Kas sa oled ’Jumala ärateenimata soosingu majapidaja’?

„Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu; vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!” (ROOML. 12:10)

1. Mida kinnitavat ütleb Jumala Sõna?

JUMALA SÕNA kinnitab korduvalt, et Jehoova tuleb meile appi, kui oleme masendunud või kui meie süda on murest murtud. Mõelgem näiteks järgmistele lohutavatele sõnadele: „Jehoova toetab kõiki, kes on langemas, ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajutatud!”, „Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad!” (Laul 145:14; 147:3). Lisaks tõotab meie taevane Isa: „Mina olen Jehoova, su Jumal, kes kinnitab su paremat kätt, kes sulle ütleb: „Ära karda, mina aitan sind!”” (Jes. 41:13).

2. Kuidas Jehoova oma teenijaid toetab?

² Aga kuidas saab Jehoova, kes elab nähtamatutes taevastes, ’kinnitada meie kätt’? Kuidas ta ’tõstab meid püsti’, kui südamevalu on meid ’küüru vajutanud’? Jehoova Jumal pakub tuge mitmel moel. Näiteks annab ta püha vaimu kaudu oma rahvale „üliväga suurt väge” (2. Kor. 4:7; Joh. 14:16, 17). Jumalateenijaid ’tõstab püsti’ ka sõnum, mis leidub Jumala inspireeritud Sõnas Piiblis (Heebr. 4:12). Kas on veel midagi, mille kaudu Jehoova meid tugevdab? Vastuse leiame Peetruse esimesest kirjast.

„Jumala mitmeti väljenduv ärateenimata soosing”

3. a) Mida ütleb katsumuste kohta apostel Peetrus? b) Mida arutatakse Peetruse esimese kirja viimases osas?

³ Apostel Peetrus kirjutab vaimuga võitud usklikele, et neil on hea põhjus rõõmustamiseks, ootab neid ju rikkalik tasu. Seejärel ta lausub: „Kuigi te nüüd vajaduse korral pisut kurvastute mõnesugustes kiusatustes” (1. Peetr. 1:1–6). Pöörakem tähelepanu sõnale „mõnesugustes”. See näitab, et katsumusi on mitmesuguseid. Kuid Peetrus ei jäta vendi pead murdma, kas nad üldse suudavad nii mitmepalgeliste katsumustega toime tulla. Selle asemel toob ta välja, et kristlased võivad olla kindlad, et Jehoova aitab neil hakkama saada iga katsumusega, mida nad kohtavad, ükskõik missugune see ka poleks. See kinnitus leidub Peetruse kirja viimases osas, kus apostel räägib sellest, et „kõigi asjade lõpp on lähedal” (1. Peetr. 4:7).

4. Miks pakuvad meile lohutust sõnad, mis on kirjas 1. Peetruse 4:10?

⁴ Peetrus teatab: „Teenigu igaüks teist selle andega, mille ta on saanud, kui Jumala mõnesuguse armu [„ärateenimata soosingu”, UM] head majapidajad” (1. Peetr. 4:10). Peetrus kasutab jälle sõna „mõnesugune”. Nii et põhimõtteliselt ütleb ta: „Katsumusi tuleb mitmesugusel kujul, kuid ka Jumala ärateenimata soosing väljendub mitmeti.” Miks pakub see ütlus lohutust? See annab mõista, et olgu meie katsumused millised tahes, alati osutab Jumal meile ärateenimata soosingut just niisugusel kujul, mis aitab meil vastu pidada. Kas sa märkasid Peetruse ütlusest, mil viisil Jehoova meile ärateenimata  soosingut osutab? Kaaskristlaste kaudu.

„Teenigu igaüks teist”

5. a) Mida tuleks igal kristlasel teha? b) Millised küsimused tekivad?

