Aita neil viivitamata tagasi tulla!

„Kelle juurde me läheme? Sinul on igavese elu sõnad.” (JOH. 6:68)

1. Mida Peetrus ütles, kui paljud jüngrid Jeesuse maha jätsid?

ÜKSKORD jätsid paljud Jeesus Kristuse jüngrid ta maha, sest nad põlgasid ära ühe tema õpetuse. „Kas ka teie tahate ära minna?” küsis Jeesus apostlitelt. Peetrus kostis: „Issand, kelle juurde me läheme? Sinul on igavese elu sõnad” (Joh. 6:51–69). Kuhugi mujale ei olnud minna. Tollases judaismis polnud „igavese elu sõnu” ning neid ei leidu mõistagi ka tänapäeval Suures Baabülonis, ülemaailmses valereligiooni impeeriumis. Igaühe jaoks, kes on Jumala karja juurest eksinud, kuid kes soovib Jehoovale heameelt valmistada, on kätte jõudnud „tund unest virguda” ja kogudusse tagasi tulla (Rooml. 13:11, P 1997).

2. Mida tuleks meeles hoida, kui tegemist on konfidentsiaalsete või õigusalaste küsimustega?

² Jehoova oli mures Iisraeli kadunud lammaste pärast. (Loe Hesekieli 34:15, 16.) Samamoodi soovivad kristlikud kogudusevanemad täita oma kohust aidata karja juurest eksinud lambasarnaseid inimesi. Kogudusevanemad võivad paluda mõnel kuulutajal uurida Piiblit mittetegeva isikuga, kes soovib abi. Mida tuleks aga ette võtta, kui uurimise juhataja saab teada, et see inimene on teinud ränga patu? Selle asemel et mingis õigusalases või konfidentsiaalses küsimuses nõu anda, tuleks kuulutajal soovitada tal kogudusevanematega rääkida. Kui ta aga seda ei tee, tuleks kuulutajal endal kogudusevanemaid teavitada (3. Moos. 5:1; Gal. 6:1).

3. Mida tundis mees, kel oli sada lammast, kui ta kadunu üles leidis?

³ Eelmises artiklis toodi ära Jeesuse tähendamissõna mehest, kel oli sada lammast. Kui üks lammas läks karjast kaduma, jättis mees 99 lammast kõrbe ja läks kadunut otsima. Kuidas ta küll rõõmustas, kui lamba üles leidis! (Luuka 15:4–7.) Meie tunneme samasugust rõõmu, kui kadunud lammas tuleb tagasi Jumala karja juurde. Armastuse ajel on kogudusevanemad ja teised koguduseliikmed arvatavasti külastanud seda mittetegevat inimest. Nemadki tahavad, et ta tuleks kogudusse tagasi  ning võiks tunda Jumala tuge, kaitset ja õnnistust (5. Moos. 33:27; Laul 91:14; Õpet. 10:22). Mida nad saaksid teha, kui neil on võimalik kedagi selles osas aidata?

4. Mida me saame teada kirjakohast Galaatlastele 6:2, 5?

⁴ Vahest saavad nad julgustada inimest koguduse juurde tagasi tulema sellega, et selgitavad talle lahkelt, et Jehoova armastab oma lambaid ega nõua neilt kunagi midagi üle jõu käivat. Ta ootab, et tema teenijad uuriksid Pühakirja, käiksid kristlikel koosolekutel ja kuulutaksid Kuningriigi head sõnumit. Võib-olla on sobilik lugeda ette kirjakoht Galaatlastele 6:2, 5 ning mainida, et kristlased saavad küll aidata üksteise koormat kanda, kuid igaühel tuleb siiski oma vastutuse koormat Jehoova ees ise kanda. Mitte keegi ei saa meie eest Jumalale ustavaks jääda.

Kas põhjuseks on „argielu mured”?

5., 6. a) Miks on vaja hoolikalt kuulata mittetegevaid kaasusklikke? b) Kuidas sa saaksid aidata mittetegevatel kaasusklikel näha, et Jumala rahvaga läbikäimise lõpetamine pole neile kasuks tulnud?

⁵ Et mõista, kuidas aidata mittetegevaid kaasusklikke, on kogudusevanematel ja teistel küpsetel kuulutajatel vaja neid hoolikalt kuulata, kui nad oma südame avavad. Oletagem, et oled kogudusevanem ja külastad abielupaari, kes on „argielu murede” pärast kogudusest eemale jäänud (Luuka 21:34, P 1997). Vahest on nad rahamurede või suurenenud perekondlike kohustuste tõttu jäänud tasapisi vaimselt passiivseks. Neile võib tunduda, et nad vajavad oma kohustustekoormast kergendust, kuid sina võid juhtida tähelepanu sellele, et teistest eraldumine pole lahendus. (Loe Õpetussõnad 18:1. *) Võiksid neilt taktitundeliselt küsida, kas nad on õnnelikumad nüüd, kui nad enam koosolekutel ei käi. Kas nende pereelu on parem? Kas rõõm Jehoovast on neile ikka veel „kindlaks linnaks”? (Neh. 8:10.)

