Kas sa oled teiste austamises algatajaks?

„Vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!” (ROOML. 12:10)

1. Milline suhtumine on tänapäeval paljudes paikades kadunud?

MÕNES paigas on kombeks, et kui täiskasvanud istuvad, laskuvad lapsed austusest nende vastu põlvili, et neist madalamad olla. Samuti peetakse neis kultuurides lugupidamatuks seda, kui laps täiskasvanu poole selja keerab. Kuigi eri kultuurides väljendatakse austust eri moodi, tuletab selline austuse osutamine meelde Moosese Seadust, milles oli järgmine käsk: „Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au!” (3. Moos. 19:32). Paraku pole paljudes paikades enam kombeks teistesse lugupidavalt suhtuda. Pigem on kõikjal levinud lugupidamatus.

2. Keda käsib Jumala Sõna meil austada?

² Jumala Sõna paneb aga teistest lugupidamisele suurt rõhku. Näiteks õhutab see meid austama Jehoovat ja Jeesust (Joh. 5:23). Samuti antakse Piiblis nõu austada oma pereliikmeid, usukaaslasi ja mõningaid inimesi väljaspool kogudust (Rooml. 12:10; Efesl. 6:1, 2; 1. Peetr. 2:17). Milles ilmneb austus Jehoova vastu? Kuidas saame olla lugupidavad oma kristlike vendade ja õdede vastu? Vaadelgem nüüd neid ja teisi selle teemaga seotud küsimusi.

Austa Jehoovat ja tema nime

3. Mis on üks oluline viis Jehoovat austada?

³ Üks viis, kuidas saame austada Jehoovat, on pidada kohasel viisil lugu tema nimest. Oleme ju tema nimele võetud rahvas (Ap. t. 15:14). On tõepoolest suur au kanda kõikvõimsa Jumala Jehoova nime. Prohvet Miika ütles: „Kuigi kõik rahvad käivad igaüks oma jumala nimel, käime meie Jehoova, oma Jumala nimel ikka ja igavesti!” (Miika 4:5). Me käime Jehoova nimel, kui püüame elada iga päev viisil, mis heidab head valgust tema nimele. Kui me ise ei ela kooskõlas hea sõnumiga, mida kuulutame, toome Jumala nimele teotust, nagu Paulus Rooma kristlastele meelde tuletas (Rooml. 2:21–24).

4. Kuidas suhtud sina eesõigusesse anda Jehoovast tunnistust?

⁴ Me toome Jehoovale austust ka sellega, kui anname temast tunnistust. Minevikus kutsus Jehoova iisraellasi olema tema tunnistajad, kuid nad ei osutunud selle au vääriliseks (Jes. 43:1–12). Nad pöörasid Jehoovale tihti selja ning „pahandasid Iisraeli Püha” (Laul 78:40, 41). Lõpuks kaotas see rahvas täielikult Jehoova soosingu. Meie tänapäeval oleme aga tänulikud eesõiguse eest anda Jehoovast tunnistust ning teha tema nimi tuntuks. Me teeme seda armastusest Jumala vastu ning soovist, et tema nimi saaks pühitsetud. Kuidas me saaksime kuulutamast hoiduda, kui teame tõde oma taevase Isa ning tema eesmärkide kohta? Me tunneme sedasama, mida Paulus, kes kirjutas: „Mu kohus on seda teha. Ja häda mulle, kui ma armuõpetust ei kuuluta!” (1. Kor. 9:16).

5. Kuidas on usk Jehoovasse seotud tema austamisega?

⁵ Laulukirjutaja Taavet ütles: „Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad  su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Jehoova!” (Laul 9:11). Kui me tõesti tunneme Jehoovat ja suhtume temasse lugupidamisega, siis loodame tema peale just nagu ustavad Jumala teenijad minevikus. Niisugune lootus ja usk tõendab samuti austust Jehoova vastu. Pane tähele, kuidas Jumala Sõna toob välja seose Jehoovale lootmise ja tema austamise vahel. Näiteks küsis Jehoova Mooseselt muistsete iisraellaste kohta, kes ei lootnud tema peale: „Kui kaua see rahvas põlgab mind ja kui kaua nad ei usu mind hoolimata kõigist tunnustähtedest, mis ma nende keskel olen teinud?” (4. Moos. 14:11, meie kursiiv). Kui aga usume, et Jehoova kaitseb ja toetab meid isegi katsumustes, näitame tema vastu austust.

