Jehoova on väärt, et me teda üheskoos kiidaksime
Jehoova on väärt, et me teda üheskoos kiidaksime
„Kiitke Jaahi!” (LAUL 111:1, UM)
1., 2. Mida tähendab sõna „halleluuja” ja mil moel kasutatakse seda väljendit Kristlikes Kreeka Kirjades?
„HALLELUUJA!” Seda kiitushüüdu võib tavapäraselt kuulda ristiusu kirikutes. Mõningad vürtsitavad selle väljendiga oma igapäevast kõnepruuki. Kuid vähe on neid, kes teavad selle püha tähendust, pealegi toob paljude selle väljendi kasutajate elustiil Jumalale teotust (Tiit. 1:16). „Halleluuja on eri psalmikirjutajate kasutatav sõna, kutsumaks kõiki üles üheskoos Jehoovat kiitma,” selgitab üks Piibli sõnaraamat. Suur hulk piibliõpetlasi ütleb, et „halleluuja” tähendab „kiitke Jaahi [Jehoovat]”.
2 On mõistetav, miks „Uue maailma tõlge” annab selle Laulus 111:1 esineva väljendi edasi sõnadega „Kiitke Jaahi!”. Selle väljendi kreekakeelne vaste esineb kirjakohas Ilmutuse 19:1–6 neljal korral juubeldusena valereligiooni lõpu puhul. Kui see sünnib, on õigetel jumalakummardajatel eriline põhjus kasutada austaval moel väljendit „halleluuja”.
Tema suured teod
3. Mis on meie korrapäraste kogunemiste peaeesmärk?
3 Laulu 111 looja toob hulk põhjusi, miks on Jehoova väärt üheskoos kiitmist. Salmis 1 öeldakse: „Ma tänan Jehoovat kõigest südamest õiglaste osaduses ja koguduses!” Jehoova tunnistajad on tänapäeval samal seisukohal. Meie korrapärastel kogunemistel nii kohalikus koguduses kui suurtel konventidel on peaeesmärgiks kiita Jehoovat.
4. Kuidas saavad inimesed Jehoova tegusid uurida?
4 „Suured on Jehoova teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel!” (Laul 111:2.) Pangem tähele väljendit „uuritavad”. Ühe teatmeteose sõnul võib see salm käia inimeste kohta, kellele Jumala teod on „objektideks, mille üle tõsiselt ja pühendunult mõtteid mõlgutada ning mida uurida”. Jehoova loomistööd annavad rikkalikult tõendeid hämmastavast eesmärgipärasusest. Ta määras asupaiga Päikesele, Maale ja Kuule, mis on üksteisega täpses suhtes, nõnda et maakeral on vajalikku soojust ja valgust ning saavad vahelduda öö ja päev, aastaajad ja looded.
5. Mis on saanud ilmsiks tänu inimese suurenenud arusaamale universumist?
5 Teadlased on saanud paljutki teada Maa paiknemise kohta meie päikesesüsteemis, aga ka Kuu täpse orbiidi, suuruse ja massi kohta. Nende taevakehade asetus ja omavahelised seosed teevad võimalikuks kauni ja regulaarse aastaaegade vaheldumise. Samuti on põhjalikult uuritud universumi füüsikaliste jõudude täppishäälestust. Mehhanotehnika professor täheldas oma artiklis „Universumi täppishäälestus”: „Pole kuigi raske mõista, miks nii paljud teadlased on viimase 30 aastaga meelt muutnud ja jõudnud arvamusele, et läheb tarvis väga suurt usku, pidamaks kinni selgitusest, et universumi tekkepõhjuseks on pelgalt kosmiline juhus. Mida enam me hakkame mõistma oma hoolikalt kavandatud koduplaneeti, seda ümberlükkamatud on tõendid mõistusliku kavandaja kohta.”