⁵ Peetrus ütleb kõigile kristlikku kogudusse kuulujaile: „Kõigepealt olgu teie armastus südamlik üksteise vastu.” Misjärel ta lisab: „Teenigu igaüks teist selle andega, mille ta on saanud” (1. Peetr. 4:8, 10). Seega on igaühel koguduses oma osa kaaskristlaste usu kinnitamisel. Meie hoolde on usaldatud midagi väga väärtuslikku, mis kuulub Jehoovale ja mida meil on kohustus teistega jagada. Mis siis on meie hoolde usaldatud? Peetrus nimetab seda andeks või anniks. Mis and see on? Kuidas me saame seda üksteise teenimiseks kasutada?

6. Milliseid ande on kristlastele antud?

⁶ Jumala Sõna ütleb: „Kõik hea and ja kõik täiuslik annetus on ülalt” (Jak. 1:17). Tõepoolest, kõik annid, mida Jehoova oma rahvale annab, väljendavad tema ärateenimata soosingut. Üks Jehoova märkimisväärne and meile on püha vaim. See võimaldab meil arendada jumalakartlikke omadusi, nagu armastust, headust ja tasadust. Need omadused ajendavad meid omakorda osutama kaaskristlastele südamlikku kiindumust ja neid varmalt toetama. Heade andide seas, mida me tänu püha vaimule saame, on ka tõeline tarkus ja tõesed teadmised (1. Kor. 2:10–16; Gal. 5:22, 23). Õigupoolest võib kõiki meie jõuvarusid, võimeid ja andeid pidada andideks, mida tuleks kasutada taevase Isa kiitmiseks ja austamiseks. Jumal on teinud meile kohuseks kasutada oma võimeid ja omadusi nii, et neis väljenduks tema ärateenimata soosing meie kaasusklike suhtes.

Kuidas teisi selle anniga teenida?

7. a) Mida näitab väljend „vastavalt”? b) Mida võiksime endalt küsida ja miks?

⁷ Seoses meile antud andidega ütles Peetrus lisaks: „Teenigu igaüks teist [„vastavalt”, UM] selle andega, mille ta on saanud.” Täpsustav sõna „vastavalt” näitab, et omadusi ja võimeid pole mitte ainult erisuguseid, vaid neid on ka eri määral. Sellegipoolest innustatakse igaüht teenima teisi selle anniga, mille ta on saanud. Veelgi enam, väljend ’teenigu igaüks teist kui head majapidajad’ on käsk. Niisiis võiksime endalt küsida: kas ma tõesti kasutan mulle usaldatud  ande usukaaslaste tugevdamiseks? (Võrdle 1. Timoteosele 5:9, 10.) Või kas ma rakendan Jehoovalt saadud võimeid peamiselt iseenda huvides, võib-olla selleks, et saada rikkaks või jõuda ühiskonnas kõrgemale positsioonile? (1. Kor. 4:7.) Kui kasutame oma ande selleks, et teenida üksteist, on Jehooval selle üle hea meel. (Õpet. 19:17; loe Heebrealastele 13:16.)

8., 9. a) Kuidas kristlased kõikjal maailmas kaasusklikke teenivad? b) Kuidas vennad ja õed sinu koguduses üksteist aitavad?

⁸ Jumala Sõnas on mainitud mitmeid viise, kuidas esimese sajandi kristlased üksteist teenisid. (Loe Roomlastele 15:25, 26; 2. Timoteosele 1:16–18.) Nõndasamuti on tänapäeval. Tõsikristlased järgivad kogu südamest käsku kasutada oma andi kaasusklike heaks. Vaadelgem mõningaid viise, kuidas seda tehakse.