6. Mis ajendab meid Jehoovast sügavalt lugu pidama?

⁶ Jeesus näitas, et austus Jehoova vastu peab tulema südamest. Kui Jeesus rääkis inimestest, kes ei teeninud Jumalat siiralt, tsiteeris ta Jehoovat, öeldes: „See rahvas austab mind oma huultega, aga nende süda on minust kaugel” (Matt. 15:8). Siiras austus Jehoova vastu tuleb sellest, et me teda armastame (1. Joh. 5:3). Me peame ka meeles Jehoova tõotust: „Kes austab mind, seda austan mina” (1. Saam. 2:30).

Kuidas saavad koguduse ülevaatajad teistele austust osutada

7. a) Miks peaksid vastutust kandvad vennad olema koguduseliikmete vastu lugupidavad? b) Kuidas osutas Paulus usukaaslaste vastu austust?

⁷ Apostel Paulus andis usukaaslastele nõu: „Vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette [„üksteise austamises olge algatajaks pooleks”, UM]” (Rooml. 12:10). Vennad, kes on koguduses vastutaval kohal, peaksid olema teistele eeskujuks ehk olema austuse osutamises algatajaks. Selles osas saavad nad järgida Paulust (Loe 1. Tessalooniklastele 2:7, 8). Nende koguduste kristlased, mida Paulus külastas, teadsid, et apostel ei käsiks neil kunagi teha midagi sellist, mida ta ise pole valmis tegema. Paulus suhtus oma usukaaslastesse austusega ning pälvis sellega ka nende lugupidamise. Kui Paulus ütles: „Võtke mind eeskujuks!”, olid kindlasti paljud meeleldi valmis seda tegema, kuna tema käitumine oli tõesti jäljendamist väärt (1. Kor. 4:16).

8. a) Mis on üks tähtis viis, kuidas Jeesus oma järelkäijate vastu lugupidamist näitas? b) Kuidas võivad ülevaatajad tänapäeval Jeesuse eeskuju järgida?

⁸ Teine viis, kuidas vastutust kandev vend saab näidata oma ülevaatamise all olevate usukaaslaste vastu austust, on selgitada oma nõuannete ja juhtnööride põhjusi. Nii tehes jäljendab ta Jeesust. Näiteks, kui Jeesus ütles oma järelkäijatele, et nad paluksid Jumalalt lõikusele töötegijaid juurde, andis ta neile ka teada, miks seda paluda. Ta lausus: „Lõikust on palju, aga vähe töötegijaid. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta läkitaks töötegijaid välja oma lõikusele” (Matt. 9:37, 38, meie kursiiv). Ka siis, kui Jeesus käskis oma järelkäijatel valvsad olla, ei jätnud ta selgitamata selle põhjust. „Sest te ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!” sõnas ta (Matt. 24:42, meie kursiiv). Jeesus üksnes ei öelnud oma jüngritele, mida nad tegema peavad, vaid rõhutas ikka ja jälle, mis põhjusel tuleb midagi teha. Sel moel näitas ta nende vastu lugupidamist. Milline hea eeskuju kristlikele ülevaatajatele!

