Jehoova ”pilgud” katsuvad kõiki läbi
Jehoova „pilgud” katsuvad kõiki läbi
„[Jehoova] pilgud katsuvad läbi inimlapsi!” (LAUL 11:4)
1. Millised inimesed on meile ligitõmbavad?
KUIDAS sulle tunduvad inimesed, kes on sinust siiralt huvitatud? Kui sa palud nende arvamust, ütlevad nad selle ausalt välja. Kui sa vajad abi, annavad nad seda heldelt. Kui sa vajad nõu, jagavad nad seda armastusega (Laul 141:5; Gal. 6:1). Kas pole säärased inimesed ligitõmbavad? Jehoova ja ta Poeg on täpselt sellised. Veelgi enam, nende huvi sinu vastu ületab kelle tahes inimese oma ning nende ajendid on täiesti isetud; nad tahavad sind aidata, nii et võiksid „saavutada tõelist elu” (1. Tim. 6:19; Ilm. 3:19).
2. Mil määral on Jehoova oma teenijatest huvitatud?
2 Seda, kui sügavalt on Jehoova meist huvitatud, väljendas laulik Taavet järgmiselt: „[Jehoova] silmad näevad igale poole, ta pilgud katsuvad läbi inimlapsi!” (Laul 11:4). Jah, Jumal lihtsalt ei vaata meid, ta katsub meid läbi. Lisaks kirjutab Taavet: „Kui sa katsud läbi mu südame, tuled öösel mind vaatama ja uurid mind – siis sa ei leia midagi!” (Laul 17:3). Kahtlemata tajus Taavet, kui sügavalt on Jehoova temast huvitatud. Talle oli teada, et kui ta hauks patuseid mõtteid või kui ta süda oleks riukalik, teeks see Jehoovale haiget ja kutsuks temas esile meelepaha. Kas sa tajud Jehoovat sama reaalsena kui Taavet?
Jehoova näeb südant
3. Millest ilmneb see, et Jehoova suhtub meie puudustesse tasakaalukalt?
3 Eeskätt tunneb Jehoova huvi meie seesmise isiksuse vastu – selle vastu, kes me tegelikult oma südamelt oleme (Laul 19:15; 26:2). Ta jätab meie tühised eksimused armastavalt kõrvale. Kui näiteks Aabrahami naine Saara materialiseerunud inglile sugugi täit tõtt ei öelnud, mõistis see, et ilmselt on naine hirmul ja kimbatuses, ning tegi seepärast talle vaid malbe etteheite (1. Moos. 18:12–15). Kuigi patriarh Iiob „pidas ennast Jumalast õigemaks”, õnnistas Jehoova teda siiski, sest ta teadis, kui ränki kannatusi oli Saatan Iiobile põhjustanud (Iiob 32:2; 42:12). Samuti ei lasknud Jehoova end solvata Sarepta lesknaise karmidest sõnadest prohvet Eelijale. Jumal sai aru, et naine on oma ainukese lapse kaotuse pärast murest murtud (1. Kun. 17:8–24).
4., 5. Kuidas ilmutas Jehoova Abimeleki vastu armulisust?
4 Kuna Jehoova katsub läbi südame, on ta osutanud vastutulelikkust ka uskmatutele. Mõelgem, mis juhtus vilistide Gerari linna kuninga Abimelekiga. Abimelek, kes ei teadnud, et Aabraham ja Saara on abielus, otsustas Saara endale naiseks võtta. Ent enne, kui Abimelek jõudis astuda edasisi samme, ütles Jehoova talle unenäos: „Minagi tean, et sa tegid seda vaga südamega ja ma hoidsin sind ka minu vastu pattu tegemast: sellepärast ma ei lasknud sind temasse puutuda. Ja nüüd anna mehele naine tagasi, sest ta on prohvet ja ta palub sinu pärast, et sa jääksid elama” (1. Moos. 20:1–7).
5 Pole kahtlustki, et Jehoova Jumal oleks võinud Abimeleki kui väärjumalate kummardaja vastu karm olla. Ent ta nägi, et sel korral tegutseb see mees ausalt. Sellega armuliselt arvestades ütles Jehoova kuningale, mil moel ta võib pälvida andestust ja jääda elama. Kas ei soovi sa just sellist Jumalat teenida?
