Mida Jeesus õnne kohta õpetas
Mida Jeesus õnne kohta õpetas
„[Jeesus läks] üles mäele. Ja ... ta jüngrid [tulid] tema juurde. Ja ta ... õpetas neid.” (MATT. 5:1, 2)
1., 2. a) Millises olustikus pidas Jeesus mäejutluse? b) Kuidas Jeesus oma kõnet alustas?
KÄES on meie ajaarvamise 31. aasta. Jeesus katkestab lühikeseks ajaks oma kuulutustööretke Galileas ja läheb Jeruusalemma paasapüha pidama (Joh. 5:1). Naasnud Galileasse, palub ta kogu öö Jumalalt juhatust 12 apostli väljavalimiseks. Järgmisel päeval koguneb Jeesuse juurde rahvahulk, kuna ta tervendab haigeid. Ümbritsetuna oma jüngritest ja teistest inimestest, võtab ta ühel mäeveerul istet ja hakkab õpetama (Matt. 4:23–5:2; Luuka 6:12–19).
2 Oma kõne ehk mäejutluse alguses näitab Jeesus, et õnn tuleneb headest suhetest Jumalaga. (Loe Matteuse 5:1–12.) Ühe sõnaraamatu järgi on õnn „rõõm ja sügav rahulolu oma olukorraga, õnnelik olek”. Üheksa õnnetegurit, millest Jeesus rääkis, rõhutavad, miks kristlased on õnnelikud, ning tema ütlused on tänapäeval sama praktilised kui umbes 2000 aastat tagasi. Käsitlegem nüüd neid ükshaaval.
„Need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest”
3. Mida tähendab olla teadlik oma vaimsetest vajadustest?
3 „Õndsad on vaimust vaesed [„need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest”, UM], sest nende päralt on taevariik” (Matt. 5:3). „Need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest”, mõistavad, et nad on vaimses mõttes vaesed ja vajavad Jumala halastust.
4., 5. a) Miks on oma vaimsetest vajadustest teadlikel inimestel põhjust olla õnnelikud? b) Kuidas rahuldada oma vaimseid vajadusi?
4 Oma vaimsetest vajadustest teadlikel inimestel on põhjust olla õnnelikud, „sest nende päralt on taevariik”. Jeesuse kui Messia vastuvõtmisega avanes tema varajastel jüngritel võimalus saada koos temaga valitsejaks Jumala taevases Kuningriigis (Luuka 22:28–30). Ükskõik kas meil on lootus saada Kristuse kaaspärijaks taevas või me ootame igatsusega igavest elu maa peal paradiisis Kuningriigi valitsuse all, võime olla õnnelikud, kui oleme tõesti teadlikud oma vaimsetest vajadustest ning mõistame, et sõltume täielikult Jumalast.
5 Sugugi mitte kõik ei teadvusta enda vaimseid vajadusi, sest paljudel puudub usk ning hindamine pühade asjade vastu (2. Tess. 3:1, 2; Heebr. 12:16). Oma vaimseid vajadusi saab rahuldada, kui hoolsalt Piiblit uurida, innukalt inimeste jüngriteks tegemise töös osaleda ja korrapäraselt kristlikel koosolekutel käia (Matt. 28:19, 20; Heebr. 10:23–25).
Õnnelikud on „kurvad”
6. Keda kujutavad „kurvad” ja miks nimetatakse neid õnnelikuks?
6 „Õndsad on kurvad, sest nemad trööstitakse” (Matt. 5:4). Siin mainitud „kurvad” on samasugused inimesed nagu need, „kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest”. Nad ei hala mitte oma kurva elusaatuse pärast, vaid on kurvad oma patususe ja inimliku ebatäiuse tõttu valitseva olukorra pärast. Miks nimetatakse neid õndsaks ehk õnnelikuks? Sest nad usuvad Jumalasse ja Kristusesse ning leiavad tröösti headest suhetest Jehoovaga (Joh. 3:36).
