Kas Jeesuse sõnad mõjutavad sinu palveid?
Kas Jeesuse sõnad mõjutavad sinu palveid?
„Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need kõned, et rahvahulgad hämmastusid tema õpetusest.” (MATT. 7:28)
1., 2. Miks hämmastusid rahvahulgad Jeesuse õpetusest?
MEIL tuleks Jumala ainusündinud Poja Jeesus Kristuse sõnu tähele panna ja nende järgi elada. Pole kahtlustki, et ta rääkis nii nagu ei keegi teine. Inimesed olid ju lausa hämmingus sellest, kuidas ta neid mäejutluses oli õpetanud! (Loe Matteuse 7:28, 29.)
2 Jehoova Poeg ei õpetanud nagu kirjatundjad, kelle paljusõnalised kõned põhinesid ebatäiuslike inimeste õpetustel. Kristus õpetas „nõnda nagu see, kellel on meelevald”, sest tema sõnad lähtusid Jumalalt (Joh. 12:50). Uurigem siis, mida ütles Jeesus mäejutluses selle kohta, mis võiks ja peakski mõjutama meie palveid.
Ärgem kunagi palvetagem nagu silmakirjatsejad
3. Võta kokku, mida ütles Jeesus kirjakohas Matteuse 6:5.
3 Tõelise jumalakummardamise tähtsaks osaks on palve ja meil tuleks Jehoova poole tihti palves pöörduda. Meie palveid peaksid aga mõjutama Jeesuse sõnad mäejutluses. Ta lausus: „Kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad; sest need armastavad palvetada kogudusekodades ja tänavate nurkadel, et nad paistaksid inimestele silma. Tõesti ma ütlen teile, et neil on oma palk käes!” (Matt. 6:5).
4.–6. a) Miks meeldis variseridele palvetada „kogudusekodades ja tänavate nurkadel”? b) Mis mõttes oli silmakirjatsejatel „oma palk käes”?
4 Jeesuse jüngrid ei tohtinud palvetades jäljendada selliseid „silmakirjatsejaid”, nagu olid enda õigust täis variserid, kelle rõhutatud väline vagadus oli vaid teesklus (Matt. 23:13–32). Niisugustele silmakirjatsejatele meeldis palvetada „kogudusekodades ja tänavate nurkadel”. Miks? Et nad „paistaksid inimestele silma”. Esimese sajandi juutidel oli tavaks palvetada kogudusena sel ajal, kui templis toodi põletusohvreid (umbes kell üheksa hommikul ja kell kolm pärastlõunal). Paljud Jeruusalemma elanikud palvetasid koos jumalakummardamiseks kokku tulnud rahvaga templi alal. Väljaspool Jeruusalemma palvetasid hardad juudid sageli kaks korda päevas kogudusekodades. (Võrdle Luuka 18:11, 13.)
5 Kuna enamik inimesi ei olnud eelmainitud palvete ajal templi või kogudusekoja lähedal, võisid nad palvetada just seal, kus nad juhtusid sel ajal olema. Oli neid, kellele meeldis seada end „tänavate nurkadele”, kui palvetamise aeg kätte jõudis. Nad tahtsid paista silma inimestele, kes parajasti teede ristumiskohtadel juhtusid olema. Vagatsejad lugesid „silmakirjaks pikki palveid”, et pealtvaatajad neid imetleksid (Luuka 20:47). Meie ei taha kindlasti olla sellise hoiakuga.
6 Jeesus teatas, et silmakirjatsejatel on „oma palk käes”. Nad ihkasid saada tunnustust ja ülistust kaasinimestelt ning ainult seda nad saidki. See oligi kogu nende palk, sest Jehoova ei kavatsenud vastata silmakirjatsejate palvetele. Teisalt vastab Jumal Kristuse tõeliste järelkäijate palvetele, nagu võib näha Jeesuse järgmistest sõnadest sellel teemal.
