Mõjutagu Jeesuse ütlused meie hoiakut
Mõjutagu Jeesuse ütlused meie hoiakut
„See, kelle Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu.” (JOH. 3:34)
1., 2. Millega võiks Jeesuse sõnu mäejutluses võrrelda ja miks võib öelda, et see rajaneb „Jumala sõnadel”?
MAAILMA suurimaid teadaolevaid lihvitud teemante on 530-karaadine „Aafrika täht”. Tegemist on tõepoolest väärtusliku kalliskiviga! Kuid palju väärtuslikumaid vaimseid kalliskive võib leida Jeesuse mäejutlusest. Pole ka ime, sest Kristuse sõnade Allikas on Jehoova! Piibel ütleb Jeesuse kohta: „See, kelle Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu” (Joh. 3:34–36).
2 Kuigi mäejutlus võis kesta alla poole tunni, sisaldab see 21 tsitaati kaheksast Heebrea Kirjade raamatust. Niisiis, see rajaneb kindlalt „Jumala sõnadel”. Uurigem nüüd, kuidas järgida oma elus neid võrratuid õpetusi, mida võib leida sellest meisterlikust jutlusest, mille pidas Jumala armastatud Poeg.
„Mine lepi enne oma vennaga”
3. Millist nõu andis Jeesus, kui ta oli hoiatanud oma jüngreid vihapidamise hukutavate tagajärgede eest?
3 Meie kui kristlased oleme õnnelikud ja rahunõudjad, sest meil on Jumala püha vaim, mille vilja hulka kuulub rõõm ja rahu (Gal. 5:22, 23). Jeesus ei tahtnud, et tema jüngrid kaotaksid oma rahu ja rõõmu, sellepärast hoiataski ta neid pika vihapidamise hukutavate tagajärgede eest. (Loe Matteuse 5:21, 22.) Seejärel ta lisas: „Sellepärast kui sa oma andi tood altarile ja seal meenub sulle, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and sinna altari ette ja mine lepi enne oma vennaga ja siis tule ja too oma and” (Matt. 5:23, 24).
4., 5. a) Mis annist Jeesus rääkis kirjakohas Matteuse 5:23, 24? b) Kui tähtis on haavunud vennaga ära leppida?
4 Jeesus pidas anni all silmas mis tahes ohvrit, mida Jeruusalemma templis toodi. Näiteks olid loomohvrid olulised, kuna tol ajal kuulusid need Jehoova rahva jumalakummardamise juurde. Ometi Jeesus rõhutas, et on midagi palju tähtsamat – enne kui tuua Jumalale ohvriand, tuleb leppida ära haavunud vennaga.
5 Mida me siis võime nendest Jeesuse sõnadest õppida? On ilmselge, et meie suhted teistega mõjutavad otseselt meie suhteid Jehoovaga (1. Joh. 4:20). Vanal ajal oli Jumalale toodud ohver tegelikult väärtusetu, kui ohvritooja ei kohelnud ligimesi õigesti. (Loe Miika 6:6–8.)
Meil tuleb olla alandlikud
6., 7. Miks on alandlikkus oluline, kui soovime haavunud vennaga rahumeelsed suhted taastada?
6 Haavunud vennaga rahu sobitamine paneb ilmselt meie alandlikkuse proovile. Alandlik inimene ei vaidle ega võitle kaasusklikega, et panna maksma oma oletatavaid õigusi. See looks vaid ebaterve õhkkonna, umbes sellise, mis valitses kord kristlaste seas muistses Korintoses. Nende olukorra kohta ütles apostel Paulus järgmise kaaluka mõtte: „Juba seegi on üldse veaks teie seas, et te üksteisega kohut käite. Miks te pigemini ei kannata ülekohut? Miks te pigemini ei lase enestele kahju teha?” (1. Kor. 6:7).
7 Jeesus ei öelnud, et tuleks minna venda vaid veenma, et meil oli õigus, temal aga mitte. Meie sihiks peaks olema taastada rahumeelsed suhted. Ja et ära leppida, on vaja oma tundeid ausalt väljendada. Samuti tuleb tunnistada, et teise inimese tunded on saanud haavata. Ja kui oleme eksinud, tahame kindlasti alandlikult vabandust paluda.