⁹ Paljudel vendadel kulub iga kuu tunde koosolekuosade ettevalmistamiseks. Kui nad annavad koosolekutel edasi vaimseid pärleid, mida nad Piibli uurimise käigus on leidnud, ajendavad nende sisukad sõnad kõiki koguduses vastu pidama (1. Tim. 5:17). Arvukaid vendi ja õdesid tuntakse selle poolest, et nad kohtlevad kaasusklikke soojalt ja kaastundlikult (Rooml. 12:15). Mõned külastavad järjepidevalt masendunuid ja palvetavad koos nendega (1. Tess. 5:14). Teised kirjutavad läbimõeldud ja südamlikke julgustussõnu kaaskristlastele, kes seisavad silmitsi katsumusega. Ja osa pakub lahkelt oma abi neile, kel on füüsilisi piiranguid, et nad saaksid koosolekutele tulla. Tuhanded tunnistajad osalevad pärast loodusõnnetusi päästetöödes ja aitavad kaasusklikel purunenud maju taastada. Niisuguste hoolivate vendade ja õdede hellas kiindumuses ja praktilises abis ilmnebki „Jumala mitmeti väljenduv ärateenimata soosing” (UM). (Loe 1. Peetruse 4:11.)

Kumb on tähtsam?

10. a) Millist kahte jumalateenimise tahku pidas Paulus silmas? b) Kuidas me saame Paulust jäljendada?

¹⁰ Jumalateenijatele pole usaldatud mitte ainult and, mida kaasusklike heaks kasutada, vaid ka sõnum, mida inimestega jagada. Apostel Paulus mõistis, et need kaks tahku kuuluvad Jehoova teenimise juurde. Ta kirjutas Efesose kogudusele „Jumala ärateenimata soosingu majapidaja ametist”, mis tema kätte oli antud nende heaks (Efesl. 3:2, UM). Kuid ta ütles ka: „Jumal on meid arvanud kõlbavaks usaldada evangeelium meie kätte” (1. Tess. 2:4). Nii nagu Paulus mõistame meiegi, et meile on usaldatud ülesanne teenida Jumala Kuningriigi kuulutajatena. Tehes seda tööd innukalt, püüame jäljendada Pauluse eeskuju, kes oli väsimatu hea sõnumi kuulutaja (Ap. t. 20:20, 21; 1. Kor. 11:1). Me teame, et Kuningriigi sõnumi kuulutamine päästab elusid. Kuid samal ajal me püüame Paulust jäljendades otsida ka võimalusi, kuidas ’jagada vaimulikku annet’ kaasusklike kinnituseks. (Loe Roomlastele 1:11, 12; 10:13–15.)

11. Kuidas tuleks meil suhtuda ülesandesse kuulutada ja oma vendi kinnitada?

¹¹ Kumb neist kahest kristlikust tegevusest on tähtsam? See oleks sama kui küsida linnult, kumb tema tiibadest on tähtsam. Vastus on ilmne. Et korralikult lennata, vajab lind mõlemat tiiba. Samamoodi on ka meil vaja osaleda mõlemas jumalateenimise valdkonnas, et täita enda kui kristlase kohust. Niisiis, selle asemel et pidada hea sõnumi kuulutamist ja kaasusklike kinnitamist kaheks omaette ülesandeks, suhtume neisse nagu apostlid Peetrus ja Paulus: kui kohustustesse, mis üksteist täiendavad. Miks võib öelda, et need kuuluvad kokku?

12. Kuidas me oleme tööriistaks Jehoova käes?

 ¹² Me paneme evangeeliumikuulutajatena mängu kogu oma õpetamisoskuse, et Jumala Kuningriigi meeliülendav sõnum kaasinimeste südant puudutaks. Sel moel me tahame aidata neil Kristuse jüngriteks saada. Kuid me kasutame ka mis tahes võimeid või muid ande, mis meil on, selleks et kinnitada kaasusklikke soojade sõnade ja heade tegudega – mille kaudu Jumal ärateenimata soosingut osutab (Õpet. 3:27; 12:25). Nõnda tehes me tahame aidata neil Kristuse jüngriteks jääda. Mõlema tegevuse, nii avaliku kuulutustöö kui ka üksteise teenimise kaudu, on meil imetore eesõigus olla tööriistaks Jehoova käes (Gal. 6:10).