⁶ Need küsimused võivad panna mittetegevaid kaasusklikke mõtlema ja nad võivad aduda, et kogudusest eemale jäämise tõttu on nende vaimsus nõrgenenud ja rõõm kahanenud (Matt. 5:3, UM; Heebr. 10:24, 25). Ehk on võimalik aidata neil mõista, et nad on kaotanud rõõmu, sest nad ei kuuluta enam head sõnumit (Matt. 28:19, 20). Mida oleks siis mittetegevatel usklikel mõttekas teha?

7. Mida me saame innustada tegema neid, kes on Jumala karja juurest eksinud?

⁷ Jeesus ütles: „Hoidke, et te oma südameid  ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse [„argielu”, P 1997] muredega ... Siis valvake ja paluge igal ajal, et teid arvataks väärt põgenema kõige selle eest, mis tuleb” (Luuka 21:34–36). Neid karja juurest eksinuid, kes tahavad jälle tunda rõõmu nagu varem, võib innustada paluma Jumalalt püha vaimu ja abi ning seejärel tegutsema vastavalt oma palvetele (Luuka 11:13).

Kas miski on pannud neid komistama?

8., 9. Kuidas võiks kogudusevanem arutleda inimesega, kes on komistanud?

⁸ Kuna inimesed on ebatäiuslikud, võib tulla ette isiksustevahelisi kokkupõrkeid ning mõni võib seetõttu komistada. Teisi on pannud komistama mõne lugupeetud koguduseliikme mittekristlik käitumine. Kui mittetegev kaasusklik tunneb end sel kombel valusalt puudutatuna, võib teda külastav kogudusevanem juhtida tähelepanu sellele, et Jehoova ei pane kedagi komistama. Miks siis katkestada oma suhted Jumala ja tema rahvaga? Kas selle asemel ei tuleks hoopis jätkata Jumala teenimist ja olla veendunud selles, et küll „kõige maailma kohtumõistja” teab, mis juhtus, ja lahendab olukorra just nii nagu vaja? (1. Moos. 18:25; Kol. 3:23–25.) Kui inimene sõna-sõnalt komistab ja kukub, siis vaevalt ta jääb sihilikult maha lamama ega üritagi püsti tõusta.

⁹ Soovides vaimset abi osutada, võiks kogudusevanem mainida, et vahel on inimesed leidnud, et põhjus, mis oli neid komistama pannud, on ajapikku kaotanud oma tähtsuse. Võib-olla komistuskivi enam polegi. Kui mittetegev inimene on komistanud seetõttu, et teda on distsiplineeritud, võib ta tänu palvetamisele ja asja üle järele mõtlemisele näha, et temalgi oli asjas vähemalt mingil määral süüd ning ta poleks pidanud laskma end distsiplineerimisel komistama panna (Laul 119:165; Heebr. 12:5–13).

Kas probleemiks on mingi Pühakirja õpetus?

10., 11. Milline arutluskäik võib olla tõhus, et aidata inimest, kes on mingist Piibli õpetusest teistsugusel arvamusel?

¹⁰ Mõni on lahkunud Jumala karjast seetõttu, et ta pole olnud nõus mingi Pühakirja õpetusega. Egiptuse orjusest vabastatud iisraellased „unustasid tema [Jumala] teod”, mis ta nende heaks oli teinud, „ega jäänud ootama tema nõuandmist” (Laul 106:13). Oleks kasulik tuletada mittetegevale inimesele meelde, et „ustav ja mõistlik sulane” jagab suurepärast vaimset rooga (Matt. 24:45). Tänu sellele ta ju õppiski tundma tõde. Miks ei peaks ta siis nüüd võtma kindlalt nõuks käia jälle tões? (2. Joh. 4.)

¹¹ Kui kogudusevanem püüab aidata Jumala karjast eksinuid, võiks ta viidata jüngritele, kes jätsid Jeesuse maha, kuna üks tema õpetus oli neile vastuvõetamatu (Joh. 6:53, 66). Lõigates end ära Kristusest ja tema ustavatest järelkäijatest, kaotasid nad hindamise vaimsete asjade vastu ja rõõmu. Kas need, kes on lõpetanud läbikäimise kristliku kogudusega, on leidnud kusagilt mujalt rikkalikku vaimset toitu? Ei, sest mujal seda pole!

