Tunnusta Jeesust kui Suuremat Taavetit ja Suuremat Saalomoni
Tunnusta Jeesust kui Suuremat Taavetit ja Suuremat Saalomoni
„Vaata, siin on enam kui Saalomon!” (MATT. 12:42)
1., 2. Miks oli inimlikust seisukohast üllatav, et Saamuel pidi võidma kuningaks Taaveti?
TAAVET ei näinud sugugi kuninga moodi välja, prohvet Saamueli silmis oli ta vaid karjuspoiss. Ka Taaveti kodulinn Petlemm polnud teab mis tähtis linn. Petlemma kohta öeldi, et see on liiga „väike, et olla Juuda tuhandete seas” (Miika 5:1). Ometi pidi Saamuel võidma selle väikesest linnast pärit tähtsusetu noore mehe Iisraeli tulevaseks kuningaks.
2 Noor Taavet polnud esimene, keda tema isa Iisai oma poegadest kuninga kandidaadiks Saamuelile välja pakkus, ega ka mitte teine või kolmas. Taavet, Iisai kaheksast pojast noorim, polnud isegi kohal, kui Saamuel tuli Iisai kotta, et võida üks selle ustava jumalateenija poegadest järgmiseks kuningaks. Ent Taavet oli Jehoova valitu ning just see oli tähtis (1. Saam. 16:1–10).
3. a) Mida peab Jehoova inimese juures kõige tähtsamaks? b) Mis tuli võimsasti Taaveti peale, kui Saamuel oli teda võidnud?
3 Jehoova nägi seda, mida Saamuel ei näinud. Jumal nägi Taaveti südamesse ning see, mis oli tolle noormehe südames, meeldis talle. Jumala jaoks pole oluline väline kest, vaid inimese sisemus. (Loe 1. Saamueli 16:7.) Kui siis Saamuel mõistis, et Jehoova pole valinud välja ühtki Iisai seitsmest vanemast pojast, laskis ta kutsuda karjamaalt tema kõige noorema poja. Jutustuses öeldakse: „[Iisai] läkitas järele ning laskis [Taaveti] tuua ... Ja Jehoova ütles: „Tõuse ja võia teda, sest tema on see!” Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Jehoova vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi” (1. Saam. 16:12, 13).
Taavet kui Kristuse eelpilt
4., 5. a) Mis oli ühist Taavetil ja Jeesusel? b) Miks võib öelda, et Jeesus on Suurem Taavet?
4 Nii nagu Taavet, sündis ka Jeesus Petlemmas, ent umbes 1100 aastat hiljem. Paljude arvates ei näinud Jeesus sugugi kuninga moodi välja, see tähendab, et ta polnud niisugune kuningas, keda nad oleksid lootnud näha. Ent just nagu Taavet, oli ka Jeesus Jehoova väljavalitu. Nii nagu Jehoova armastas Taavetit, armastas ta Jeesustki (Luuka 3:22). * Ja ka Jeesuse peale tuli Jehoova vaim.
5 Taavetil ja Jeesusel on veelgi sarnaseid jooni. Näiteks reetis Taaveti tema nõuandja Ahitofel ning Jeesuse tema apostel Juudas Iskariot (Laul 41:10; Joh. 13:18). Nii Taavet kui ka Jeesus seisid põleva innuga Jehoova koja eest (Laul 27:4; 69:10; Joh. 2:17). Lisaks sellele oli Jeesus Taaveti troonipärija. Enne Jeesuse sündi ütles ingel tema emale: „Issand Jumal annab temale ta isa Taaveti aujärje” (Luuka 1:32; Matt. 1:1). Kuna aga Jeesuse puhul täituvad kõik Messia kohta käivad tõotused, on ta palju enam kui Taavet. Ta on Suurem Taavet ja kauaoodatud Messias-Kuningas (Joh. 7:42).
Jeesus kui Karjane ja Kuningas
6. Mis tegi Taavetist hea karjase?
6 Jeesus on ka karjane. Milline on hea karjane? Hea karjane hoolitseb oma karja eest ustavalt, seisab selle eest julgelt ning toidab ja valvab seda (Laul 23:2–4). Kui Taavet oli noorena karjus, hoolitses ta hästi oma isa lammaste eest. Ta tegutses vapralt, kui kari oli ohus, ning riskis oma eluga, et kaitsta lambaid lõvi ja karu eest (1. Saam. 17:34, 35).
7. a) Mis aitas Taavetil kuninga kohustusteks valmistuda? b) Kuidas näitas Jeesus, et ta on Hea Karjane?
