Jehoova vastus südamest tulevale palvele

„Tundku [nad], et sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” (LAUL 83:19)

1., 2. Milline kogemus on olnud paljudel ja milliseid küsimusi hakkame arutama?

AASTAID tagasi toimus ühe naise kodukandis traagiline sündmus, mis teda sügavalt vapustas. Kuna ta oli kasvanud üles roomakatoliiklikus peres, läks ta kohalikult preestrilt abi otsima, kuid see ei võtnud teda isegi jutule. Nii jäi tal üle vaid palvetada Jumala poole: „Ma ei tea küll, kes sa oled ..., aga ma tean, et sa oled seal. Palun anna endast märku!” Mõne aja pärast külastasid teda Jehoova tunnistajad ning pakkusid just neid teadmisi ja lohutust, mida ta oli otsinud. Muu hulgas õpetasid nad talle, et Jumalal on nimi Jehoova. Jumala nime teadasaamine liigutas naist sügavalt. „Kujutleda vaid, see oligi Jumal, keda olin igatsenud tunda juba lapsest saadik!” lausus ta.

² Sarnane kogemus on olnud paljudel. Sageli on Piibli esimene kirjakoht, kust nad Jehoova nime loevad, Laul 83:19. Seal öeldakse: „Ning tundku, et sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” Ent oled sa kunagi mõelnud, miks Laul 83 kirjutati? Mis sündmused need on, mis panevad igaüht tunnustama, et Jehoova on ainus tõeline Jumal? Mis sõnum on selles laulus meile tänapäeval? Selles artiklis arutame neid küsimusi. *

Salasepitsus Jehoova rahva vastu

3., 4. Kes kirjutas Laulu 83 ja millisest hädaohust on selles juttu?

³ Nagu esimeses salmis öeldakse, on Laul 83 „Aasafi ... lugu”. Leviit Aasaf oli silmapaistev muusik, kes elas kuningas Taaveti valitsusajal, ning arvatavasti tegi selle laulu mõni tema järeltulijatest. Selles laulus palub laulik Jehoovat võtta midagi ette, et pidada au sees oma ülemvõimu ja teha tuntuks oma nimi. See laul peab olema kirjutatud mõni aeg pärast Saalomoni surma. Millest võib seda järeldada? Taaveti ja Saalomoni valitsusajal oli Tüürose kuningas Iisraeliga sõbralikes suhetes, aga selleks ajaks kui kirjutati Laul 83, olid Tüürose elanikud Iisraeli vastu pöördunud ja selle vaenlastega liidu teinud.

⁴ Laulik nimetab kümmet rahvast, kes haudusid plaane Jumala rahva hävitamiseks. Need vaenlasrahvad paiknesid ümber Iisraeli ja neid loetletakse nii: „Edomi telgid  ja Ismaeli, Moabi ja Hagri rahvas, Gebal ja Ammon ja Amalek, Vilistimaa ja Tüürose elanikud! Ka Assur on heitnud nende kilda” (Laul 83:7–9). Millisele ajaloosündmusele see laul viitab? Mõnede arvates viitab see Joosafati päevile, mil Iisraeli ründasid Ammoni, Moabi ja Seiri mäestiku elanike ühisväed (2. Ajar. 20:1–26). Teised usuvad, et siin räägitakse üldiselt vaenulikkusest, mida Iisrael sai naaberrahvaste poolt tunda kogu oma ajaloo vältel.

5. Mil moel on Laul 83 abiks nüüdisaja kristlastele?

⁵ Igal juhul on ilmne, et see palvevormis laul on Jehoova Jumala inspireeritud ning et selle kirjutamise ajal oli tema rahvas ohus. See laul on julgustuseks ka Jumala nüüdisaja teenijatele, keda vaenlased on kogu nende ajaloo vältel ikka ja jälle rünnanud kindla kavatsusega nad hävitada. Ja kindlasti tugevdab see laul meid lähitulevikus, kui Goog Maagoogi maalt kutsub oma sõjaväed kokku ja teeb veel viimase katse hävitada ära kõik, kes kummardavad Jumalat vaimus ja tões. (Loe Hesekieli 38:2, 8, 9, 16.)

Laulukirjutaja esmane mure

6., 7. a) Mille eest palub laulukirjutaja Laulu 83 avasalmides? b) Mis oli lauliku peamine mure?