Pea lugu Jehoova organisatsioonist ja selle juhtnööridest

9. Mida näitab see, kui suhtume austusega ülemaailmsesse kristlikku kogudusse ja selle esindajatesse? Selgita.

⁹ Selleks et austada Jehoovat, tuleb meil pidada lugu ka ülemaailmsest kristlikust kogudusest ning selle esindajatest. Me näitame lugupidamist Jehoova organisatsiooni ja selle juhtnööride vastu, kui võtame kuulda  ustava sulaseklassi antud Pühakirjal põhinevaid nõuandeid. Esimesel sajandil nägi apostel Johannes vajadust noomida neid kristliku koguduse liikmeid, kellel puudus lugupidamine ametisse määratud vendade vastu. (Loe 3. Johannese 9–11.) Johannese sõnad näitavad, et neil ei puudunud lugupidamine mitte üksnes konkreetsete ülevaatajate, vaid ka nende antud õpetuse ja juhatuse vastu. Õnneks oli suuremal osal kristlastel teistsugune suhtumine. Niikaua kui apostlid elus olid, pidas vennaskond tervikuna vastutavatest vendadest kahtlemata sügavalt lugu (Filipl. 2:12).

10., 11. Selgita Pühakirja põhjal, miks on mõnele kristlikus koguduses teiste üle autoriteet antud.

¹⁰ Mõned on arvanud, et kuna Jeesus ütles oma jüngritele: „Teie kõik olete vennad”, ei tohiks kristlikus koguduses kellelgi teiste üle autoriteeti olla (Matt. 23:8). Ent nii Heebrea kui ka Kreeka Kirjades on näiteid selle kohta, kuidas Jumal andis mõnele mehele autoriteedi teiste üle. Muistsete heebrea patriarhide, kohtumõistjate ja kuningate ajalugu pakub piisavalt tõendeid selle kohta, et Jehoova annab juhatust inimestest esindajate kaudu. Kui mõni ei osutanud neile esindajatele kohast austust, karistas Jehoova teda (2. Kun. 1:2–17; 2:19, 23, 24).

¹¹ Samamoodi tuli algkristlastelgi apostlite autoriteeti tunnustada (Ap. t. 2:42). Näiteks oli Paulus üks neist, kes oma usukaaslastele nõuandeid jagas (1. Kor. 16:1; 1. Tess. 4:2). Kuid Paulus allus ka ise heal meelel neile, kel oli tema üle autoriteeti (Ap. t. 15:22; Gal. 2:9, 10). Jah, Paulusel oli õige suhtumine autoriteedi tunnustamisse kristlikus koguduses.

12. Millist kahte asja õpime Piibli näidetest seoses autoriteediga?

¹² Sellest võime õppida kahte asja. Esiteks, sellel, et „ustav ja mõistlik sulane” määrab oma juhtiva kogu kaudu mehi vastutavale positsioonile, ning osa autoriteeti omavatest meestest on pandud teiste ametissemääratud meeste üle, on piibliline alus (Matt. 24:45–47; 1. Peetr. 5:1–3). Teiseks, kõik, kaasa arvatud vastutavad vennad, peaksid austama neid, kellel on autoriteeti nende üle. Kuidas saame aga näidata austust ülemaailmses kristlikus koguduses teenivate ülevaatajate vastu?

Suhtu austusega reisivatesse ülevaatajatesse

13. Kuidas saame näidata lugupidamist kristliku koguduse esindajate vastu?

¹³ Paulus kirjutas: „Me palume teid, vennad, tunnustada neid, kes teevad [„kõvasti”, UM] tööd teie seas ja on teie ülevaatajad Issandas ning juhatavad teid, ja pidada neid üpris väga armsaks [„pidada neist eriliselt lugu”, UM] nende töö pärast. Pidage rahu isekeskis!” (1. Tess. 5:12, 13). Reisivad ülevaatajad kuuluvad kahtlemata nende hulka, kes kõvasti tööd teevad. Seepärast pidagem neist eriliselt lugu. Üks viis näidata oma lugupidamist on võtta nende nõuandeid südamesse. Kui siis reisiv ülevaataja annab  meile edasi ustavalt sulaseklassilt tulnud juhtnööre, ajendab „tarkus, mis on ülalt” meid „varmalt kuuletuma” (UM) (Jak. 3:17).