7. Mida me peaksime tundma seoses Saatana maailmaga?
7 Kas meid isiklikult kurvastab Saatana maailmas lokkav ebaõiglus? Mida me tegelikult arvame sellest, mida praegusel maailmal pakkuda on? Apostel Johannes kirjutas: „Kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast” (1. Joh. 2:16). Mida teha, kui märkame, et meie vaimsust on vähehaaval murendamas „maailma vaim”, Jumalast võõrdunud inimühiskonda tagant tõukav domineeriv jõud? Niisugusel juhul palvetagem tulihingeliselt, uurigem Jumala Sõna ja otsigem kogudusevanematelt abi. Kui tuleme üha enam Jehoova ligi, ’saame troosti’, olgu meie ahastuse põhjus milline tahes (1. Kor. 2:12; Laul 119:52; Jak. 5:14, 15).
Õnnelikud on „tasased”
8., 9. Mida tähendab olla tasane ja miks on sellised inimesed õnnelikud?
8 „Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa” (Matt. 5:5). Tasadus pole mingil juhul nõrkus või silmakirjalik vagurus (1. Tim. 6:11). Kui oleme tasased, oleme valmis alandlikult täitma Jehoova tahet ja järgima tema juhatust. Tasadust on näha sellestki, kuidas me kaasusklikke ja üldse inimesi kohtleme. Niisugune tasadus on kooskõlas apostel Pauluse nõuandega. (Loe Roomlastele 12:17–19.)
9 Miks on tasased õnnelikud? „Sest nemad pärivad maa,” vastas tasase loomuga Jeesus. Tema on maa peamine Pärija (Laul 2:8; Matt. 11:29; Heebr. 2:8, 9). Kuid tasased „Kristuse kaaspärijad” saavad samuti osa tema pärandist maast (Rooml. 8:16, 17). Ja paljud teised tasased inimesed saavad elada igavesti Jeesuse Kuningriigi maistes valdustes (Laul 37:10, 11).
10. Kuidas võib tasaduse puudumine mõjutada vastutavasse ametisse määramist koguduses ja suhteid teistega?
10 Meiegi peaksime olema nii nagu Jeesus tasased. Mida aga teha, kui meil on riiaka inimese maine? Selline agressiivne ja vaenulik hoiak võib peletada inimesed meist eemale. Kui vennal on selline hoiak ja ta sooviks koguduses vastutavat ametit saada, poleks ta selleks kõlblik (1. Tim. 3:1, 3). Paulus palus Tiitusel tuletada Kreeta kristlastele meelde, et nad „ei oleks riiakad, vaid leebed, osutades kõike tasadust kõigi inimeste vastu” (Tiit. 3:1, 2). Milliseks õnnistuseks on küll tasadus teistele!
Neil on nälg „õiguse järele”
11.–13. a) Mida tähendab tunda nälga ja janu õiguse järele? b) Kuidas rahuldatakse need, kellel on nälg ja janu õiguse järele?
11 „Õndsad on need, kellel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse” (Matt. 5:6). Jeesus pidas „õiguse” all silmas selle tegemist, mis on õige ehk vastavuses Jumala tahte ja käskudega. Laulukirjutaja ütles, et tema „hing nõrkeb igatsusest” Jumala õigete seaduste järele (Laul 119:20). Kas õigus on meile sedavõrd kallis, et tunneme otsekui nälga ja janu selle järele?
12 Need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, on Jeesuse sõnul õnnelikud, sest nemad rahuldatakse. See sai võimalikuks pärast 33. aasta nelipüha, sest Jehoova püha vaim hakkas siis tooma „maailmale selgust ... õiguse kohta” (Joh. 16:8). Samuti inspireeris Jumal inimesi püha vaimu kaudu koostama Kristlikke Kreeka Kirju, mis on väga kasulikud „juhatamiseks õiguses” (2. Tim. 3:16). Jumala vaim võimaldab meil ka „riietuda uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ... sisse” (Efesl. 4:24). Kas pole lohutav teada, et need, kes meelt parandades otsivad Jeesuse lunastusohvri alusel andestust oma pattude pärast, võivad saada Jumala ees õigeks? (Loe Roomlastele 3:23, 24.)