7 Aastad, mis Taavet veetis väljadel ja mägedel lambaid karjatades, valmistasid teda ette vastutusrikkaks kohustuseks hoida Iisraeli rahvast kui karjane (Laul 78:70. 71). * Ka Jeesus on osutunud suurepäraseks karjaseks. Saades jõudu ja juhatust Jehoovalt, karjatab ta oma „pisukest karjukest” ja ka „teisi lambaid” (Luuka 12:32; Joh. 10:16). Nii tõestab Jeesus, et ta on Hea Karjane. Ta tunneb oma karja nii hästi, et teab igat oma lammast nimepidi. Jeesus armastab oma lambaid nii väga, et tõi maa peal olles nende heaolu nimel meeleldi ohvreid (Joh. 10:3, 11, 14, 15). Hea Karjasena saavutab aga Jeesus palju rohkem, kui Taavet oleks eales saavutanud. Tema lunastusohver avas inimkonnale võimaluse pääseda surmaköidikuist. Miski ei takista Jeesust andmast „pisukesele karjukesele” taevas surematust ning juhatamast „teisi lambaid” õiglasesse uude maailma, kus nad võivad elada igavesti ja kus neid ei ohusta enam ükski vaenlane. (Loe Johannese 10:27–29).
Jeesus kui võidukas Kuningas
8. Kuidas osutus Taavet võidukaks kuningaks?
8 Kuningana oli Taavet julge sõjamees, kes kaitses Jumala rahva maad, ning „Jehoova aitas Taavetit kõikjal, kuhu ta läks”. Taaveti juhtimisel laiendasid iisraellased oma maa piire Egiptuseojast kuni Eufrati jõeni (2. Saam. 8:1–14). Tänu Jehoova abile sai Taavetist väga võimas kuningas. Piibel ütleb: „Taavet sai kuulsaks kõigis maades, ja Jehoova pani kõigi rahvaste peale hirmu tema ees” (1. Ajar. 14:17).
9. Selgita, kuidas oli Jeesus kui tulevane Kuningas võidukas.
9 Ka Jeesus oli kartmatu. Tulevase Kuningana näitas ta oma võimu deemonite üle, päästes inimesi nende mõju alt (Mark. 5:2, 6–13; Luuka 4:36). Isegi kõige suuremal vaenlasel Saatanal pole Jeesuse üle mingit mõju. Jehoova abiga võitis Jeesus ära Saatana võimu all oleva maailma (Joh. 14:30; 16:33; 1. Joh. 5:19).
10., 11. Millist rolli etendab Jeesus taevas sõdiva Kuningana?
10 Umbes 60 aastat pärast Jeesuse surma ja ülesäratamist taevasse nägi apostel Johannes prohvetliku nägemuse Jeesusest sõdiva Kuninga rollis. Johannes kirjutab: „Ma vaatasin, ja näe: valge hobune; ja ta seljas istujal oli amb käes; ja talle anti pärg ja ta väljus võites ja võitu saavutama” (Ilm. 6:2). Valge hobuse seljas ratsutaja on Jeesus. Pärg anti talle aastal 1914, mil ta krooniti taevase Kuningriigi Kuningaks. Pärast seda väljus ta „võitu saavutama”. Jah, nagu Taavet, nii saavutab ka Jeesus oma vaenlaste üle võidu. Varsti pärast seda, kui Jeesus krooniti Jumala Kuningriigi Kuningaks, võitis ta Saatana ning heitis Saatana ja tema deemonid maa peale (Ilm. 12:7–9). Jeesuse võidukas ratsasõit kestab seni, kuni ta on saavutanud täieliku võidu ehk hävitanud kogu Saatana pahelise maailma. (Loe Ilmutuse 19:11, 19–21.)
11 Sarnaselt Taavetiga on Jeesus kaastundlik kuningas ning ta kaitseb suurt rahvahulka Harmagedooni ajal (Ilm. 7:9, 14). Lisaks sellele toimub Jeesuse ja tema 144 000 kaaspärija valitsuse all „õigete ja ülekohtuste ülestõusmine” (Ap. t. 24:15). Neil, kes äratatakse üles maa peale, on võimalus saada igavene elu. Milline imeline tulevik neid küll ees ootab! Tehkem siis ikka head, et võiksime olla elus sel ajal, kui maa on täis Suurema Taaveti õiglasi ja õnnelikke alamaid (Laul 37:27–29).