6. Millele paneb mõtlema see, kuidas Jumal on inimese teinud?
6 Suurepärasest loomistööst räägib ka see, milliseks on Jumal inimesed loonud (Laul 139:14). Inimesi luues andis ta neile mõistuse, kõik keha funktsioneerimiseks vajalikud organid ning oskuse ja võime teha tööd. Näiteks on Jumal andnud inimesele imelise rääkimis- ja kuulmisvõime, aga ka kirjutamis- ja lugemisvõime. Samuti on konstrueerimise meistritöö inimese kehaehitus, mis võimaldab tal püsti seista. Inimese keha kuju ja tasakaal, selle mehhaanilised funktsioonid ja keemilised protsessid äratavad aukartust. Veelgi enam, hämmastavad närviühendused, mis tagavad mõistuse ja meelte funktsioneerimise, jätavad kaugele taha selle, mida on saavutanud teadlased. Pealegi on inimese saavutused saanud võimalikuks vaid tänu talle antud mõistusele ja meeltele. Ka kõige haritum ja võimekam insener ei suudaks panna kokku midagi nii kaunist ja suutlikku kui inimese sõrmed. Küsi endalt: kas vapustavad kunsti- ja ehitustaiesed oleksid saanud võimalikuks ilma Jumala antud sõrmede oskusliku kasutamiseta?
Jumala suured teod ja tema omadused
7. Miks me peaksime vaatama Piiblile kui ühele Jumala suurtest tegudest?
7 Nagu seda räägib Piibel, kuulub Jehoova suurte tegude hulka veel muudki võrratut, mis ta inimsoo heaks on teinud. Piibel ise on harmooniline meistriteos. Erinevalt kõigist teistest raamatutest on see tõepoolest „Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks” (2. Tim. 3:16). Piibli avaraamat, 1. Moosese raamat, selgitab näiteks, kuidas Jumal puhastas Noa päevil maa kurjusest. Järgmine, 2. Moosese raamat, näitab, kuidas Jehoova tõendas, et tema on tõeline Jumal, kui ta vabastas Iisraeli Egiptuse orjusest. Küllap võis laulik sedasorti sündmusi silmas pidada, kui ta sai tõuke lausuda: „Aulised ja ülevad on [Jehoova] tööd ja tema õigus kestab igavesti! Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele! Halastaja ja armuline on Jehoova!” (Laul 111:3, 4). Kas pole nii, et Jehoova tegevus kogu ajaloo kestel, sealhulgas meie eluajal, on otsekui mälestusmärk tema aulisusele ja ülevusele?
8., 9. a) Mil moel on Jumala teod kontrastiks paljudele inimeste tegudele? b) Milliseid Jumala omadusi sina hindad?
8 Pangem tähele, et laulik rõhutab ka selliseid Jehoova silmapaistvaid omadusi nagu õigus, halastus ja armulisus. Teadagi põhinevad patuste inimeste teod haruharva õigusel. Tihtilugu tulenevad need saamahimust, kadedusest ja upsakusest. Selle tõendiks on kohutavad relvad, mida inimesed valmistavad sõdade tarbeks, mida nad õhutavad, ning majandusliku kasu eesmärgil. Need relvad toovad miljonitele süütutele ohvritele kirjeldamatuid kannatusi ja õudusi. Pealegi on paljud inimeste teod saavutatud vaeste rõhumise hinnaga. Selle kohta võiks tuua üldteada näite orjade rakendamisest püramiidide ehitamisel. Eeskätt olid need mõeldud kõrkide vaaraode matmispaikadeks. Mis veelgi halvem, paljud inimeste teod pole nüüdisajal mitte ainult rõhuvad, vaid need ka „hävitavad maad”. (Loe Ilmutuse 11:18.)
9 Kuidas küll erinevad neist Jehoova teod, mille aluseks on alati õigus! Tema tegude hulka kuulub ka armurikas päästeabinõu patusele inimkonnale. Lunastust korraldades Jumal ’osutas oma õigust’ (Rooml. 3:25, 26). Tõepoolest, „tema õigus kestab igavesti”! Jumala halastus on ilmnenud selles, millise kannatlikkusega ta on patuste inimestega tegelenud. Ta on kohelnud neid lahkelt, paludes neil pöörduda oma halbadelt teedelt ning teha seda, mis on õige. (Loe Hesekiel 18:25.)