⁶ Kuula, kuidas laulik valab palves välja oma tunded: „Jumal, ära ole nii vait, ära vaiki! Ära jää vagusi, mu Jumal! Sest vaata, su vaenlased möllavad ja su vihkajad ajavad pea püsti! Sinu rahva vastu nad sepitsevad kavatsusi ... Sest nemad on ühel meelel pidanud nõu ja teinud lepingu sinu vastu” (Laul 83:2–4, 6).

⁷ Mis oli lauliku peamine mure? Mõistagi võis ta olla väga mures enda ja oma lähedaste turvalisuse pärast. Sellest hoolimata oli tema palve põhiteemaks teotus, mida toodi Jehoova nimele, ja ähvardused rahva vastu, kes seda nime kandis. Olgu kõigil meil, kes elame selle vana maailma rasketel viimsetel päevadel, samasugune tasakaalukas seisukoht. (Loe Matteuse 6:9, 10.)

8. Mis oli rahvaste eesmärk, kes sepitsesid salanõu Iisraeli vastu?

⁸ Laulukirjutaja tähendab üles Iisraeli vaenlaste sõnad: „Lähme ja hävitame nad rahvaste seast, nõnda et Iisraeli nimegi enam ei mäletata!” (Laul 83:5). Millist viha nad küll tundsid Jumala valitud rahva vastu! Kuid nende salasepitsusel oli veel teinegi ajend. Need rahvad ihaldasid endale Iisraeli maad ja hooplesid: „Me omandame enestele Jumala aasad!” (Laul 83:13). Kas midagi sarnast on toimunud ka nüüdisajal? Jah on.

’Sinu püha eluase’

9., 10. a) Mis oli Jumala püha eluase muistsetel aegadel? b) Millised õnnistused saavad tänapäeval osaks võitud jäägile ja „teistele lammastele”?

⁹ Vanal ajal öeldi Tõotatud Maa kohta, et see on Jumala püha eluase. Meenutagem võidulaulu, mida iisraellased laulsid pärast Egiptusest vabanemist: „Oma armus sa juhtisid seda rahvast, kelle sa lunastasid; oma väes sa talutasid teda oma püha eluaseme juurde!” (2. Moos. 15:13). Hiljem oli selleks „eluasemeks” tempel koos preesterkonnaga ning pealinn Jeruusalemm koos Taaveti soost kuningatega, kes istusid Jehoova aujärjel (1. Ajar. 29:23). Põhjendatult nimetas Jeesus Jeruusalemma „suure Kuninga linnaks” (Matt. 5:35).

¹⁰ Kuidas on aga meie ajal? Aastal 33 m.a.j sündis uus rahvas, „Jumala Iisrael” (Gal. 6:16). See rahvas – Jeesus Kristuse võitud vennad – on täitnud ülesande, mida sünnipärane Iisraeli rahvas lõppkokkuvõttes polnud täitnud, ülesande olla tunnistajad Jumala nimele (Jes. 43:10; 1. Peetr. 2:9). Jehoova tõotas neile sedasama mida  muistsele Iisraelile: „[Ma] olen nende Jumal, ja nad peavad olema mu rahvas!” (2. Kor. 6:16; 3. Moos. 26:12). Aastal 1919 tõi Jehoova „Jumala Iisraeli” järelejäänud liikmed oma soosingusse ning sel ajal said nad omale „maa” ehk vaimse tegevuspiirkonna, kus nad on sestsaadik tundnud rõõmu vaimsest paradiisist (Jes. 66:8). Alates 1930-ndatest on nendega liitunud miljonid „teised lambad” (Joh. 10:16). Nüüdisaja kristlaste rõõm ja vaimne heaolu on võimas tõend Jehoova ülemvõimu õiguspärasuse kohta. (Loe Laul 91:1, 2.) Kuidas see küll Saatanat marru ajab!

11. Mis on endiselt Jumala vaenlaste peamine eesmärk?

¹¹ Kogu lõpuaja vältel on Saatan õhutanud oma maiseid käsilasi töötama vastu võitute jäägile ja nende teistest lammastest kaaslastele. Nii oli see Lääne-Euroopas natsirežiimi ajal ja Ida-Euroopas kommunistliku võimu ajal. Vastuseisu meie tööle on olnud paljudes teisteski maades ning on veel ka tulevikus, eriti ajal, mil Goog Maagoogi maalt asub oma lõpprünnakule. Selles rünnakus võivad vastased ahnelt võtta oma valdusse Jehoova rahva maad ja vara, nagu nad on teinud seda minevikus. Saatana peamine eesmärk on aga alati olnud meid kui rahvast laiali lüüa, et Jehoova tunnistajate nimegi enam ei mäletataks. Kuidas reageerib Jehoova säärasele trotslikule suhtumisele tema ülemvõimu? Vaadakem taas laulukirjutaja sõnu.