7. Mida tähendab nõuanne, et palvetada tuleks „oma kambris”?
7 „Ent sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja sule uks, ja palu oma Isa, kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule” (Matt. 6:6). Jeesuse manitsus palvetada oma kambris ja sulgeda uks ei tähenda, et mitte keegi ei tohiks kogudust palves esindada. Nõuande eesmärk oli laita avalikke palveid, mille sihiks oli tõmmata tähelepanu palvetajale ja kutsuda esile teiste kiiduavaldusi. Meil tuleks seda meeles hoida, kui meil on eesõigus esindada Jumala rahvast ühispalves. Järgigem ka Jeesuse edasist manitsust palvetamise kohta.
8. Millised ei tohiks meie palved olla vastavalt kirjakohale Matteuse 6:7?
8 „Aga kui te palvetate, siis ärge palju lobisege [„ärge korrutage ühte ja sama”, UM], nõnda nagu paganad, sest nad arvavad, et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu” (Matt. 6:7). Seega osutas Jeesus veel millelegi, mida ei tohiks teha – palvete korrutamisele. Ta ei tahtnud öelda, et mitte kunagi ei tohiks palves korrata südamepõhjast tulevaid anumisi ja tänusõnu. Ööl enne oma surma palvetas Jeesus Ketsemani aias mitu korda „sama palvet” (Mark. 14:32–39).
9., 10. Mis mõttes me ei tohiks palveid korrutada?
9 Meil oleks vale palveid korrutada „nagu paganad”. Nad ’korrutavad ühtesid ja samu’ päheõpitud fraase, mis koosnevad paljudest sisutühjadest sõnadest. Baali kummardajatel polnud mingit kasu sellest, et nad hüüdsid oma ebajumala nime „hommikust lõunani, öeldes: „Baal, vasta meile!”” (1. Kun. 18:26). Miljonid inimesed tänapäeval korrutavad asjatult ohtrasõnalisi palveid ja „arvavad, et neid kuuldakse”. Jeesus aga aitab meil mõista, et Jehoova silmis pole mingit väärtust pikkadel „palju sõnu” täis palvetel, mida ikka ja jälle korratakse. Jeesus sõnas veel:
10 „Ärge siis saage nende sarnaseks, sest Jumal, teie Isa, teab, mida te vajate, enne kui te teda palute” (Matt. 6:8). Paljud juudi usujuhid sarnanesid oma paljusõnaliste palvete poolest paganarahvastega. Tõelise jumalakummardamise lahutamatuks osaks on südamest tulevad kiitus- ja tänupalved ning abipalved (Filipl. 4:6). Kuid oleks vale öelda samu asju üha uuesti, arvates, et Jumalale on tarvis meie vajadusi kordamisega meelde tuletada. Palvetades tuleks meil meeles hoida, et me pöördume ju Isiku poole, kes ’teab, mida me vajame, enne kui me teda palume’.
11. Mida meil tuleks meeles hoida, kui meil on eesõigus teha ühispalve?
11 See, mida Jeesus ütles vastuvõetamatute palvete kohta, peaks meile meelde tuletama, et Jumalale ei avalda muljet suuresõnalisus ega ülevoolavus kõnes. Samuti tuleks mõista, et ühispalve pole aeg, mil kuulajatele muljet avaldada või panna neid mõtlema, millal juba ometi „aamen” saab öelda. Palve pole ka selleks, et teateid edastada või kuulajaskonnale nõu anda, sest see ei sobiks kokku Jeesuse mäejutluse sõnade vaimuga.
Jeesus õpetab meid palvetama
12. Kuidas selgitada palve „Pühitsetud olgu sinu nimi” tähendust?
12 Kuigi Jeesus hoiatas, et üllast palve eesõigust ei tohiks kuritarvitada, õpetas ta oma jüngritele ka seda, kuidas tuleks palvetada. (Loe Matteuse 6:9–13.) Näidispalve pole mõeldud sõna-sõnalt päheõppimiseks, et seda siis üha uuesti korrata. See on meile hoopis eeskujuks palvetamisel. Näiteks rääkis Jeesus avasõnades kõige esmalt Jumalast: „Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi” (Matt. 6:9). Meil on kohane pöörduda Jehoova kui oma Isa poole, sest tema on meie Looja, kes elab kõrgel taevas (5. Moos. 32:6; 2. Ajar. 6:21; Ap. t. 17:24, 28). Mitmuse vorm „meie” peaks tuletama meelde, et kaasusklikel on samuti Jumalaga lähedased suhted. Paludes „Pühitsetud olgu sinu nimi”, soovime, et Jehoova tegutseks enda pühitsemise heaks, puhastades oma nime teotusest, mida sellele on Eedeni mässu päevist alates toodud. Vastuseks sellele palvele kaotab Jehoova maa pealt kurjuse, et niiviisi ennast pühitseda (Hes. 36:23).