Ustav oma tõotustele
10. Milliseks ustavuse näiteks on Jehoova sõlmitud leping Aabrahamiga?
10 „Ta annab toiduse neile, kes teda kardavad, ta peab igavesti meeles oma lepingut!” (Laul 111:5.) Paistab, et siin viitab laulik lepingule Aabrahamiga. Jehoova tõotas õnnistada Aabrahami seemet ning teatas, et see vallutab oma vaenlaste väravad (1. Moos. 22:17, 18; Laul 105:8, 9). Nende tõotuste esialgse täitumise raames sai Aabrahami seemneks Iisraeli rahvas. See rahvas oli pikka aega Egiptuse orjuses, kuid siis tuli aeg, mil „Jumal mõtles oma lepingule Aabrahamiga” ja vabastas rahva (2. Moos. 2:24). See, kuidas Jehoova iisraellastega järgnevalt tegutses, näitab, kui suuremeelne ta on. Ta varustas nende keha füüsilise, mõistust ja südant aga vaimse toiduga (5. Moos. 6:1–3; 8:4; Neh. 9:21). Järgnevatel sajanditel pöördus rahvas korduvalt Jumalast ära, olgugi et ta läkitas prohveteid manitsema neid tagasi pöörduma. Enam kui 1500 aastat pärast iisraellaste Egiptusest vabastamist läkitas Jumal maa peale oma ainusündinud Poja. Enamik juute lükkas Jeesuse tagasi ning laskis ta hukata. Seejärel moodustas Jehoova uue, vaimse rahva, „Jumala Iisraeli”. See rahvas ühes Kristusega ongi vaimne Aabrahami seeme, keda Jehoova kasutab oma ennustuse kohaselt inimkonna õnnistamiseks (Gal. 3:16, 29; 6:16).
11. Kuidas peab Jehoova jätkuvalt meeles oma lepingut Aabrahamiga?
11 Jehoova „peab meeles oma lepingut” ja tõotatud õnnistusi, mis seeläbi tulevad. Tänapäeval annab ta rikkalikult vaimset toitu enam kui 400 keeles. Samuti vastab ta jätkuvalt palvetele meie füüsiliste vajaduste asjus kooskõlas sõnadega „meie igapäevane leib anna meile iga päev” (Luuka 11:3; Laul 72:16, 17; Jes. 25:6–8).
Jehoova aukartustäratav vägevus
12. Mil kombel anti Iisraelile „paganate pärusmaa”?
12 „Ta on ilmutanud oma tegude vägevust oma rahvale, et neile anda paganate pärusmaa” (Laul 111:6, P 1997). Laulik võis pidada silmas väljapaistvat sündmust Iisraeli rahva ajaloos – iisraellaste imelist vabastamist Egiptusest. Kui Jehoova lubas neil lõpuks siseneda Tõotatud Maale, suutsid nad võita nii Jordanist ida kui lääne pool asuvaid kuningriike. (Loe Nehemja 9:22–25.) Jehoova andis Iisraelile tõepoolest „paganate pärusmaa”. Milline Jumala vägevuse ilming!
13., 14. a) Millist Jumala väe ilmingut seoses Babülooniaga võis laulik silmas pidada? b) Millised on olnud Jehoova edasised vabastust toonud teod?
13 Ometi me teame hästi, et hoolimata kõigest, mis Jehoova iisraellaste heaks tegi, ei näidanud nad üles austust ei tema ega esiisade Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi vastu. Nad jätkasid mässamist, kuni Jumal lasi babüloonlastel nad kodumaalt ära pagendusse viia (2. Ajar. 36:15–17; Neh. 9:28–30). Juhul kui Laulu 111 looja elas pärast Iisraeli naasmist Babüloonia vangipõlvest, nagu mõned piibliõpetlased arvavad, oli tal veelgi enam põhjust kiita Jehoovat tema ustavuse ja vägevuse pärast, mida ta ilmutas, kui vabastas juudid Babülooniast – impeeriumi küüsist, kus oli tavaks vange mitte vabaks lasta (Jes. 14:4, 17).
14 Viis sajandit hiljem kasutas Jehoova oma väge veelgi võimsamalt, kui vabastas meelt parandavad inimesed patu ja surma orjusest (Rooml. 5:12). Üheks tulemuseks oli see, et 144 000 inimesele avanes võimalus saada Kristuse järelkäijateks, kes on võitud püha vaimuga. Aastal 1919 rakendas Jehoova oma väge võitute väikse jäägi vabastamiseks valereligiooni kütkeist. Kõik nende saavutused praegusel lõpuajal võib kanda Jumala väe arvele. Kui nad osutuvad ustavaks surmani, asuvad nad meelt parandavate inimeste heaks maa üle valitsema taevas koos Jeesus Kristusega (Ilm. 2:26, 27; 5:9, 10). Nad pärivad maa palju suursugusemal moel kui muistne Iisrael (Matt. 5:5).
