„Merelaul” – käsikiri, mis täidab tühimiku

AASTAL 2007, 22. mail pandi Jeruusalemmas Iisraeli Muuseumis välja fragment heebrea kirjarullist, mis pärineb 7.–8. sajandist m.a.j. See käsikiri sisaldab kirjakohta 2. Moosese 13:19–16:1. Seal on ka osa, mida tuntakse „Merelauluna” – see on võidulaul, mida laulsid iisraellased pärast imelist pääsemist läbi Punase mere. Miks on selle kirjarullifragmendi väljapanek tähelepanuväärne?

Vastus on seotud käsikirja daatumiga. Surnumere kirjarullid kirjutati ajavahemikus 3. sajand e.m.a kuni 1. sajand m.a.j. Enne seda umbes 60 aastat tagasi tehtud avastust oli vanimaks heebrea käsikirjaks Aleppo koodeks daatumiga 930 m.a.j. Välja arvatud üksikud fragmendid, pole leitud ühtki teist heebrea käsikirja, mis pärineks vahepealsest sajanditepikkusest perioodist.

„Merelaulu käsikiri ... täidab tühimiku ajalooperioodist, mis jääb Surnumere kirjarullide ... ja Aleppo koodeksi vahele,” märgib Iisraeli Muuseumi direktor James Snyder. Tema sõnul on see käsikiri koos teiste iidsete piiblitekstidega „unikaalseks näiteks tekstilisest järjepidevusest”.

See kirjarullifragment arvatakse kuuluvat arvukate käsikirjade hulka, mis 19. sajandi lõpus leiti Egiptusest Kairo sünagoogist. Ent heebrea käsikirjadest huvitatud erakollektsionäär polnud selle tähtsusest teadlik, enne kui ta 1970. aastate lõpus asjatundjalt nõu küsis. Tol ajal määrati süsinikmeetodiga kindlaks fragmendi vanus, misjärel seda hoiti arhiivis kuni väljapanemiseni Iisraeli Muuseumis.

Iisraeli Muuseumi raamatuvaramu juhataja ning Surnumere kirjarullide kuraator Adolfo Roitman märgib selle kirjarullifragmendi tähtsuse kohta: „Merelaulu käsikiri tõendab, millise ääretu täpsusega on sajandite jooksul antud edasi masoreetset piibliteksti. Merelaulule eriomane stiil on praegusajani säilinud samasugusena kui 7.–8. sajandil.”

Piibel on Jumala vaimu läbi antud Sõna, seepärast on selle säilitamise taga eeskätt Jehoova ise. Lisaks valmistasid ümberkirjutajad koopiaid piinliku täpsusega. Niisiis on piiblitekst, mida me tänapäeval kasutame, vaieldamatult usaldusväärne.

[Pildi allikaviide lk 32]

Courtesy of Israel Museum, Jerusalem