13. a) Kuidas täitub palve „Sinu riik tulgu”? b) Mida tähendab see, et Jumala tahtmine sünnib maa peal?
13 „Sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matt. 6:10). See näidispalves toodud pöördumine peaks meile meenutama, et see „riik” on taevane messiavalitsus, mis on antud Kristusele ja temaga ühinenud ülesäratatud „pühadele” (Taan. 7:13, 14, 18; Jes. 9:5, 6). Paludes selle tulekut, soovime, et Jumala Kuningriik tuleks ja astuks välja kõigi nende vastu, kes maa peal Jumala valitsusele vastu seisavad. See leiab peagi aset ning sillutab teed ülemaailmsele paradiisile, kus valitseb õiglus, rahu ja küllus (Laul 72:1–15; Taan. 2:44; 2. Peetr. 3:13). Jehoova tahtmine sünnib taevas ning kui me palume, et see sünniks ka maa peal, tähendab see seda, et me palume Jumalal viia täide oma eesmärgid meie maaga, kaasa arvatud see, et ta kõrvaldaks oma nüüdisaegsed vaenlased, nii nagu ta seda minevikus on teinud. (Loe Laul 83:2, 3, 14–19.)
14. Miks on kohane paluda „meie igapäevast leiba”?
14 „Meie igapäevane leib anna meile tänapäev [„täna”, UT 1989]” (Matt. 6:11; Luuka 11:3). Nii palvetades palume, et Jumal annaks meile „tänaseks” toitu. Sellest ilmneb meie usk, et Jehoova suudab meie vajaduste eest päevast päeva hoolitseda. See pole ülemäärase toiduvaru palumine. Palve igapäevaste vajaduste eest peaks tuletama meile meelde, et Jumal käskis iisraellastel koguda mannat „iga päev oma osa” (2. Moos. 16:4).
15. Selgita, mida mõeldakse palvega „Anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele”.
15 Järgmine pöördumine näidispalves juhib meie tähelepanu sellele, mida meil on vaja teha. Jeesus ütles: „Anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele” (Matt. 6:12). Luuka evangeelium näitab, et nendeks „võlgadeks” on „patud” (Luuka 11:4). Vaid siis, kui meie oleme andeks andnud neile, kes on meie vastu pattu teinud, võime oodata Jehoovalt andestust. (Loe Matteuse 6:14, 15.) Me peaksime teistele heldelt andestama (Efesl. 4:32; Kol. 3:13).
16. Kuidas mõista seda osa palvest, mis puudutab kiusatust ja kurjast päästmist?
16 „Ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast” (Matt. 6:13). Kuidas mõista neid kaht omavahel seotud osa Jeesuse näidispalves? Kindel on see, et Jehoova ei saada meid kiusatusse ehk ei ahvatle patustama. (Loe Jakoobuse 1:13.) „Kurja” all mõeldakse Saatanat, kes on tõesti „kiusaja” (Matt. 4:3). Mõnikord Piibel räägib, et Jumal teeb midagi, kuigi tegelikult ta vaid lubab sellel sündida (Rutt 1:20, 21; Kog. 11:5). Niisiis öeldes „Ära saada meid kiusatusse”, me palume, et Jehoova ei laseks meil alla anda, kui tunneme kiusatust talle mitte kuuletuda. Ja lõpuks, paludes „Päästa meid kurjast”, me soovime, et Jehoova ei lubaks Saatanal meist võitu saada. Me võime olla tõesti veendunud, et ’Jumal ei lase meid rohkem kiusata kui me suudame kanda’. (Loe 1. Korintlastele 10:13.)
’Paluge, otsige, koputage’
17., 18. Mida tähendab paluda, otsida ja koputada?