13 Kui meil on maine lootus, saab meie nälg ja janu õiguse järele täielikult rahuldatud siis, kui oleme saanud igavese elu maa peal, kus valitseb õigus. Senikaua jäägem otsusekindlaks, elades Jehoova mõõdupuude järgi. Jeesus lausus: „Otsige esiti Jumala riiki ja tema [Jumala] õigust” (Matt. 6:33). Kui nii teeme, saame tunda rahuldust Jumalale meelepärasest tööst ja oleme südamest õnnelikud (1. Kor. 15:58).
Miks on „armulised” õnnelikud
14., 15. Kuidas olla armuline ja miks on „armulised” õnnelikud?
14 „Õndsad on armulised, sest nemad saavad armu” (Matt. 5:7). „Armulised” ehk halastajad tunnevad teistele kaasa ja neil on neist kahju. Jeesus leevendas imede kaudu paljude kannatusi, sest tal hakkas neist hale meel (Matt. 14:14). Armulisus ilmneb kohtumõistmise juures, kui inimesed annavad andeks neile, kes on nende vastu eksinud, nii nagu Jehoova annab halastavalt andeks neile, kes kahetsevad (2. Moos. 34:6, 7; Laul 103:10). Sel moel võime meiegi olla armulised ning tuua oma lahkete sõnade ja tegudega vaevatuile kergendust. Hea moodus olla armuline on jagada teistega Piibli tõdesid. Hale meel rahva pärast ajendas Jeesust „pikalt õpetama” (Mark. 6:34).
15 Meil on tõesti põhjust nõustuda Jeesuse sõnadega „Õndsad on armulised, sest nemad saavad armu”. Kui kohtleme teisi armuliselt, kohtlevad nad ilmselt meidki samamoodi. Me võime näha, et teiste vastu osutatud halastus võidutseb kohtumõistmise üle: Jumal ei mõista meid karmilt hukka, kui meie oleme teistele halastanud (Jak. 2:13). Vaid need saavad patud andeks ja kingiks igavese elu, kes on ise armulised (Matt. 6:15).
Miks on „puhtad südamelt” õnnelikud
16. Mida tähendab olla „puhtad südamelt” ja kuidas sellised inimesed ’näevad Jumalat’?
16 „Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat” (Matt. 5:8). Kui oleme „puhtad südamelt”, ilmneb see selles, kellesse või millesse me oleme kiindunud, meie soovides ja motiivides. Me osutame armastust „puhtast südamest” (1. Tim. 1:5). Olles seesmiselt puhtad, me saame „näha Jumalat”. See ei tähenda tingimata, et me näeme Jehoovat otseses mõttes, sest „ükski inimene ei või ... [Jumalat] näha ja jääda elama” (2. Moos. 33:20). Siiski võis Jeesus öelda: „Kes mind on näinud, see on näinud Isa”, sest tema oli Jumala isiksuse täiuslik peegeldus (Joh. 14:7–9). Meie, Jehoova maised teenijad, võime „näha Jumalat”, kui paneme tähele, kuidas ta meie heaks tegutseb (Iiob 42:5). Võitud kristlaste puhul on Jumala nägemise haripunkt siis, kui nad äratatakse üles vaimolenditena ja nad võivad päriselt näha oma taevast Isa (1. Joh. 3:2).
17. Millist mõju avaldab meile puhas süda?
17 Kuna puhas süda on nii moraalselt kui ka vaimselt korras, ei pesitse selles midagi, mis on Jehoova silmis roojane (1. Ajar. 28:9; Jes. 52:11). Kui oleme puhtad südamelt, siis on ka meie sõnad ja teod puhtad ning me teenime Jehoovat silmakirjatsemata.
„Rahunõudjad” saavad Jumala lasteks
18., 19. Kuidas käituvad „rahunõudjad”?
