Milline inimene sa soovid olla?

POLITSEIÜLEM ühes Filipiinidel asuvas linnas küsis ühelt pioneerilt: „Mis sa tegid, et see mees oma käitumist muutis?” Osutades paberikuhjale oma laual, lisas ta: „Kas tead, et need kõik on tema vastu esitatud süüdistused? Sa oled vabastanud meie linna ühest peavalu põhjustajast.” Mees, kellest jutt käis, oli olnud joomarist mürgeldaja, kes pidevalt tekitas igasugu ebameeldivusi. Mis ajendas teda oma elus pöördelisi muudatusi tegema? Selleks oli Jumala Sõna Piibli inspireeritud sõnum.

Paljud inimesed on võtnud tõsiselt apostel Pauluse nõuannet „enesest ära heita endise elu poolest vana inimene ... ning riietuda uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud” (Efesl. 4:22–24). Ükskõik, kas meil tuleb teha suuri või väikseid muudatusi, kuulub kristluse omaksvõtmise juurde uue isiksusega riietumine.

Muudatuste tegemine ja edenemine niikaugele, et olla kõlblik ristimiseks, on aga alles algus. Kui laseme end ristida, oleme nagu puutükid, millest meister on lõiganud välja veel viimistlemata kuju. Objekt on äratuntav, kuid palju tööd on veel ees. Kauni kuju saamiseks tuleb puunikerdajal peenemad detailid välja tuua. Ristimise ajal on meil juba olemas jumalateenijale vajalikud põhiomadused. Kuid meie uus isiksus on veel üsna algjärgus. Meil tuleb seda pidevalt parandada, võttes endas ette muudatusi.

Isegi Paulus nägi vajadust teha enda juures parandusi. Ta möönis: „Kuigi ma tahan teha head, on mulle omane teha kurja” (Rooml. 7:21). Paulus oli kindlasti teadlik sellest, milline ta on ja milliseks ta soovib saada. Kuidas on lood meiega? Peaksime endalt küsima: „Mis on mulle omane? Milline inimene ma olen? Ja milliseks ma soovin saada?”

Mis on „mulle omane”?

Kui renoveerime vana maja, siis ei piisa vaid välisfassaadi ülevärvimisest, kui  majapalgid on seest pehkinud. Eirata defekte põhitarindites tähendab vaid tõsisemaid edasisi probleeme. Samamoodi ei piisa üksnes sellest, et jätame väliselt õige inimese mulje. Me peame analüüsima enda isiksust sügavuti ja tunnistama oma puudusi, mis vajavad parandamist. Vastasel juhul võivad meie vana isiksuse jooned taas välja lüüa. Seega on lausa vältimatu end põhjalikult läbi uurida (2. Kor. 13:5). Meil on vaja ebasoovitavad jooned kindlaks teha ja neid siis korrigeerida. Selleks on Jehoova pakkunud oma abi.

Paulus kirjutas: „Jumala sõna on elav ja vägev ja teravam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi, ja on südame meelsuse ja mõtete hindaja” (Heebr. 4:12). Jumala kirjapandud Sõna Piibli sõnum võib meie elule vägevat mõju avaldada. See tungib sügavale meie sisemusse – piltlikult kõige sügavamale luuüdini välja. See paljastab meie mõtted ja ajendid, näitab, missugused me tegelikult seesmiselt oleme võrrelduna sellega, mis paistab väljastpoolt või mida me ise endast arvame. Kuivõrd suurt abi pakub küll Jumala Sõna, et mõistaksime, mis meie isiksuse juures on viltu!

Kui renoveerime vana maja, ei piisa alati vaid kahjustatud materjalide väljavahetamisest. Probleemide põhjust teades saame võtta tarvitusele abinõud, et need ei korduks. Samamoodi, kui me lisaks oma negatiivsete külgede kindlakstegemisele kõrvaldame ka nende põhjused või asjaolud, mis neid soodustavad, saame hoida oma nõrkusi kontrolli all. Meie isiksust kujundavad paljud tegurid, nende hulgas meie ühiskondlik seisund, majanduslik olukord, meie elukeskkond, kultuur, vanemad, kaaslased ja religioosne taust. Ka telesaated ja filmid, mida vaatame, ning muu meelelahutus jätavad meisse oma jälje. Kui mõistame, mis mõjub meie isiksusele negatiivselt, aitab see meil midagi ette võtta, et saaksime seda mõju vähendada.