17 Apostel Paulus innustas kaasusklikke: „Olge ... püsivad palves!” (Rooml. 12:12). Jeesus tõi jõuliselt välja sama mõtte: „Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile. Sest igaüks, kes palub, see saab ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse” (Matt. 7:7, 8). On kohane paluda kõige eest, mis on Jumala tahtega kooskõlas. Jeesuse sõnadega sobib kokku ka apostel Johannese kirjutatu: „See on see julge avameelsus, mis meil on tema [Jumala] ees, et kui me midagi palume tema tahtmist mööda, ta kuuleb meid” (1. Joh. 5:14).
18 Jeesuse nõuanne paluda ja otsida tähendab, et meil tuleks palvetada tungivalt ning mitte alla anda. Samuti ei tohiks me väsida koputamast, et pääseda Kuningriiki ja saada osa selle õnnistustest. Kas me aga võime kindlad olla, et Jumal vastab meie palvetele? Jah, võime küll, kui oleme Jehoovale ustavad, sest Kristus ütles: „Igaüks, kes palub, see saab ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.” Paljud Jehoova teenijad on kogenud, et Jumal tõesti ’kuuleb palvet’ (Laul 65:3).
19., 20. Mismoodi on Jehoova nagu armastav isa, kui pidada silmas Jeesuse sõnu kirjakohas Matteuse 7:9–11?
19 Jeesus võrdles Jumalat armastava isaga, kes annab oma lastele häid ande. Kujutle ka end seda mäejutlust kuulamas, kui Jeesus lausub: „Missugune inimene on teie seast, kellelt tema poeg palub leiba ja ta annaks temale kivi? Või kui ta palub kala ja ta annaks temale mao? Kui nüüd teie, kes olete kurjad, mõistate anda häid ande oma lastele, eks palju enam teie Isa taevas anna häid ande neile, kes teda paluvad” (Matt. 7:9–11).
20 On enesestmõistetav, et inimisa armastab oma lapsi, ehkki ta on päritud patu tõttu suhteliselt „kuri”. Ta ei petaks last, vaid püüaks anda talle „häid ande”. Meie armastav taevane Isa, kel on meie vastu isalikud tunded, annab meile „häid ande”, näiteks oma püha vaimu (Luuka 11:13). See võib teha meid tugevaks, et teenida vastuvõetaval viisil Jehoovat, kellelt lähtub „kõik hea and ja kõik täiuslik annetus” (Jak. 1:17).
Toogu Jeesuse sõnad meile edaspidigi kasu
21., 22. Mille poolest on mäejutlus tähelepanuväärne ja millist mõju need Jeesuse sõnad sulle avaldavad?
21 Mäejutlus oli kahtlemata võimsaim kõne, mis eales maa peal peetud. Vaimse sisu ja selguse poolest on see tõesti tähelepanuväärne. Nagu võib näha neist mäejutluse mõtetest, mida selles artiklisarjas käsitleti, on meil nende nõuannete järgimisest palju kasu. Need Jeesuse sõnad võivad anda meile parema elu juba praegu ja rõõmsa tulevikulootuse.
22 Oleme neis artiklites vaadelnud kõigest mõningaid vaimseid kalliskive Jeesuse mäejutlusest. Pole ime, et seda kõnet kuulnud „rahvahulgad hämmastusid tema õpetusest” (Matt. 7:28). Kahtlemata tunneme meiegi samamoodi, kui täidame oma meele ja südame nende ja teiste hindamatute sõnadega, mida lausus Suur Õpetaja Jeesus Kristus.
Kuidas sa vastaksid?
• Mida ütles Jeesus silmakirjalike palvete kohta?
• Miks me ei peaks palveid samade sõnadega korrutama?
• Mille eest õpetas Jeesus meid näidispalves paluma?
• Kuidas me saame paluda, otsida ja koputada?
[Küsimused]
[Pilt lk 15]
Jeesus mõistis hukka silmakirjatsejad, kes palvetasid vaid selleks, et inimesed neid näeksid ja kuuleksid
[Pilt lk 17]
Kas sa tead, miks on kohane paluda meie igapäevase leiva eest?