14. Millest ilmneb koguduse siiras lugupidamine reisivate ülevaatajate vastu, ja milline on tulemus?

¹⁴ Kuidas on aga lood siis, kui meile antakse nõu teha midagi teisiti, kui oleme harjunud tegema? Austus ülevaatajate vastu võib mõnikord nõuda seda, et surume alla oma soovi protestida: „See pole meie kandis kombeks” või „Võib-olla on see tõhus teistes kohtades, aga meie koguduses mitte.” Selle asemel püüame nõu kuulda võtta. Meile on abiks see, kui peame meeles, et kogudus kuulub Jehoovale ja et Jeesus on koguduse pea. Kui kogudus võtab reisiva ülevaataja nõuanded rõõmuga vastu ja teeb nende järgi, näitab see siirast austust. Apostel Paulus kiitis Korintose kristlasi selle eest, et nad kuuletusid lugupidavalt neid külastanud kogudusevanema Tiituse juhatusele (2. Kor. 7:13–16). Ka meie võime olla kindlad, et kui rakendame meeleldi ellu reisivate ülevaatajate nõuandeid, toob kuulutustöö meile veel suuremat rõõmu (Loe 2. Korintlastele 13:11).

„Austage kõiki”

15. Millised on mõned võimalused usukaaslastele austust osutada?

¹⁵ Paulus kirjutas: „Vana meest ära sõitle valjusti, vaid manitse teda kui isa, nooremaid kui vendi, vanemaid naisi kui emasid, nooremaid kui õdesid kõiges meelepuhtuses. Austa leski, kes on õiged lesknaised” (1. Tim. 5:1–3). Jah, Jumala Sõna õhutab meid austama kõiki koguduseliikmeid. Mida teha aga siis, kui sul on erimeelsusi mõne kristliku venna või õega? Kas lased sellel end takistada täitmast kohustust austada oma usukaaslast? Või püüad sa keskenduda tema headele kristlikele omadustele? Eriti peaksid autoriteeti omavad vennad säilitama oma usukaaslaste vastu lugupidamise ning mitte kunagi valitsema karja üle isandaina (1. Peetr. 5:3). Tõepoolest, kristlikus koguduses, mille tunnusjooneks on südamlik armastus, on meil palju võimalusi üksteisele austust osutada. (Loe Johannese 13:34, 35.)

16., 17. a) Miks peaksime olema lugupidavad nii nende vastu, kellele kuulutame, kui ka isegi vaenulike inimeste vastu? b) Kuidas saame osutada austust kõigi inimeste vastu?

¹⁶ Muidugi ei austa me üksnes neid, kes  kuuluvad kristlikku kogudusse. Paulus kirjutas oma aja kristlastele: „Seepärast nüüd, et meil veel on aega, tehkem head kõikidele” (Gal. 6:10). Kindlasti pole seda põhimõtet kerge ellu rakendada, kui mõni töö- või klassikaaslane kohtleb meid halvasti. Neil hetkedel tuleks meil hoida meeles järgmisi sõnu: „Ära ärritu kurjadest” (Laul 37:1). Selle nõuande rakendamine aitab meil jääda lugupidavaks koguni tõe suhtes vaenulike inimeste vastu. Ka siis, kui osaleme kristlikus teenistuses, aitab see, kui me ei arva endast liiga palju, olla kõigi vastu „leebe meelelaadi ja sügava lugupidamisega” (UM) (1. Peetr. 3:15). Isegi oma välimuse ja riietusega saame näidata austust nende vastu, kellele kuulutame.

¹⁷ Ükskõik kas meil on siis tegemist usukaaslaste või teiste inimestega, peaksime püüdma järgida nõuannet „Austage kõiki, armastage vendi, kartke Jumalat, austage kuningat!” (1. Peetr. 2:17).

Kuidas sa vastaksid?

Kuidas osutada kohast austust:

• Jehoova vastu?

• kogudusevanemate ja reisivate ülevaatajate vastu?

• kõigi koguduseliikmete vastu?

• nende vastu, kellele kuulutame?

[Küsimused]

[Pilt lk 23]

Esimese sajandi kristlased suhtusid austusega juhtiva kogu autoriteeti

[Pilt lk 24]

Kõigis maades elavad kogudusevanemad austavad juhtiva kogu poolt ametisse määratud reisivaid ülevaatajaid