Pärast eneseanalüüsi võime kalduda ütlema: „Selline ma lihtsalt olen.” See on väär mõtteviis. Viidates Korintose koguduse endistele hoorajatele, homoseksuaalidele, joodikutele ja teistele, ütles Paulus: „Sellised olid teist mõningad; aga te olete puhtaks pestud ... meie Jumala Vaimus” (1. Kor. 6:9–11). Jehoova püha vaimu abil suudame ka meie vajalikke muudatusi teha.

Vaadelgem ühe mehe, Marcose * lugu, kes elab Filipiinidel. Oma tausta kommenteerides ütles Marcos: „Minu vanemad vaidlesid alatasa. See pani mind 19-aastaselt mässama.” Marcos sai kurikuulsaks hasartmängude mängimise, varguste ja relvastatud röövidega. Koos mõnede teiste semudega kavandas ta isegi lennukikaaperdamist, kuid see plaan ei teostunud. Marcose halb eluviis jätkus ka pärast abiellumist. Lõpuks kaotas ta hasartmängudega kogu oma vara. Marcose naine hakkas Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima ja mõne aja pärast ühines ka Marcos nendega. Alguses tundis ta, et pole väärt saama Jehoova tunnistajaks. Ent õpitu järgi tegutsemine ja koosolekutel käimine aitasid Marcosel endise eluviisi hüljata.  Praegu on ta ristitud kristlane, kes õpetab ka ise teistele, kuidas nad saaksid end muuta.

Milline sa soovid olla?

Missuguseid muudatusi peaksime tegema, et täiustada oma kristlikke omadusi? Paulus annab kristlastele nõu: „Jätke teiegi maha see kõik: viha, ärritatavus, kurjus, pilkamine, ropud sõnad oma suust. Ärge rääkige valet üksteisest, sest te olete endid lahti riietanud vanast inimesest tema tegudega.” Edasi soovitab apostel riietuda „uude inimesse, kes on uuendatud õigesti tunnetama oma Looja kuju järgi” (Kol. 3:8–10).

Meie peamine eesmärk peaks siis olema heita endast ära vana isiksus ja riietuda uuega. Missugused omadused aitavad meil seda saavutada? Paulus ütleb: „Riietuge siis kui Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku halastusega, heldusega, alandusega, tasadusega, pika meelega, sallides üksteist ja andeks andes üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. Nõnda nagu Kristus teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie. Aga kõigele sellele lisaks olgu armastus; see on täiuslik side” (Kol. 3:12–14). Kui töötame enda kallal kõvasti, et arendada neid omadusi, siis edeneme „meeldivuses niihästi Jehoova kui inimeste juures” (1. Saam. 2:26). Jeesusel oli maa peal olles silmapaistval määral selliseid jumalikke omadusi. Tema eeskuju uurides ja järgides jäljendame teda üha enam, ’võttes Jumala enestele eeskujuks’ (Efesl. 5:1, 2).

Teine viis teha kindlaks, mis muudatusi peame tegema, on uurida piiblitegelaste loomujooni ning analüüsida nende häid ja halbu külgi. Mõelgem näiteks patriarh Jaakobi pojale Joosepile. Hoolimata sellest et Joosepit koheldi ebaõiglaselt, säilitas ta positiivse vaimu ja sisemise ilu (1. Moos. 45:1–15). Teisest küljest aga püüdis kuningas Taaveti poeg Absalom silmakirjalikult jätta mulje, et hoolib väga rahvast, ning teda ülistati ta ilu pärast. Tegelikult oli ta hoopis reetur ja mõrtsukas (2. Saam. 13:28, 29; 14:25; 15:1–12). Teeseldud headus ja füüsiline ilu ei tee kedagi tõeliselt meeldivaks inimeseks.

Me saame edukalt enda isiksust parandada

Et muutuda paremaks ja kenamaks Jumala silmis, tuleb meil pöörata tähelepanu oma sisemisele isiksusele (1. Peetr. 3:3, 4). Selleks et end muuta, tuleb kindlaks teha oma negatiivsed jooned ning asjaolud, mis neid põhjustavad ja soodustavad, ning samas tuleb arendada häid, jumalikke omadusi. Kas võime olla kindlad, et meie pingutusi selliseid muudatusi teha saadab edu?

Jah, Jehoova abiga suudame seda teha. Me võime palvetada nagu laulukirjutaja: „Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!” (Laul 51:12). Me võime paluda, et Jumala vaim tegutseks meis, kasvatades meie soovi kohandada oma elu järjest enam tema tahte järgi. Tõepoolest, me saame edukalt muutuda Jehoovale järjest meelepärasemaks!

[Allmärkus]

[Pilt lk 4]

Kas piisab sellest, kui tormist räsitud maja vaid väljast üle võõbata?

[Pilt lk 5]

Kas sinu isiksus on muutunud Kristuse isiksuse sarnaseks?