„Kui su parem silm sind pahandab”
8. Too lühidalt välja, mida Jeesus ütles kirjakohas Matteuse 5:29, 30.
8 Jeesus andis mäejutluses head nõu kõlbelise käitumise kohta. Ta teadis, et meie ebatäiuslikud kehaosad võivad meile halba mõju avaldada. Sellepärast ta laususki: „Ent kui su parem silm sind pahandab, siis kisu ta välja ja heida enesest ära, sest sulle on parem, et üks sinu liikmeist hukkub kui et kogu su ihu heidetakse põrgusse [„Gehennasse”, UM]. Ja kui sinu parem käsi sind pahandab, siis raiu ta maha ja heida enesest ära, sest sulle on parem, et üks sinu liikmeist hukkub kui et kogu su ihu läheb põrgusse [„Gehennasse”, UM]” (Matt. 5:29, 30).
9. Kuidas võib „silm” või „käsi” meid „pahandada”?
9 Jeesus rääkis „silmast”, mis kujutab võimet keskendada millelegi oma tähelepanu, ja „käest”, mis kujutab seda, mida inimene teeb kätega. Kui me pole hoolikad, võivad need kehaosad meid „pahandada” ehk siis panna komistama teel, mida kõnnime ühes Jumalaga (1. Moos. 5:22; 6:9). Kui tekib ahvatlus olla Jehoovale sõnakuulmatu, tuleb niisiis tegutseda kindlalt, piltlikus mõttes silm välja kiskuda või käsi maha raiuda.
10., 11. Mis aitab meil hoiduda seksuaalsest ebamoraalsusest?
10 Kuidas ohjeldada oma silmi, et mitte jääda ainiti vaatama ebamoraalsust? „Ma andsin ju oma silmadele seaduse!” ütles jumalakartlik mees Iiob. „Kuidas ma võiksin siis vaadata neitsi poole?” (Iiob 31:1.) Abielumees Iiob oli võtnud kindlalt nõuks mitte rikkuda Jumala moraaliseadusi. Meilgi peaks olema samasugune hoiak, olgu me abielus või vallalised. Et vältida seksuaalset ebamoraalsust, tuleb lasta Jumala pühal vaimul end juhtida, sest see vaim aitab Jumalat armastavatel inimestel ilmutada enesevalitsust (Gal. 5:22–25, P 1997).
11 Kui me tahame hoiduda seksuaalsest ebamoraalsusest, oleks hea endalt küsida: kas ma luban silmadel tekitada endas himu ebamoraalse materjali järele, millest on tulvil raamatud, televisioon ja internet? Hoidkem ka meeles jünger Jakoobuse sõnu: „Aga igaüht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb; pärast, kui himu on rasestunud, toob ta patu ilmale, aga kui patt on täiesti tehtud, sünnitab ta surma” (Jak. 1:14, 15). Õigupoolest, kui Jumalale pühendunud inimene vaatab vastassoost isikut ebamoraalsete kavatsustega, tuleks tal teha enda juures jõulisi muudatusi – otsekui kiskuda välja oma silm ja heita see ära. (Loe Matteuse 5:27, 28.)
12. Milline Pauluse nõuanne aitab meil võidelda ebamoraalsete himude vastu?
12 Kui kasutame käsi sobimatult, võib tagajärjeks olla Jehoova moraaliseaduste tõsine rikkumine, seega tuleks meil otsusekindlalt püsida moraalselt puhtana. Järgigem niisiis Pauluse nõu: „Surmake oma maapealsed liikmed: hoorus, roppus, kired, pahad himud ja ahnus, mis on ebajumalateenistus” (Kol. 3:5). Sõna „surmake” rõhutab, millise otsustavusega tuleb võidelda ebamoraalsete lihalike himude vastu.
13., 14. Miks on vaja ebamoraalsetest mõtetest ja tegudest hoiduda?