Pretsedendid muistsest ajast

12.–14. Millist kahte ajaloolist võitu Megiddo linna lähedal tuletab laulik meelde?

¹² Pane tähele lauliku tugevat usku sellesse, et Jehoova suudab vaenlasrahvaste plaanid nurja ajada. Laulukirjutaja põimib sõnadesse Iisraeli kaks otsustavat võitu vaenlaste üle muistse Megiddo linna lähedal, mille valduses oli samanimeline lausik org. Suveperioodil võib näha, kuidas Kiisoni kuiv jõesäng lookleb läbi orutasandiku. Talvise paduvihma järel aga ujutab jõgi terve tasandiku üle. Vahest see ongi põhjus, miks seda jõge nimetatakse ka „Megiddo veeks” (Kohtum. 4:13; 5:19).

¹³ Megiddost umbes 15 kilomeetri kaugusel teisel pool orgu asub Moore mägi, kus kohtumõistja Giideoni päevil kogunesid midjanlaste, amalekkide ja hommikumaalaste ühisväed, et Iisraeli vastu sõda pidada (Kohtum. 7:1, 12). Giideoni mehi oli lõpuks ainult 300, kuid Jehoova abiga lõid nad suurt vaenlaste sõjaväge. Kuidas? Jumala juhatuse järgi piirasid nad öösel vaenlaste laagri ümber, hoides käes savikruuse, kuhu olid peidetud põlevad tõrvikud. Giideoni märguande peale lõid mehed kruusid puruks ning järsku tulid nähtavale tõrvikud. Samal ajal puhusid nad sarvi ja hüüdsid: „Jehoova ja Giideoni mõõk!” See viis vaenlased segadusse ning nad hakkasid üksteist tapma; need, kel õnnestus eluga pääseda, põgenesid teisele poole Jordanit. Samal ajal tuli iisraellasi juurde, appi vaenlast taga ajama. Ühtekokku langes 120 000 vaenlase sõjameest (Kohtum. 7:19–25; 8:10).

¹⁴ Moore mäest umbes kuue kilomeetri kaugusel üle Megiddo oru asub Taabori mägi. Kunagi varem oli kohtumõistja Baarak  kogunud sinna 10 000 Iisraeli sõjameest, et võidelda Kaanani Haasori kuninga Jaabini sõjaväe vastu, mille juht oli Siisera. Sel kaananlaste sõjaväel oli 900 sõjavankrit, mille rataste küljes olid kohutavad pika teraga raudvikatid. Kesise sõjavarustusega Iisraeli sõjameeste kogunemine Taabori mäele meelitas Siisera sõjaväe orgu. Siis „Jehoova viis segadusse Siisera ja kõik sõjavankrid ja kogu leeri”. Tõenäoliselt hakkas Kiisoni jõgi äkilise vihmavalingu tõttu üle kallaste ajama ning sõjavankrid jäid mudasse kinni. Iisraellased lõid maha kogu vaenlase sõjaväe (Kohtum. 4:13–16; 5:19–21).

15. a) Mida palus laulik Jehooval teha? b) Mida Jumala lõpliku lahingu nimi meelde tuletab?

¹⁵ Laulik anub Jehoovat, et see võtaks midagi sarnast ette seoses nende rahvastega, kes tema päevil ähvardavad Iisraeli minema pühkida. Ta palvetab: „Tee neile nõnda nagu Midjanile, nagu Siiserale, nagu Jaabinile Kiisoni jõe ääres! Nad hävitati Eendoris; nad said sõnnikuks mullale!” (Laul 83:10, 11). Väärib märkimist, et Jumala lõplikku sõda Saatana maailma vastu nimetatakse Harmagedooniks (’Megiddo mägi’). See nimi tuletab meelde otsustavaid lahinguid, mis peeti Megiddo lähedal. Jehoova võit neis vanaaja sõdades kinnitab meile, et ka Harmagedooni sõjas võidab kindlalt tema. (Ilm. 16:13–16.)