Jumal täidab Saalomoni palve saada tarkust
12. Mille eest Saalomon palvetas?
12 Ka Taaveti poeg Saalomon oli Jeesuse eelpildiks. * Kui Saalomon sai kuningaks, ilmutas Jehoova end talle unenäos ning ütles, et ta annab Saalomonile, mida iganes see ka ei paluks. Saalomonil oli võimalus paluda suuremat rikkust, võimu või pikemat eluiga. Kuid selle asemel palus ta isetult Jehoovat: „Anna nüüd mulle tarkust ja mõistust minna ja tulla selle rahva eesotsas, sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?” (2. Ajar. 1:7–10). Jehoova vastas Saalomoni palvele. (Loe 2. Ajaraamat 1:11, 12.)
13. Mille poolest oli Saalomoni tarkus võrreldamatu ja kust ta niisuguse tarkuse sai?
13 Nii kaua kui Saalomon oli Jehoovale ustav, polnud ühegi tema kaasaegse tarkus tema omaga võrreldav. „Ta kõneles kolm tuhat õpetussõna” (1. Kun. 5:10, 12, 14). Paljud tema targad mõtted on kirjas Piiblis ning seniajani peavad tarkust otsivad inimesed neid mõtteid kalliks. Seeba kuninganna reisis ligikaudu 2400 kilomeetrit, et tulla Saalomoni „mõistuküsimustega kimbutama”, nägemaks, kas ta on tõesti nii tark, kui räägitakse. Kuningannale avaldasid Saalomoni sõnad ja tema kuningriigi õitseng suurt muljet (1. Kun. 10:1–9). Piibel annab teada, kust sai Saalomon niisuguse tarkuse, öeldes: „Kõik maailm püüdis näha saada Saalomoni palet, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli pannud tema südamesse” (1. Kun. 10:24).
Jeesus kui tark Kuningas
14. Mil moel on Jeesus „enam kui Saalomon”?
14 Ainult üks inimene on ilmselgelt ületanud Saalomoni tarkuse poolest. See oli Jeesus Kristus, kes ütles enda kohta: „Siin on enam kui Saalomon” (Matt. 12:42). Jeesus rääkis „igavese elu sõnu” (Joh. 6:68). Näiteks laiendab Jeesuse mäejutlus Saalomoni õpetussõnades leiduvaid põhimõtteid. Saalomon rääkis paljudest asjadest, mis teevad Jehoova teenijad õnnelikuks (Õpet. 3:13; 8:32, 33; 14:21; 16:20). Jeesus rõhutas, et tõeline õnn tuleneb asjadest, mis on seotud Jehoova teenimise ning Tema tõotuste täitumisega. Ta ütles: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest, sest neile kuulub taeva kuningriik” (Matt. 5:3, UM). Need, kes rakendavad ellu Jeesuse õpetustes leiduvaid põhimõtteid, saavad Jehoova, meie eluallikaga lähedasemaks (Laul 36:10; Õpet. 22:11; Matt. 5:8). Kristuses väljendub „Jumala tarkus” (1. Kor. 1:24, 30). Jeesus Kristusel kui Messias-Kuningal on „tarkuse ja mõistuse Vaim” (Jes. 11:2).
15. Kuidas me võime saada Jumalalt tarkust?
15 Kuidas võime meie kui Suurema Saalomoni järelkäijad Jumalalt tarkust saada? Kuna Jehoova tarkus on kirjas tema Sõnas, tuleb meil selle leidmiseks uurida tõsiselt Piiblit, eriti Jeesuse sõnu, ning loetu üle mõtiskleda (Õpet. 2:1–5). Peale selle tuleb meil tarkuse saamiseks järjekindlalt Jehoovalt seda paluda. Jumala Sõna kinnitab, et meie siirad abipalved ei jää vastuseta (Jak. 1:5). Püha vaimu abil on meil võimalik leida Jumala Sõnast tarkuseteri, mis aitavad meil tulla toime raskustega ja langetada tarku otsuseid (Luuka 11:13). Lisaks eeltoodule oli Saalomon ka Koguja, kuna ta kutsus oma rahvast kokku Jumalat teenima ning „õpetas ... rahvale tarkust” (Kog. 12:9, 10). Ka Jeesus kui kristliku koguduse Pea kogub oma järelkäijaid Jehoovat teenima (Joh. 10:16; Kol. 1:18). Seepärast on meil tark käia koguduse koosolekutel, kus saame pidevalt õpetust.