13 Oma elu päästmiseks ollakse ilmselt nõus laskma jäse amputeerida. Meil on oluline oma silm ja käsi piltlikult ’ära heita’, et ebamoraalsed mõtted ja teod ei läheks meile vaimses mõttes elu maksma. Jääda oma mõtetes ning moraalselt ja vaimselt puhtaks, on ainus viis, kuidas pääseda igavesest hävingust, mida sümboliseerib Gehenna.
14 Kaasasündinud patu ja ebatäiuse tõttu on moraalselt puhtaks jäämise nimel vaja pingutada. Paulus ütles: „Ma talitsen oma ihu ja teen selle oma orjaks, et ma muile jutlust öeldes ise ei saaks kõlvatuks” (1. Kor. 9:27). Järgigem seega moraali vallas otsusekindlalt Jeesuse nõu ning ärgem kunagi käitugem viisil, mis näitaks, et me ei hinda tema lunastusohvrit (Matt. 20:28; Heebr. 6:4–6).
„Andke”
15., 16. a) Kuidas oli Jeesus heaks eeskujuks andmises? b) Mida tähendavad Jeesuse sõnad, mis on kirjas Luuka 6:38?
15 Nii Jeesuse sõnad kui ka võrratu eeskuju rõhutavad heldekäelisuse tähtsust. Ta näitas suurt heldust sellega, et tuli maa peale ebatäiuslike inimeste pärast. (Loe 2. Korintlastele 8:9.) Jeesus oli valmis loobuma taevasest aust ning saama inimeseks, et anda oma elu patuse inimkonna eest, kelle hulgast mõned saavad tema Kuningriigi kaaspärijatena taevasi rikkusi (Rooml. 8:16, 17). Ja kindlasti õhutas Jeesus olema heldekäelised, kui lausus:
16 „Andke, siis antakse ka teile; hea, tuubitud ja raputatud ja kuhjaga mõõt antakse teie rüppe; sest sama mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse ka teile” (Luuka 6:38). ’Rüppe andma’ viitab kaupmeeste kombele täita ostjate lai pealisrõiva volt, mis oli kinnitatud vööga, nii et sellest moodustus tasku, et midagi kanda. Kui oleme spontaanselt heldekäelised, saame tagasi hea mõõdu, võib-olla just siis, kui me seda kõige rohkem vajame (Kog. 11:2).
17. Miks võib öelda, et Jehoova on parimaks eeskujuks andmises, ja missugune andmine toob meile rõõmu?
17 Jehoova armastab rõõmsat andjat ja tasub talle. Jumal on ise parimaks eeskujuks, sest ta andis oma ainusündinud Poja, „et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu” (Joh. 3:16). Paulus kirjutas: „Kes kasinasti külvab, see lõikab ka kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see lõikab ka rohkesti. Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat” (2. Kor. 9:6, 7). Kui toetame õiget jumalateenimist oma aja, jõu ja ainelise varaga, toob see kahtlemata meile palju rõõmu ja rikkaliku tasu. (Loe Õpetussõnad 19:17; Luuka 16:9.)
„Ära lase enese ees sarve puhuda”
18. Millisel juhul meil „ei ole ... palka” oma taevaselt Isalt?
18 „Hoiduge aga, et te oma vagasid tegusid ei tee inimeste ees, et nemad teid vaataksid, muidu ei ole teil palka oma Isalt, kes on taevas!” (Matt. 6:1, P 1997.) „Vagade tegude” all pidas Jeesus silmas käitumist, mis on Jumala tahtega vastavuses. Ta ei mõelnud, et jumalakartlikke tegusid ei tohiks üldse avalikult teha, sest oli ta ju oma jüngritele varem öelnud, et nad peaksid laskma oma valgusel paista inimeste ees (Matt. 5:14–16). Kuid meil „ei ole ... palka” oma taevaselt Isalt, kui teeme niisuguseid tegusid selleks, et meid vaadataks ja imetletaks otsekui näitlejaid teatrilaval. Niisuguste motiivide korral ei saa me tunda rõõmu lähedastest suhetest Jumalaga ega igavesi õnnistusi Kuningriigi valitsuse kaudu.