Palveta Jehoova ülemvõimu õigeksmõistmise eest

16. Kuidas on vastaste silmad meie ajal häbistusega täidetud?

¹⁶ Kogu „viimsete päevade” vältel on Jehoova ajanud nurja kõik püüded tema rahvast maa pealt minema pühkida (2. Tim. 3:1). Nii on vastupanijad jäänud häbisse. Seda kuulutas ette Laul 83:17, kus öeldakse: „Täida nende silmad häbistusega, et nad otsiksid sinu nime, Jehoova!” Püüdes Jehoova tunnistajaid vaikima sundida, on vastased ühes riigis teise järel pidanud alla vanduma. Siirastele inimestele neis maades on ainsa tõelise Jumala teenijate vankumatus ja vastupidavus head tunnistust andnud, nii et paljud on hakanud ’otsima Jehoova nime’. Paljudes maades, kus Jehoova tunnistajaid kunagi õelalt taga kiusati, on nüüd kümneid tuhandeid või isegi sadu tuhandeid rõõmsaid Jehoova kiitjaid. Milline võit Jehoovale ja milline häbi tema vaenlastele! (Loe Jeremija 1:19.)

17. Millises kriitilises olukorras on inimkond ja milliseid sõnu me peagi meelde tuletame?

¹⁷ Me muidugi teame, et võitlus pole veel läbi. Ja me kuulutame head sõnumit ikka edasi – isegi vastastele (Matt. 24:14, 21). Neil on praegu veel võimalus parandada meelt ja saada pääste, aga peagi see võimalus kaob. Jehoova nime pühitsemine on kaugelt tähtsam kui inimeste pääste. (Loe Hesekieli 38:23.) Kui saabub ennustatud aeg, mil riigid üle maailma ühendavad oma jõud, et hävitada Jumala rahvas, tuletame meelde neid laulukirjutaja sõnu: „Häbenegu nad ja ehmugu ikka ja igavesti; jäägu nad häbisse ja mingu hukka” (Laul 83:18).

18., 19. a) Mis ootab ees neid, kes kangekaelselt Jehoova ülemvõimule vastu panevad? b) Kuidas mõjutab sind teadmine, et Jehoova ülemvõimu lõplik õigeksmõistmine on peagi käes?

 ¹⁸ Kangekaelseid Jehoova ülemvõimule vastupanijaid ootab alandav lõpp. Jumala Sõna annab teada, et neid „kes ei alistu ... evangeeliumile” – ja seetõttu Harmagedoonis surma saavad –, tabab „igavene hukatus” (2. Tess. 1:7–9). Nende häving ja Jehoova teenijate ellujäämine on siis veenev tõend selle kohta, et Jehoova on ainus tõeline Jumal. Seda suurt võitu ei unustata uues maailmas iial. Need, kes naasevad ellu „õigete ja ülekohtuste ülestõusmises”, saavad teada Jehoova vägevast teost (Ap. t. 24:15). Uues maailmas näevad nad veenvaid tõendeid selle kohta, kui tark on elada Jehoova ülemvõimu tunnustades. Tasased nende hulgast veenduvad kiiresti, et Jehoova on ainus tõeline Jumal.

¹⁹ Meie armastav taevane Isa on oma ustavatele teenijatele valmistanud imepärase tuleviku. Palugem siis südamest, et Jehoova annaks peagi lõpliku vastuse lauliku palvele „Jäägu [su vaenlased] häbisse ja mingu hukka ning tundku, et sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” (Laul 83:18, 19).

[Allmärkus]

Kas oskad selgitada?

• Mis olukorras oli Iisrael siis, kui kirjutati Laul 83?

• Mis oli Laulu 83 kirjutaja peamine mure?

• Kes on nüüdisajal olnud Saatana vihavaenu märklauaks?

• Kuidas vastab Jehoova lõplikult palvele, mis on kirjas Laulus 83:19?

[Küsimused]

[Kaart lk 15]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Kuidas puudutavad muistse Megiddo lähedal peetud lahingud meie tulevikku?

Kiisoni jõgi

Haroset-Goojim

Karmeli mägi

Jisreeli org

Megiddo

Taanak

Gilboa mägi

Harodi allikas

Moore mägi

Eendor

Taabori mägi

Galilea meri

Jordani jõgi

[Pilt lk 12]

Mis ajendas laulikut kirjutama seda südamest tulevat palvet?