6. Mil kombel jäljendas Jeesus oma Isa?
6 Jeesus jäljendas oma Isa täiuslikult, kui ta keskendus jüngrites leiduvale heale ning oli varmas andestama nende eksimusi (Mark. 10:35–45; 14:66–72; Luuka 22:31, 32; Joh. 15:15). Jeesuse meelelaad sobib kokku tema sõnadega kirjakohast Johannese 3:17: „Jumal ei ole oma Poega läkitanud maailma, et ta maailma üle kohut mõistaks, vaid et maailm tema läbi õndsaks saaks!” Jah, Jehoova ja Jeesuse armastus meie vastu on sügav ja kindel. Seda kajastab nende soov, et me saaksime elu (Iiob 14:15). Sellise armastusega saabki selgitada, miks Jehoova meid läbi katsub ja meis head näeb ning miks ta püüab meid nähtu alusel parandada. (Loe 1. Johannese 4:8, 19.)
Katsutakse läbi armastaval pilgul
7. Mis ajendil Jehoova meid läbi katsub?
7 Kui väär oleks seega mõelda Jehoovast kui taevasest politseinikust, kes oma kõrgustest pinevalt alla vaatab, et meid patustamisega vahele võtta! Saatan on see, kes meil küüniliselt ja süüdistavalt silma peal hoiab (Ilm. 12:10). Tema omistab meile halbu ajendeid ka siis, kui need täiesti puuduvad! (Iiob 1:9–11; 2:4, 5.) Jumala kohta kirjutas laulik: „Kui sina, Jehoova, hoiaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks?” (Laul 130:3). „Mitte keegi!” võiks sellele vastata (Kog. 7:20). Seevastu Jehoova jälgib meid armulisel, lahkel pilgul otsekui hoolitsev lapsevanem, kes soovib oma armsaid lapsi halva eest kaitsta. Tihtilugu juhib ta tähelepanu meie puudustele ja nõrkustele, et saaksime hoiduda endale häda tegemast (Laul 103:10–14; Matt. 26:41).
8. Kuidas Jehoova oma teenijaid õpetab ja distsiplineerib?
8 Jumala armastus väljendub õpetamises ja distsiplineerimises Pühakirja ning „ustava ja mõistliku sulase” jagatava vaimse toidu vahendusel (Matt. 24:45; Heebr. 12:5, 6). Samuti pakub Jehoova abi kristliku koguduse kaudu, kus meile on toeks ka „annid inimeste kujul” (Efesl. 4:8, UM). Lisaks jälgib Jehoova, kuidas me tema isalikule õpetusele reageerime, ning püüab meid paremuse poole aidata. Laul 32:8 ütleb: „Ma teen sind targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides!” Kui oluline on seega, et me alati Jehoovat kuulaksime! Meil on tarvis jääda tema ees alandlikuks ning tunnustada teda kui armastavat Õpetajat ja Isa. (Loe Matteuse 18:4.)
9. Millistest kalduvustest meil tuleks hoiduda ja miks?
9 Ja vastupidi, ärgu meid eales kalgistagu uhkus, usupuudus või „patu pettus” (Heebr. 3:13; Jak. 4:6). Tihtilugu tulevad sellised kalduvused esile siis, kui inimene haub ebaterveid mõtteid või himusid. Ta võib jõuda isegi selleni, et lükkab tagasi asjakohase nõuande Pühakirjast. Mis veelgi halvem, tema halb meelelaad või käitumine võib võtta sellise suuna, et temast saab Jumala vaenlane – kas pole hirmus olukord! (Õpet. 1:22–31.) Mõelgem näiteks Aadama ja Eeva esiklapse Kaini loole.
Jehoova näeb kõike ja tegutseb vastavalt
10. Miks mõistis Jehoova Kaini ohvri hukka ning kuidas Kain sellele reageeris?
10 Kui Kain ja Aabel tõid kumbki Jehoovale ohvri, ei tundnud ta huvi mitte ainult nende ohvri, vaid ka nende ajendi vastu. Seepärast väljendas Jehoova Aabeli usus toodud ohvrile heakskiitu, kuid mõistis hukka Kaini ohvri, milles miskit moodi kajastus usupuudus (1. Moos. 4:4, 5; Heebr. 11:4). Selle asemel et juhtunust õppust võtta ja oma meelelaadi muuta, valdas Kaini viha oma venna vastu (1. Moos. 4:6).