Igikestvad usaldusväärsed põhimõtted
15., 16. a) Mis kuuluvad Jumala kätetööde hulka? b) Mis käsud andis Jumal muistsele Iisraelile?
15 „Tema kätetööd on tõde ja õiglus; usaldatavad on kõik ta seadmised! Need on toetatud ikka ja igavesti, need on tehtud tões ja õiguses!” (Laul 111:7, 8.) Jehoova „kätetööde” hulka kuulusid ka kaks kivitahvlit, kuhu olid uurendatud kümme tähtsat käsku Iisraelile (2. Moos. 31:18). Need käsud koos kõigi teiste määrustega, mis hakkasid kuuluma Moosese käsuseadusse, rajanevad igikestvatel usaldusväärsetel põhimõtetel.
16 Näiteks ütles üks käsk neil kivitahvlitel: „Mina, Jehoova, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal [„Jumal, kes nõuab jagamatut andumust”, UM].” Edasi öeldakse käsus, et Jehoova osutab heldust tuhandeile neile, kes teda armastavad ja ta käske peavad. Kivitahvlid sisaldasid ka selliseid ajatuid põhimõtteid nagu „sa pead oma isa ja ema austama” ning „sa ei tohi varastada”, samuti sügavalt läbinägelikku käsku hoiduda himustamast teistele kuuluvat (2. Moos. 20:5, 6, 12, 15, 17).
Meie püha ja kardetav Lunastaja
17. Millistel põhjustel oleks iisraellastel tulnud Jumala nime pühaks pidada?
17 „Ta läkitas lunastuse oma rahvale, ta kinnitas oma lepingu igaveseks, püha ja kardetav on tema nimi!” (Laul 111:9.) Taas võis laulikul mõlkuda meeles Jehoova ustavus enda tõotatud pühale lepingule Aabrahamiga. Kooskõlas sellega ei hüljanud Jehoova oma rahvast esmalt siis, kui nad muistses Egiptuses orjad olid, ja hiljem siis, kui nad Babüloonias vangis olid. Mõlemal juhul lunastas Jumal oma rahva. Juba ainuüksi nende kahe saavutuse eest oleks Iisraelil tulnud Jumala nime pühaks pidada. (Loe 2. Moosese 20:7; Roomlastele 2:23, 24.)
18. Miks sa pead Jumala nime kandmist eriliseks eesõiguseks?
18 Seesama käib nüüdisaja kristlaste kohta, kes on lunastatud lootusetust patu ja surma orjusest. Meil tuleks anda endast parim, et elada kooskõlas näidispalve esimese taotlusega „Pühitsetud olgu sinu nimi” (Matt. 6:9). Sellele ülevale nimele mõtlemine peaks meis süvendama jumalakartust. Laulu 111 kirjutaja suhtus õigesti jumalakartusse, kui ta ütles: „Jehoova kartus on tarkuse algus; hea arusaamine on kõigil, kes teevad seda [tema käskusid] mööda” (Laul 111:10).
19. Mida me käsitleme järgmises artiklis?
19 Tervemeelne jumalakartus aitab meil vihata seda, mis on halb. Samuti aitab see meil jäljendada Laulus 112 loetletud suurepäraseid Jumala omadusi, mida käsitleme järgmises artiklis. See psalm näitab, kuidas me võime saada kõlblikuks kuuluma nende miljonite hulka, kes kiidavad Jumalat igavesti. Ta on tõesti seda väärt. „Tema kiitus kestab igavesti!” (Laul 111:10.)
Küsimusi järelemõtlemiseks
• Miks väärib Jehoova, et me teda üheskoos kiidaksime?
• Millised Jehoova omadused ilmnevad tema tegudes?
• Kuidas sa suhtud erilisse eesõigusse kanda Jumala nime?
[Küsimused]
[Pilt lk 20]
Meie korrapäraste kooskäimiste peaeesmärk on kiita Jehoovat
[Pilt lk 23]
Kõik Jehoova seadused rajanevad igikestvatel usaldusväärsetel põhimõtetel