile kõike vajalikku pealegi (Matt. 6:33). Kuidas me saame näidata, et me sellesse tõotusesse usume? Üks moodus on otsida esiti Jumala õigust – järgida rahaasjades Jumala õigeid mõõdupuid. Me hoidume näiteks võltsimast tuludeklaratsiooni või rääkimast äriasju ajades ka „tühiseid” valesid. Me teeme kõik, mis suudame, et täita oma rahalisi kohustusi, nii et meie „jah” on „jah” ka võlgade tagasimaksmise osas (Matt. 5:37; Laul 37:21). Selline ausus ei pruugi küll rikkust tuua, ent see tagab Jumala heakskiidu, annab puhta südametunnistuse ja kahandab tunduvalt muret.
18. Millist head eeskuju andis meile Jeesus ja kuidas tema jäljendamine meile kasuks tuleb?
18 Otsida esiti Kuningriiki tähendab seada asjad õigesse tähtsusjärjekorda. Mõelgem Jeesuse eeskujule. Vahel kandis ta kõrgekvaliteedilist kuube (Joh. 19:23). Ta nautis heade sõprade seltsis toitu ja veini (Matt. 11:18, 19). Ent omandil ja meelelahutusel ei olnud tema elus põhirõhk, vaid need olid otsekui vürtsiks. Jeesuse roog oli teha Jehoova tahtmist (Joh. 4:34–36). Küll on meie elu sisukas, kui me Jeesusest eeskuju võtame! Meil on rõõm aidata rõhutud inimestel leida tuge Pühakirjast. Me kogeme koguduse armastust ja toetust. Lisaks saame rõõmustada Jehoova südant. Kui meil on asjad õiges tähtsusjärjekorras, pole vara ja lõbu meie isandad. Pigem on need meile sulasteks või abinõudeks, mis aitavad meil teenida Jehoovat. Lisaks, mida enam me osaleme töös, mis toetab Jumala Kuningriiki, seda väiksemaks jääb tõenäosus, et meid vallutab maailma vaim.
Säilitagem „Vaimu mõtteviis”
19.–21. Kuidas me saame säilitada vaimu mõtteviisi ja miks tuleks seda teha?
19 Tegudele eelnevad mõtted. See, mida paljud nimetavad mõtlematuks teoks, on tihtilugu lihalikust mõtteviisist õhutust saanud samm. Seepärast tuletab apostel Paulus meile meelde vajadust valvata oma mõtteviisi. Ta kirjutab: „Kes elavad liha järgi, nende meel on suunatud lihalikele asjadele; aga kes elavad Vaimu järgi, neil vaimsetele asjadele” (Rooml. 8:5).
20 Kuidas me saame vältida seda, et meie mõtteviisi – ja seeläbi ka tegusid – ei valitseks maailma vaim? Me peaksime seadma oma mõistusesse filtri, blokeerimaks selle maailma propagandat nii palju kui võimalik. Näiteks meelelahutust valides ei lase me oma meelt rüvetada millelgi, mis ülistab ebamoraalsust ja vägivalda. Me mõistame, et Jumala püha ehk puhas vaim ei asetse räpases meeles (Laul 11:5; 2. Kor. 6:15–18). Lisaks leiab Jumala vaim koha meie mõistuses, kui loeme regulaarselt Piiblit, palvetame, mõtiskleme ja käime koosolekutel. Samuti teeme selle vaimuga koostööd, kui osaleme korrapäraselt kristlikus kuulutustöös.
21 Meil tuleb kindlasti seista vastu maailma vaimule ning lihalikele ihadele, mida see õhutab. Seda teha on väärt tõsiseid jõupingutusi, sest Paulus ütleb: „Liha mõtteviis, see on surm, aga Vaimu mõtteviis, see on elu ja rahu” (Rooml. 8:6).
[Allmärkus]
^ lõik 14 Õgardlus on meeleseisund, mis väljendub söömahimu aplas või ülemäärases rahuldamises. Seega ei määra seda mitte inimese kehakaal, vaid tema suhtumine toidusse. Inimene võib olla normaalkaalus, koguni kõhn, kuid sellegipoolest õgard. Ja vastupidi, mõningal juhul on ülekaalulisus haiguslik, ka võivad tüseduse põhjuseks olla pärilikud tegurid. Võtmeküsimus on see, kas inimene on söömises ülemäära ablas, olgu tema kehakaal milline tahes. (Vt 2004. aasta 1. novembri „Vahitorni” rubriiki „Lugejate küsimusi”.)
Kas sa mäletad?
• Mida tuleks meil püha vaimu saamiseks teha?
• Mil moel võib maailma vaim meid mõjutada?
• Kuidas me saame maailma vaimule vastu seista?
[Küsimused]
[Pilt lk 21]
Enne tööle- või kooliminekut palu püha vaimu
[Pildid lk 23]
Meil tuleb hoida oma meelt puhtana, järgida häid äritavasid ning olla mõõdukas harjumustes