11. Kuidas sai ilmsiks Kaini reetlik süda ja mida meie sellest õppida võime?
11 Jehoova pani ohtlikku suundumust tähele ning kõnetas Kaini taktitundeliselt, rõhutades, et kui too teeb head, oleks tal põhjust pilk üles tõsta. Kurb küll, aga Kain ei võtnud Looja manitsust kuulda ja tappis oma venna. Kaini südame kurjust peegeldas ka see, kui jultunult ta vastas Jumala küsimusele „Kus on su vend Aabel?”. Kain sähvas: „Ei mina tea. Kas ma olen oma venna hoidja?” (1. Moos. 4:7–9). Kui reetlik küll võib olla süda – koguni ignoreerida otse Jumalalt tulevat manitsust! (Jer. 17:9.) Võtkem niisiis neist lugudest õppust ning ärgem viivitagem väärade mõtete ja himude kõrvaleheitmisega. (Loe Jakoobuse 1:14, 15.) Piiblilist manitsust saades hinnakem seda ning nähkem selles Jehoova armastuse tõendit.
Pole olemas pattu, mis jääb saladuseks
12. Kuidas Jehoova väärtegudele reageerib?
12 Mõnikord võidakse arvata, et juhul kui väärtegu keegi ei näe, võib karistusest pääseda (Laul 19:13). Tegelikult pole sellist asja nagu salajane patt olemas. „Kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees; ja temale tuleb meil aru anda” (Heebr. 4:13). Jehoova on Kohtumõistja, kes uurib läbi meie sügavaimad motiivid ning reageerib väärtegudele oma täiuslikust õigusest lähtudes. Tema on „halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest”, ent „kes siiski ei jäta süüdlast karistamata”, kui see oma tegu ei kahetse, ’tehes meelega pattu’ või ilmutades tõrksat, riukalikku meelelaadi (2. Moos. 34:6, 7; Heebr. 10:26). Seda fakti ilmestab see, kuidas Jehoova kohtles Aakanit ning Ananiast ja Safiirat.
13. Kuidas viis väär mõtteviis Aakani halbade tegudeni?
13 Jumala keelust otseselt üle astudes võttis Aakan ilmselt oma pere kaassüül Jeeriko linnast sõjasaaki ning peitis selle telki ära. Kui Aakani patt ilmsiks tuli, oli näha, et ta mõistis tehtu tõsidust, sest ta lausus: „Ma olen tõesti teinud pattu Jehoova, Iisraeli Jumala vastu!” (Joos. 7:20). Nagu Kaini puhul, oli ka Aakanis kasvanud südame kurjus. Aakanile oli põhiliseks tõukejõuks saamahimu, mistõttu temast sai petis. Kuna Jeeriko sõjasaak kuulus Jehoovale, siis tegelikult varastas Aakan Jumala tagant, see aga maksis talle ja ta perele elu (Joos. 7:25).
14., 15. Miks sai Ananiasele ja Safiirale osaks Jumala hukkamõist ning mida meie sellest õppida võime?
14 Ananias ja ta naine Safiira olid Jeruusalemma algkristliku koguduse liikmed. Pärast 33. aasta nelipühi seati sisse ühiskassa, et hoolitseda nende äsja usklikuks saanute füüsiliste vajaduste eest, kes olid pärit kaugematest maadest ja viibisid veel Jeruusalemmas. Ühiskassat täitsid vabatahtlikud annetused. Ananias müüs ära põllu ning annetas ühiskassasse osa saadud summast. Ent ta väitis oma naise täiel teadmisel silmakirjaks, et ta on annetanud kogu tulu. Pole kahtlustki, et see abielupaar ihkas pälvida koguduses erilist au. Ent nad olid toiminud petislikult. Ime läbi paljastas Jehoova selle pettuse apostel Peetrusele, kes seadis Ananiase fakti ette, et tegemist on väärsammuga. Seepeale langes Ananias maha ja heitis hinge. Veidi aega hiljem suri ka Safiira (Ap. t. 5:1–11).
15 Ananias ja Safiira ei sattunud mingi hetkelise nõrkuse püünisesse. Nad püüdsid salasepitsedes ja valetades apostleid tüssata. Mis veelgi halvem, nad ’rääkisid valet pühale vaimule’ ja Jumalale. Jehoova reageering ei jäta mingit kahtlust, et ta on valmis kaitsma kogudust silmakirjatsejate eest. Tõepoolest, „hirmus on elava Jumala kätte langeda” (Heebr. 10:31).