Kas põhjuseks on tõsine patt?

12., 13. Kuidas aidata karja juurest eksinut, kes tunnistab, et ta on teinud tõsist pattu?

¹² Mõningad on lõpetanud kuulutamise ja koosolekutel käimise seetõttu, et nad on teinud tõsist pattu. Vahest nad arvavad, et kui nad oma väärteo kogudusevanematele üles tunnistavad, siis nad eemaldatakse. Aga neid ei eemaldata kogudusest, kui nad on loobunud Piiblis hukka mõistetud teguviisist ja siiralt kahetsevad (2. Kor. 7:10, 11). Selle asemel oodatakse neid tagasi ning kogudusevanemad annavad neile vajalikku vaimset abi.

¹³ Kui oled küps kristlane, kellel on palutud aidata mittetegevat usukaaslast, siis mida sul tuleks teha, kui ta ütleb sulle, et ta on teinud tõsist pattu? Nagu varem välja toodi,  võiksid selle asemel et ise asjasse sekkuda, soovitada tal kogudusevanematega rääkida. Kui ta ei taha seda teha, siis mure Jehoova nime ja koguduse vaimse heaolu pärast peaks ajendama sind tegutsema vastavalt Jumala juhtnööridele niisugustes asjades. (Loe 3. Moosese 5:1.) Kogudusevanemad teavad, kuidas aidata inimest, kes soovib tagasi tulla ja elada kooskõlas Jumala tahtega. Ehk on vaja teda armastavalt distsiplineerida (Heebr. 12:7–11). Kui inimene tunnistab, et ta on teinud pattu Jumala vastu, on väärkäitumise lõpetanud ja siiralt kahetseb, siis kogudusevanemad aitavad teda ning ta võib saada Jehoovalt andeks (Jes. 1:18; 55:7; Jak. 5:13–16).

Rõõm poja tagasituleku üle

14. Jutusta oma sõnadega ümber Jeesuse tähendamissõna kadunud pojast.

¹⁴ Kui kellelgi on palutud aidata eksinud lammast, võiks ta seda tehes viidata Jeesuse tähendamissõnale, mis on kirjas Luuka 15:11–24. Selles tähendamissõnas pillab noormees ära oma vara, elades kõlvatut elu. Lõpuks hakkab ta oma häbiväärset elu põlgama. Tal on nälg, ta tunneb koduigatsust ning jõuab otsusele minna koju. Kui poeg on alles kaugel, näeb isa teda ja jookseb talle vastu. Isa langeb pojale kaela, suudleb teda hellalt ja on ülimalt rõõmus. Selle tähendamissõna peale mõtlemine võib anda kogudusest eemale triivinud inimesele tõuke tagasi tulla. Kuna praegune maailm peagi hävitatakse, tuleks tal viivitamata koju tagasi tulla!

15. Miks triivivad mõned kogudusest eemale?

¹⁵ Enamik neist, kes kogudusest kõrvale jäävad, ei ole täpipealt niisugused nagu kadunud poeg. Mõni triivib ajapikku eemale nii nagu paat, mis tasapisi rannast kaugeneb. Teisi rõhub murekoorem, mistõttu nad kaotavad silmist vaimsed asjad. Kolmandad jällegi lasevad mõnel koguduseliikmel end komistama panna või lahkuvad sellepärast, et nad pole nõus mingi Pühakirja õpetusega. Vähestel on põhjuseks tõsine patt. Ent kõikide nende olukordade puhuks antud soovitused võivad aidata sul olla toeks neile, kes on kas nendel või muudel põhjustel kogudusest lahkunud, et nad saaksid tulla tagasi enne, kui on liiga hilja.

„Tere tulemast koju, pojake!”

16.–18. a) Kuidas aitas üks kogudusevanem venda, kes oli olnud aastaid mittetegev? b) Miks oli vend jäänud mittetegevaks, kuidas teda aidati ja kuidas kogudus teda vastu võttis?

¹⁶ Üks kristlik kogudusevanem lausub: „Meie kohalik vanematekogu on väga huvitatud sellest, et külastada mittetegevaid kaasusklikke. Ma mõtlesin venna peale, kellega olin kunagi uurinud ja kellel olin aidanud tõde tundma õppida. Ta oli olnud umbes 25 aastat mittetegev ja kuna tal oli parajasti äärmiselt raske aeg, selgitasin talle, kuidas Piibli  põhimõtete järgimine võiks talle kasuks tulla. Mõne aja pärast hakkas ta käima kuningriigisaalis ja oli nõus piibliuurimisega, mis tugevdaks temas otsusekindlust karja juurde tagasi tulla.”