„Olge ... hellasüdamelised üksteise vastu”

13. Mis saaks, kui me ei teeniks üksteist?

¹³ Paulus ergutas kaasusklikke: „Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu; vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!” (Rooml. 12:10). Tõepoolest, vennaarmastus sunnib meid olema kogu südamest Jumala ärateenimata soosingu majapidajad. Me mõistame, et kui Saatanal õnnestuks takistada meid üksteist teenimast, kannataks selle all meie ühtsus (Kol. 3:14). Ühtsuse puudumine aga viiks omakorda innukuse puudumiseni kuulutustööl. Saatan teab väga hästi, et tal piisaks vaid kahjustada meie üht tiiba ja me ei tõuse lendu.

14. Kes saavad kasu sellest, kui teenime üksteist? Too näide.

¹⁴ Üksteise teenimine ei too kasu mitte ainult neile, kellele Jumal ärateenimata soosingut osutab, vaid ka neile, kelle kaudu seda jagatakse (Õpet. 11:25). Mõelgem Ryanile ja Ronile, abielupaarile Illinoisist USA-st. Saanud teada, et orkaan Katrina oli hävitanud sadade kaastunnistajate kodud, oli vennaarmastus ajendiks, miks nad tulid töölt ära, loobusid oma korterist, ostsid kasutatud haagissuvila, tegid selle korda ja sõitsid 1400 kilomeetri kaugusele Louisianasse. Nad elasid seal kauem kui aasta ning andsid oma aega, jõudu ja vahendeid vendade heaks. 29-aastane Ryan ütleb: „Tänu päästetöödes osalemisele olen saanud Jumalaga lähedasemaks. Nägin, kuidas  Jehoova oma rahva eest hoolitseb.” Ryan lisab: „Vanemate vendadega koos töötamine on õpetanud mulle väga palju selle kohta, kuidas hoolitseda usukaaslaste eest. Samuti õppisin seda, mida kõike meie, nooremad, saame Jehoova organisatsioonis teha.” 25-aastane Roni märgib: „Olen tänulik, et sain anda oma osa, et teisi aidata. Tunnen end palju õnnelikumana kui varem. Tean, et see imeline kogemus toob mulle kasu veel ka aastate pärast.”

15. Milliseid häid põhjusi meil on, et teenida ka edaspidi Jumala ärateenimata soosingu heade majapidajatena?

¹⁵ Tõesti, kui kuuletume Jumala käsule kuulutada head sõnumit ja kinnitada kaasusklikke, toob see kõigile õnnistusi. Need, keda me aitame, saavad vaimset kosutust, samas kui meie kogeme südamerõõmu, mida võib tuua vaid andmine (Ap. t. 20:35). Kogudus tervikuna muutub soojemaks, sest kõik koguduseliikmed tunnevad üksteise vastu armastavat huvi. Peale selle on armastusest ja kiindumusest, mida me üksteise vastu osutame, selgelt näha, et me oleme tõelised kristlased. Jeesus ütles: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Joh. 13:35). Ja mis kõige tähtsam, kuna Jehoova maiste teenijate tegevuses kajastub hooliseva Isa soov abivajajaid tugevdada, läheb au temale. Seega on meil tõesti häid põhjusi kasutada oma andi, et teenida üksteist kui Jumala ärateenimata soosingu head majapidajad! Kas sa teed seda ka edaspidi? (Loe Heebrealastele 6:10.)

Kas sa mäletad?

• Kuidas Jehoova oma teenijaid toetab?

• Mis on meie hoolde usaldatud?

• Milliseid viise on kaasusklike teenimiseks?

• Mis ajendab meid kasutama jätkuvalt oma andi üksteise teenimiseks?

[Küsimused]

[Pildid lk 13]

Kas sa kasutad oma andi teiste teenimiseks või hoopis iseenda huvides?

[Pildid lk 15]

Me kuulutame head sõnumit ja toetame kaaskristlasi

[Pilt lk 16]

Päästetöötajad väärivad kiitust oma ennastohverdava vaimu eest