Jäägem alati laitmatuks
16. a) Kuidas püüab Saatan Jumala rahvast kõlbeliselt rikkuda? b) Milliseid meetodeid rakendab Kurat inimeste kõlbelisuse rikkumiseks sinu kandis?
16 Saatan teeb, mida iganes suudab, et meid kõlbeliselt rikkuda, nii et me minetame Jehoova heakskiidu (Ilm. 12:12, 17). Kuradi õelate kavatsuste ilmselgeks kajastuseks on maailm, mis on täis ebamoraalset seksi ja vägivalda. Pornograafia on arvutite ja muude elektroonikaseadmete vahendusel hõlpsasti kättesaadav. Ärgem mitte kunagi andkem Saatana rünnakutele alla. Selle asemel olgem ühel nõul Taavetiga, kes kirjutas: „Ma mõtlen käia laitmatut teed! ... Ma tahan vaga südamega käia oma kojas!” (Laul 101:2).
17. a) Miks teeb Jehoova varjatud patud lõpuks avalikuks? b) Mis peaks olema meie sihiks?
17 Tänapäeval ei paljasta Jehoova ränka pattu või petislikku käitumist ime läbi nagu mõnikord muistsetel aegadel. Sellegipoolest näeb ta kõike ning teeb selle, mis varjatud, omal ajal ja viisil avalikuks. Paulus ütleb: „Mõnede inimeste patud on kohe avalikud ja on kohe hukkamõistetavad, aga mõnede omad saavad tagantjärele ilmsiks” (1. Tim. 5:24). Jehoova peamine motiiv tuua halvad teod valguse kätte on armastus. Ta armastab kogudust ja soovib kaitsta selle puhtust. Pealegi on ta tõetruult meelt parandavate patustanute vastu armulik (Õpet. 28:13). Niisiis, püüdkem hoida siirast südant Jumala ees ning seiskem vastu kõlbelisust rikkuvatele mõjutustele.
Hoidkem süda siirana
18. Millist suhtumist Jumalasse ootas kuningas Taavet oma pojalt?
18 Kuningas Taavet ütles oma pojale Saalomonile: „Õpi tundma oma isa Jumalat ja teeni teda siira südamega ja sõnakuuleliku hingega, sest Jehoova uurib läbi kõik südamed ning mõistab kõiki mõtteid ja püüdeid!” (1. Ajar. 28:9). Taavet ootas oma pojalt enamat kui vaid usku Jumalasse. Ta soovis, et Saalomon hindaks seda, kui sügavalt on Jehoova oma teenijaist huvitatud. Kas sina hindad Jehoovat sel moel?
19., 20. Mis aitas Taavetil vastavalt Laul 19:8–12 sõnadele tulla Jumala ligi ning kuidas me saame Taavetit jäljendada?
19 Jehoova teab, et õige meelelaadiga inimesi tõmbab tema ligi ning et tema kaunite omaduste tundmine rõõmustab nende südant. Seetõttu soovib Jehoova, et me teda ja tema võrratut isiksust tundma õpiksime. Kuidas me saame seda teha? Uurides ta Sõna ning kogedes oma elus tema õnnistust (Õpet. 10:22; Joh. 14:9).
20 Kas sina loed iga päev Jumala Sõna lugupidavalt ja palvemeeles? Kas sa mõistad Piibli põhimõtete järgi elamise väärtuslikkust? (Loe Laul 19:8–12.) Kui see on nii, siis su usk Jehoovasse ja armastus tema vastu kasvab pidevalt. Tema omakorda saab sulle aina lähedasemaks, nii et sa kõnnid temaga otsekui käsikäes (Jes. 42:6; Jak. 4:8). Jah, Jehoova tõendab oma armastust sinu vastu, õnnistades sind ja kaitstes sind vaimselt ajal, mil sa oled käimas kitsast eluteed (Laul 91:1, 2; Matt. 7:13, 14).
Kuidas sa vastaksid?
• Miks Jehoova meid läbi katsub?
• Mis põhjusel said mõningatest inimestest Jumala vaenlased?
• Kuidas me saame näidata, et Jehoova on meie jaoks reaalne?
• Kuidas me saame hoida siirast südant Jumala ees?
[Küsimused]
[Pilt lk 4]
Kuidas Jehoova jälgib meid otsekui hoolitsev lapsevanem?
[Pilt lk 5]
Millise õppetunni annab Ananiase juhtum?
[Pilt lk 6]
Mis aitab meil teenida Jehoovat siira südamega?