¹⁷ Miks oli see vend jäänud mittetegevaks? Ta tunnistab: „Minu tähelepanu hõivasid üha enam ilmalikud, mitte vaimsed asjad. Seejärel jäi ära uurimine, kuulutustöö ja koosolekutel käimine. Ja siis, ilma et ma seda õieti märganudki oleks, ma polnudki enam kogudusega seotud. Aga tänu selle kogudusevanema isiklikule ja siirale huvile minu vastu sain abi tagasi tulla.” Pärast seda kui see vend nõustus ettepanekuga asuda Piiblit uurima, hakkasid ta probleemid tasapisi taanduma. Ta ütleb: „Mõistsin, et minu elust puudus Jehoova ja tema organisatsiooni armastus ning juhatus.”

¹⁸ Kuidas see vend koguduses vastu võeti? Ta jutustab: „Tunnen end nagu kadunud poeg, kellest Jeesus Kristus rääkis. Ausalt öelda üks juba 30 aastat tagasi koguduses olnud ja siiani ustav eakas õde lausus mulle: „Tere tulemast koju, pojake!” Olin südamepõhjani liigutatud. Ma olin tõesti kodus. Olen kogu südamest tänulik selle kogudusevanema ja terve koguduse armastuse, soojuse, kannatlikkuse ja huvi eest. Just nende armastus Jehoova ja ligimese vastu aitas mul karja juurde tagasi tulla.”

Innusta neid kohe tegutsema!

19., 20. Kuidas sa võid innustada mittetegevaid kristlasi viivitamata karja juurde tagasi tulema ja kuidas sa saad neile näidata, et Jumal ei oota meilt liiga palju?

¹⁹ Käes on viimsed päevad ning praeguse maailma lõpp on ukse ees. Sellepärast erguta mittetegevaid usukaaslasi käima kristlikel koosolekutel. Innusta neid sellega kohe algust tegema. Rõhuta, et Saatan proovib hävitada nende suhteid Jumalaga ning panna neid arvama, et elukoormat saab kergendada õigest jumalateenimisest loobumisega. Sa võid neile kinnitada, et vaid siis, kui nad on Jeesuse ustavad järelkäijad, saavad nad tunda tõelist kosutust. (Loe Matteuse 11:28–30.)

²⁰ Meenuta mittetegevatele kaasusklikele, et Jumal ei oota meilt enamat, kui me suudame anda. Kui Laatsaruse õde Maarjat kritiseeriti selle eest, et ta Jeesust veidi enne tema surma kalli lõhnasalviga võidis, ütles Jeesus: „Jätke ta rahule! ... Ta on teinud, mis ta võis” (Mark. 14:6–8). Jeesus kiitis ka vaest lesknaist, kes tegi templis väga väikese annetuse. Lesknaine tegi samuti, mis ta võis (Luuka 21:1–4). Enamik meist on võimelised käima kristlikel koosolekutel ja osalema Kuningriigi kuulutustöös. Jehoova abiga on seda võimelised tegema ka paljud neist, kes on praegu mittetegevad.

21., 22. Mida sa võid kinnitada neile, kes Jehoova juurde tagasi tulevad?

²¹ Kui karja juurest eksinud lambasarnane inimene kardab oma vendadega uuesti kokku saada, võiksid tuletada talle meelde, kui rõõmsad oldi kadunud poja tagasituleku üle. Kõigi üle, kes kogudusse tagasi tulevad, tuntakse samasugust rõõmu. Innusta neid kohe tegutsema, et seista vastu Kuradile ja tulla Jumala ligi (Jak. 4:7, 8).

²² Neid, kes Jehoova juurde tagasi tulevad, võetakse vastu suurima rõõmuga (Nutul. 3:40). Kahtlemata olid nad varem Jumalat teenides väga rõõmsad. Lugematu hulk õnnistusi ootab veel ees neid, kes tulevad karja juurde viivitamata tagasi!

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas sa saaksid aidata kristlast, kes on komistanud ja jäänud mittetegevaks?

• Milline arutluskäik võiks aidata inimest, kes on lahkunud Jumala karjast seetõttu, et tal on mõnest õpetusest oma arusaam?

• Kuidas saaks aidata inimest, kes pelgab kogudusse tagasi tulla?

[Küsimused]

[Pilt lk 13]

Kuula hoolikalt, kui mittetegev kaasusklik end avab

[Pilt lk 15]

Jeesuse tähendamissõna kadunud pojast võib anda mõnele tõuke kogudusse tagasi tulla