Loomistöö räägib Jehoova tarkusest

„Tema nähtamatut olu ... pannakse tähele, tema tegudes.” (ROOML. 1:20)

1. Kuidas on selle maailma tarkus paljudele tänapäeval mõjunud?

SÕNALE „tarkus” on antud laialdane tähendus. Inimene väidetakse olevat tark, kui ta on vaid omandanud rikkalikult teadmisi. Paraku ei suuda selle maailma nõndanimetatud intellektuaalid pakkuda mingit usaldusväärset juhatust tõelise elumõtte leidmiseks. Hoopis vastupidi, neid, kes selliste inimeste tarkusest juhinduvad, „õõtsutatakse ja kõigutatakse igas õpetuse tuules” (Efesl. 4:14).

2., 3. a) Miks on Jehoova „ainus tark”? b) Kuidas erineb Jumala tarkus selle maailma tarkusest?

² Kui teistsuguses olukorras on küll need, kes hangivad tõelist tarkust, mis tuleb Jehoova Jumalalt! Piiblist võime lugeda, et Jehoova on „ainus tark” (Rooml. 16:27). Tema teab maailmast kõike, kaasa arvatud selle loomist ja ajalugu. Looduses valitsevad füüsikaseadused – millele inimeste teadusuuringud tuginevad – on kõik Jehoova kehtestatud. Inimeste leiutised talle niisiis mõju ei avalda, samuti ei huvita teda niinimetatud kõrgem mõtlemine inimfilosoofia näol. „Selle maailma tarkus on jõledus Jumala ees” (1. Kor. 3:19).

³ Piibel ütleb, et Jehoova „annab tarkuse” oma teenijatele (Õpet. 2:6). Erinevalt inimfilosoofiatest pole Jumalalt tulev tarkus ähmane. Pigem peab see tähtsaks tervemeelset otsustusvõimet ning põhineb täpsetel teadmistel ja arusaamadel. (Loe Jakoobuse 3:17.) Apostel Paulus imetles Jehoova tarkust. Ta kirjutas: „Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Kui väljauurimatud on tema kohtumõistmised ja äraarvamatud tema teed!” (Rooml. 11:33). Kuna Jehoova teab kõike, võime olla kindlad, et tema seadused tagavad meile parima elutee. Teab ju Jehoova paremini kui keegi teine, mida meil õnneks vaja läheb (Õpet. 3:5, 6).

Jeesus – „meistertööline”

4. Mis on üks Jehoova tarkuse tähelepanemise moodus?

⁴ Jehoova tarkust koos tema teiste võrratute omadustega võib näha tema tegudest. (Loe Roomlastele 1:20.) Suurimast kuni väikseimani räägivad Jehoova loomistööd tema omadustest. Kuhu me ka ei vaataks – olgu üles taevasse või maha jalge ette –, võime näha külluslikult tõendeid kõiketeadja ja armastava Looja kohta. Tema loodut tähele pannes võime paljutki ta kohta õppida (Laul 19:2; Jes. 40:26).

5., 6. a) Kes oli lisaks Jehoovale loomisega seotud? b) Mida me asume vaatlema ja miks?

⁵ Jehoova polnud üksi, kui ta lõi „taevad ja maa” (1. Moos. 1:1). Piibel näitab, et ammu enne füüsilise loomistöö algust lõi ta vaimolendi, kelle läbi ta tõi olemasollu „kõik”. See vaimolend oli Jumala ainusündinud Poeg, „kõige loodu esmasündinu”, kes hiljem elas maa peal inimese Jeesusena (Kol. 1:15–17). Nagu Jehooval, on ka Jeesusel tarkus. Õpetussõnade 8. peatükis kirjeldatakse teda isikustatud tarkusena. Selles Piibli peatükis viidatakse Jeesusele ka kui Jumala „meistertöölisele” (Õpet. 8:12, 22–31, UM).

 ⁶ Niisiis avaldub füüsilises loomistöös nii Jehoova kui ka tema Meistertöölise Jeesuse tarkus. Meile annab see väärtuslikke õppetunde. Vaadelgem nüüd nelja näidet loodutest, kellest räägitakse kirjakohas Õpetussõnad 30:24–28 kui „instinktiivselt tarkadest” (UM). *

Töökuse õppetund

7., 8. Milliseid huvitavaid fakte võiks tuua sipelgate kohta?

⁷ Nendegi kavandatust ja tegevust uurides, keda võiks nimetada „kõige pisemateks maa peal”, saame nii mõndagi õppida. Vaadelgem näiteks sipelga instinktiivset tarkust. (Loe Õpetussõnad 30:24, 25.)

⁸ Uurijad arvavad, et iga inimese kohta tuleb vähemalt 200 000 sipelgat, kes kõik maapinnal või selle all toimekalt askeldavad. Sipelgad on organiseeritud kolooniateks. Enamikus kolooniates leidub kolme tüüpi sipelgaid: sipelgaemad, isased ja töölised. Iga rühm hoolitseb omal moel koloonia vajaduste eest. Lõuna-Ameerika aedniksipelgaid võiks nimetada tarkadeks aiapidajateks. Need pisikesed putukad väetavad, istutavad ümber ja kärbivad oma seeneaeda, nõnda et saak oleks maksimaalne. Teadlased on leidnud, et need osavad „aednikud” kohandavad oma jõupingutusi vastavalt koloonias vajamineva toidu hulgale. *

9., 10. Mil moel me saame jäljendada sipelgate töökust?