19., 20. a) Mida Jeesus mõtles, kui ta hoiatas, et armastuseande andes ei tohiks „sarve puhuda”? b) Mida tähendab, et meie vasak käsi ei tea, mida parem teeb?
19 Kui meil on õige hoiak, siis võtame kuulda Jeesuse manitsust: „Seepärast, kui sa armastuseande annad, siis ära lase enese ees sarve puhuda, nagu silmakirjatsejad teevad kogudusekodades ja tänavail, et inimesed neid ülistaksid. Tõesti ma ütlen teile, et neil on oma palk käes!” (Matt. 6:2). „Armastuseannid” olid annetused vaeste heaks. (Loe Jesaja 58:6, 7.) Jeesusel ja tema apostlitel oli ühine kukkur vaeste aitamiseks (Joh. 12:5–8; 13:29). Kuna almuseandmisele ei eelnenud sõnasõnalist sarvepuhumist, kasutas Jeesus nähtavasti hüperbooli, öeldes, et me ei tohiks enese ees „sarve puhuda”, kui anname armastuseande. Me ei peaks sellistele andidele tähelepanu tõmbama, nagu juudi variserid seda tegid. Jeesus nimetas neid silmakirjatsejateks, sest nad tegid oma annetustele reklaami „kogudusekodades ja tänavail”. Neil silmakirjatsejail oli „oma palk käes”. Inimeste heakskiit ja võib-olla esimesed istmed sünagoogis kuulsate rabide kõrval oli ka kogu tasu, mida nad said, sest Jehoova ei andnud neile midagi (Matt. 23:6). Kuidas pidid seevastu käituma Kristuse jüngrid? Jeesus ütles nendele ning ka meile:
20 „Vaid kui sina armastuseande annad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb, et su armastuseannid oleksid salajas; ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule” (Matt. 6:3, 4). Meie käed töötavad harilikult üheskoos. Seega, kui meie vasak käsi ei tea, mida parem teeb, tähendab see seda, et me ei kuuluta oma heategusid isegi nende seas, kes on meile sama lähedased nagu vasak käsi paremale.
21. Millise tasu annab tema, „kes näeb salajasse”?
21 Kui me oma heategevusega ei hoople, siis püsivad meie „armuannid” salajas. Sel juhul tasub meile Isa, „kes näeb salajasse”. Meie Isa Jehoova on taevas ja inimsilmale nähtamatu ning seega on ta inimeste silmis „salajas” (Joh. 1:18). Ta aga „näeb salajasse” ja tasub sellega, et lubab meil olla temaga lähedased, andestab meie patud ja annab meile igavese elu (Õpet. 3:32, UM; Joh. 17:3; Efesl. 1:7). On ju see tasu palju enam väärt kui kiitus inimestelt!
Väärt sõnad, mida kalliks pidada
22., 23. Miks meil tuleks Jeesuse sõnu kalliks pidada?
22 Mäejutlus on kahtlemata täis ülimeeldivaid paljutahulisi vaimseid kalliskive. See sisaldab vaieldamatult hindamatuid sõnu, mis võivad tuua meile õnne isegi nüüdses hädaderohkes maailmas. Jah, me oleme rõõmsad, kui peame kalliks Jeesuse ütlusi ning laseme neil mõjutada oma hoiakut ja eluviisi.
23 Igaüks, kes „kuuleb” Jeesuse sõnu ja „teeb” nende järgi, kogeb õnnistusi. (Loe Matteuse 7:24, 25.) Seega, võtkem otsusekindlalt nõuks järgida Jeesuse nõuandeid. Selle artiklisarja viimases osas käsitletakse veel mõtteid mäejutlusest.
Kuidas sa vastaksid?
• Miks on tähtis haavunud vennaga ära leppida?
• Kuidas vältida seda, et meie „parem silm” meid ei pahandaks?
• Milline hoiak peaks meil olema seoses andmisega?
[Küsimused]
[Pilt lk 11]
Kui hea on küll minna ja leppida ära haavunud usukaaslasega!
[Pildid lk 12, 13]
Jehoova õnnistab rõõmsat andjat