16. Milline sarnasus on Saalomoni ja Jeesuse tegevusel?
16 Saalomon oli kuningas, kes saavutas väga palju. Ta organiseeris üleriigilise ehitusprogrammi ning juhendas paleede, teede, veevärkide, varustuslinnade, sõjavankrite ja ratsanike linnade ehitust (1. Kun. 9:17–19). Tema ehitustegevus tõi head kogu kuningriigile. Jeesus seevastu tegi piltlikku ehitustööd, rajades kristliku koguduse (Matt. 16:18). Peale selle toimub uues maailmas tehtav ehitustöö Jeesuse järelevaatuse all (Jes. 65:21, 22).
Rahu Kuningas
17. a) Mis iseloomustas Saalomoni valitsust? b) Mida ei suutnud Saalomon saavutada?
17 Nimi Saalomon tuleb tüvest, mis tähendab ’rahu’. Kuningas Saalomon valitses Jeruusalemmas, mille nimi tähendab ’kahekordse rahu asupaik’. Saalomoni 40-aastast valitsust iseloomustas enneolematu rahu. Piibel ütleb nende aastate kohta: „Juuda ja Iisrael elasid julgesti, igamees oma viinapuu ja viigipuu all, Daanist kuni Beer-Sebani, kogu Saalomoni eluaja” (1. Kun. 5:5). Ent isegi kõige oma tarkuse juures ei suutnud Saalomon vabastada oma alamaid haiguste, patu ja surma küüsist. Suurem Saalomon vabastab aga oma alamad nii haigustest, patust kui ka surmast. (Loe Roomlastele 8:19–21.)
18. Millised tingimused valitsevad praegu kristlikus koguduses?
18 Kristlikus koguduses on meil võimalik isegi juba nüüd rahu tunda. Me elame tõelises vaimses paradiisis, meil on rahu Jumala ja kaasinimestega. Pangem tähele, mida Jesaja ennustas meie aja kohta: „Nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima!” (Jes. 2:3, 4). Kui elame kooskõlas Jumala vaimuga, aitame rahu säilimisele kaasa.
19., 20. Millised põhjused on meil rõõmu tunda?
19 Ent meie tulevik on veelgi ilusam. Samal ajal kui Jumalale kuulekad inimesed tunnevad Jeesuse valitsusajal enneolematul määral rahu, vabastatakse nad järk-järgult „kaduvuse orjusest”, kuni nad on saavutanud inimliku täiuse (Rooml. 8:21). Kui alandlikud inimesed on tuhandeaastase valitsuse lõpus läbinud viimase katse, pärivad nad „maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust” (Laul 37:11; Ilm. 20:7–10). Kristus Jeesuse valitsus on Saalomoni omast tõesti kujuteldamatult parem!
20 Kui iisraellased tundsid rõõmu Moosese, Taaveti ja Saalomoni juhtimise all, siis Kristuse valitsuse all võib inimkond veelgi enam rõõmu tunda (1. Kun. 8:66). Ja see kõik on võimalik tänu sellele, et Jehoova läkitas maa peale oma ainusündinud Poja, kes on Suurem Mooses, Taavet ja Saalomon.
[Allmärkused]
^ lõik 4 Nimi Taavet tähendab arvatavasti ’armastatu’. Siis kui Jeesus ristiti ning hiljem, kui ta muudeti, nimetas Jehoova teda taevast oma „armsaks Pojaks” (Matt. 3:17; 17:5).
^ lõik 7 Samal ajal oli Taavet ise kui usaldav lammas. Ta ootas Suurelt Karjaselt Jehoovalt kaitset ja juhatust. „Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudust!” ütles Taavet täie usaldusega (Laul 23:1). Ristija Johannes nimetas Jeesust „Jumala Talleks” (Joh. 1:29).
^ lõik 12 On huvitav, et Saalomoni teine nimi oli Jedidja, mis tähendab ’Jaahi armastatu’ (2. Saam. 12:24, 25).
Kas oskad selgitada?
• Kuidas on Jeesus Suurem Taavet?
• Kuidas on Jeesus Suurem Saalomon?
• Mida sa eriti hindad Suurema Taaveti ja ka Suurema Saalomoni juures?
[Küsimused]
[Pilt lk 31]
Saalomoni tarkus, mis ta sai Jumalalt, oli eelpildiks Suurema Saalomoni tarkusest
[Pilt lk 32]
Jeesuse valitsus on nii Saalomoni kui ka Taaveti omast tõesti kujuteldamatult parem!