⁹ Sipelgatelt võime mõndagi õppida: heade tulemuste saamiseks on meil tarvis hoolsalt tegutseda. Piibel ütleb: „Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks! Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat, valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikuseajal oma toiduse!” (Õpet. 6:6–8). Nii Jehoova kui ka tema Meistertööline Jeesus on töökad. „Minu Isa tegutseb tänini,” ütles Jeesus, „ja mina tegutsen!” (Joh. 5:17).

¹⁰ Meil kui Jumala ja Kristuse jäljendajatel tuleks samuti olla töökad. Ükskõik milline ülesanne meil Jumala organisatsioonis ka poleks, peaksime kõik olema „innukad Issanda töös” (1. Kor. 15:58). Seetõttu tuleks meil võtta kuulda Pauluse manitsust Rooma kristlastele: „Ärge olge viitsimatud hoolsuses; olge tulised vaimus; teenige Issandat!” (Rooml. 12:11). Meie jõupingutused, mida me Jehoova tahet täites teeme, pole asjatud, sest Piibel kinnitab: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja  armastuse, mida olete osutanud tema nimele” (Heebr. 6:10).

Kaitse vaimse kahju eest

11. Kirjelda kaljumäkra.

¹¹ Midagi olulist saame õppida ka kaljumägralt, veel ühelt võrdlemisi väikselt olendilt. (Loe Õpetussõnad 30:26.) Sel suurt küülikut meenutaval loomal on lühikesed ümmargused kõrvad ja madalad jalad ning ta elab kaljustel aladel. Kaljumägra kaitseks on terav nägemine, lisaks on tema kaljuse elupaiga urud ja lõhed pelgupaigaks röövloomade eest. Kaljumäger on kavandatud elama tihedas koloonias, mis pakub talle kaitset ja annab talvel sooja. *

12., 13. Mida me võime õppida kaljumägralt?

¹² Mida me võime kaljumägralt õppida? Kõigepealt tasuks tähele panna, et seda looma nii kergesti rünnata ei saa. Tänu heale nägemisele märkab ta röövloomi juba kaugelt, lisaks püsib ta elukaitsvate urgude ja lõhede ligi. Samuti meie vajame teravat vaimset nägemist, märkamaks ohte, mis meid Saatana maailmas varitsevad. Apostel Peetrus manitses kristlasi: „Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata!” (1. Peetr. 5:8). Jeesus oli maa peal olles ärgas märkama igasuguseid Saatana püüdeid murda ta laitmatus (Matt. 4:1–11). Kui hea eeskuju tema järelkäijatele!

¹³ Üks moodus olla ärgas on kasutada seda vaimset kaitset, mida Jehoova meile pakub. Hooletusse ei tohiks jätta Jumala Sõna uurimist ega kristlikel koosolekutel käimist (Luuka 4:4; Heebr. 10:24, 25). Lisaks, otsekui kaljumäger saab edukalt hakkama, elades tihedas koloonias, on ka meil tarvis olla tihedalt seotud kaaskristlastega, et ’üksteist vastastikku ergutada’ (Rooml. 1:12). Kasutades ära Jehoova pakutavat kaitset, näitame, et oleme sama meelt laulik Taavetiga, kes kirjutas: „Jehoova on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin” (Laul 18:3).

 Visadus vastuseisust hoolimata

14. Mida võib öelda rohutirtsuparve kohta, ehkki üksainus rohutirts erilist muljet ei pruugi avaldada?

¹⁴ Samuti rohutirtsult on meil midagi õppida. Üksainus umbes kuni 5 sentimeetri pikkune rohutirts ilmselt erilist aukartust ei ärata, küll aga rohutirtsuparv. (Loe Õpetussõnad 30:27.) Need mõõtmatu apluse poolest tuntud putukad võivad parvena kibekähku hävitada lõikusküpse põlluvilja. Piibel võrdleb lähenevate putukate, sealhulgas rohutirtsude parve tekitatavat häält sõjavankrite mürina ja kõrsi põletava tuleleegi mühinaga (Joel 2:3, 5). Takistamaks rohutirtsuparve edasiliikumist, süütavad inimesed tulepesasid, ent tavapäraselt on sest vähe abi. Miks? Hukkunud rohutirtsud summutavad leegid, misjärel ülejäänud parv takistamatult edasi liigub. Olgugi ilma kuninga ehk juhita, tegutseb rohutirtsuparv otsekui hästiorganiseeritud sõjavägi, ületades praktiliselt iga takistuse (Joel 2:25). *

15., 16. Kuidas sarnanevad kuningriigikuulutajad nüüdisajal rohutirtsuparvega?