18 „Õndsad on rahunõudjad, sest neid hüütakse Jumala lasteks” (Matt. 5:9). „Rahunõudjad” tunneb ära selle järgi, mida nad teevad ja mida nad ei tee. Kui me oleme inimesed, keda Jeesus silmas pidas, siis oleme rahumeelsed ning „ei tasu kurja kurjaga”, vaid püüame „ikka teha head üksteisele” (1. Tess. 5:15).
19 Et meid arvataks rahunõudjate hulka, tuleb meil aktiivselt edendada rahu. Rahunõudjad ei tee midagi, mis „lahutab sõbrad” (Õpet. 16:28). Meie kui rahunõudjad astume konkreetseid samme, et ’nõuda rahu kõikidega’ (Heebr. 12:14).
20. Kes on praegu „Jumala lapsed” ja kes veel saavad nendeks hiljem?
20 Rahunõudjad on õnnelikud, sest „neid hüütakse Jumala lasteks”. Jehoova on võtnud ustavad võitud kristlased oma lasteks. „Jumala lastena” on neil temaga juba väga lähedased suhted, sest nad usuvad Kristusesse ja teenivad kogu südamest „armastuse ja rahu Jumalat” (2. Kor. 13:11; Joh. 1:12). Mida öelda Jeesuse rahunõudjatest „teiste lammaste” kohta? Jeesus on nende „Igavene Isa” oma tuhandeaastase valitsuse ajal, kuid kui see läbi saab, alistub Jeesus Jehoovale ja neist saavad Jumala lapsed täielikus mõttes (Joh. 10:16; Jes. 9:5; Rooml. 8:21; 1. Kor. 15:27, 28).
21. Kuidas me käitume, kui „elame Vaimus”?
21 Kui me „elame Vaimus”, märkavad teisedki kergesti meie rahumeelsust. Me ei ’õhuta üksteises võistlusvaimu’ (UM) ehk ei ’ärrita üksteist’ (Gal. 5:22–26). Selle asemel püüame ’pidada rahu kõigi inimestega’ (Rooml. 12:18).
Õnnelikud, ehkki taga kiusatud
22.–24. a) Milliseid põhjusi rõõmustamiseks on neil, keda kiusatakse taga õiguse pärast? b) Mida me arutame kahes järgnevas uurimisartiklis?
22 „Õndsad on need, keda taga kiusatakse õiguse pärast, sest nende päralt on taevariik” (Matt. 5:10). Jeesus laiendas seda mõtet: „Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja. Olge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas; samuti on nad taga kiusanud prohveteid enne teid” (Matt. 5:11, 12).
23 Kristlased teavad, et samamoodi nagu ammuseid Jumala prohveteid, võidakse neidki laimata, taga kiusata ja nende kohta valet rääkida – seda kõike „õiguse pärast”. Kui aga neis katsumustes ustavalt vastu peame, tunneme rahuldust sellest, et saame valmistada Jehoovale heameelt ja tuua talle austust (1. Peetr. 2:19–21). Kannatused ei saa kahandada meie rõõmu Jehoova teenistuses nüüd ega tulevikus. Need ei vähenda seda rõõmu, mida toob kas koos Kristusega taevases Kuningriigis valitsemine või igavene elu selle maiste alamatena. Niisugused õnnistused on Jumala heakskiidu, heasoovlikkuse ja helduse märk.
24 Mäejutlusest võib õppida palju muudki. Mitmeid kasulikke mõtteid arutatakse kahes järgnevas artiklis. Uurigem, kuidas saaksime neid Jeesus Kristuse sõnu ellu rakendada.
Kuidas sa vastaksid?
• Miks on õnnelikud „need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest”?
• Mis teeb „tasased” õnnelikuks?
• Miks on kristlased õnnelikud, ehkki neid kiusatakse taga?
• Milline Jeesuse mainitud õnnetegur sind eriti puudutab?
[Küsimused]
[Pilt lk 7]
Üheksa õnnetegurit, millest Jeesus rääkis, on tänapäeval sama praktilised, kui tol ajal
[Pilt lk 8]
Hea moodus olla armuline on jagada teistega Piibli tõdesid