¹⁵ Prohvet Joel võrdles Jehoova teenijate tegevust rohutirtsude omaga. Ta kirjutas: „Nad ruttavad nagu võitlejad, lähevad nagu sõjamehed üles müüri peale! Nad käivad igaüks oma teed ega muuda oma radu! Üks ei tõuka teist, igaüks käib oma teed; nad sööstavad peatumata viskodade vahelt läbi [„ja kuigi nad peaksid viskodade sekka langema, ei tule auku ritta”, P 1938–40]!” (Joel 2:7, 8).

¹⁶ Kui tabavalt kirjeldab see prohvetikuulutus Jumala Kuningriigi kuulutajaid nüüdisajal! Mitte mingi vastupanumüür pole suutnud peatada nende kuulutustööd. Selle asemel jäljendavad nad Jeesust, kes tegi kindlalt Jumala tahtmist, ehkki ta oli paljudest põlatud (Jes. 53:3). Tõsi küll, kristlasi on ’langenud viskodade sekka’,  kui neid usu pärast on tapetud. Sellegipoolest on kuulutustöö edasi läinud ning kuningriigikuulutajate arv kasvab üha. Tõsiasi on, et tihtilugu on tagakiusamine soodustanud hea sõnumi levimist inimesteni, kes muidu poleks kuningriigisõnumit kuulnud (Ap. t. 8:1, 4). Kas sina oled kuulutustööd tehes ilmutanud rohutirtsu visadust ka ükskõiksust ja vastupanu kohates? (Heebr. 10:39.)

„Klammerduge hea külge”

17. Miks nakkuvad geko jalad sileda pinnaga?

¹⁷ Pisike sisalik geko näib trotsivat gravitatsiooni. (Loe Õpetussõnad 30:28.) Teadlastes on tekitanud hämmingut selle loomakese võime sibada mööda seina või koguni mööda siledat lage, ilma et ta alla pudeneks. Kuidas geko sellega hakkama saab? Saladus ei seisne mitte iminappades ega ka mingit laadi liimaines. Geko varvaste all on hoopis padjandid harjastega, mis sisaldavad tuhandeid karvakesetaolisi väljakasvusid. Igal väljakasvul on omakorda sadu alustassikujulise tipuga harusid. Kõigi nende harude molekulidevahelistest jõududest piisab enamakski kui geko kehakaaluks ka siis, kui ta pea alaspidi mööda klaaspinda sibab! Geko sellise võime vastu huvi tundvad teadlased ütlevad, et geko jalgade eeskujul valmistatavad sünteetilised materjalid võiksid leida kasutust tugevate kleepvahenditena. *

18. Kuidas tagada seda, et me püsivalt ’klammerdume hea külge’?

¹⁸ Mida me gekolt õppida võime? Piibel manitseb: „Jälestage kurja, klammerduge hea külge” (Rooml. 12:9, UM). Saatana maailmas valitsevate laostavate mõjude tõttu võime lakata hoidmast kindlalt kinni Jumala põhimõtetest. Näiteks võib nõrgestada meie otsusekindlust teha seda, mis on õige, seltsimine nendega, kes ei hoia kinni Jumala seadustest – olgu see siis koolis või tööl või mingi jumalakartmatu meelelahutusvormiga tegeldes. Ärgu seda sinuga juhtugu! Jumala Sõna hoiatab: „Ära ole iseenese silmis tark!” (Õpet. 3:7). Selle asemel järgi muistsel ajal Moosese antud tarka nõu Jumala rahvale: „Jehoovat, oma Jumalat, pead sa kartma, teda pead sa teenima ja tema poole hoidma” (5. Moos. 10:20). Jehoova poole hoides jäljendame Jeesust, kelle kohta öeldakse: „Sa armastad õigust ja vihkad ülekohut” (Heebr. 1:9).

Loomistöö õppetunnid

19. a) Milliseid Jehoova omadusi sina loomistöö põhjal tähele võid panna? b) Kuidas jumalik tarkus meile kasuks tuleb?

¹⁹ Nagu me nägime, võib Jehoova omadusi selgelt näha tema tegudest, lisaks saame õppida midagi väärtuslikku ka tema loodutelt. Mida enam me Jehoova tegusid uurime, seda enam võime tema tarkust imetleda. Kui me paneme tähele jumalikku tarkust, saame olla õnnelikumad praegu ja leiame kaitset tulevikus (Kog. 7:12). Jah, me võime isiklikult kogeda, kuidas peab paika Õpetussõnad 3:13, 18 kinnitus „Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse, ja inimene, kes jõuab arusaamisele. See on elupuuks neile, kes sellest kinni haaravad, õnnis, kes seda suudab hoida”.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

Mida on meil eluks õppida . . .

• sipelgalt?

• kaljumägralt?

• rohutirtsult?

• gekolt?

[Küsimused]

[Pilt lk 16]

Kas sa oled töökas nagu aedniksipelgas?

[Pildid lk 17]

Elu tihedas koloonias pakub kaljumägrale kaitset. Kas sa võtad temast eeskuju?

[Pildid lk 18]

Kristlikud teenijad ilmutavad vastupidavust nagu rohutirtsud

[Pilt lk 18]

Kristlased klammerduvad hea külge otsekui geko pinna külge

[Allikaviide]

Stockbyte/Getty Images