Tunnusta Suuremat Moosest

„Ühe prohveti äratab teile Issand, teie Jumal, teie vendade hulgast, minu sarnase; teda peate kuulama.” (AP. T. 3:22)

1. Kuidas on Jeesus Kristus mõjutanud ajalugu?

KAKS tuhat aastat tagasi pani ühe poisslapse sünd suurt taevainglite hulka karjuste kuuldes Jumalat kiitma (Luuka 2:8–14). Kolmkümmend aastat hiljem, kui see poisslaps oli saanud täiskasvanuks, alustas ta teenistust, mis kestis vaid kolm ja pool aastat, ent muutis sellegipoolest inimkonna ajalugu. Selle noore mehe kohta ütles 19. sajandi tuntud ajaloolane Philip Schaff järgmist: „Ilma ühtki rida kirjutamata pani ta tööle rohkem sulepäid ning andis ainet enamatele jutlustele, kõnedele, aruteludele, raamatutele, kunstiteostele ja kiituslauludele kui kõik suured mehed nii muistsel ajal kui ka nüüdisajal ühtekokku.” See tähelepanuväärne mees oli mõistagi Jeesus Kristus.

2. Mida ütles apostel Johannes Jeesuse ja tema teenistuse kohta?

² Apostel Johannes, kes pani kirja jutustuse Jeesuse teenistusest, ütles oma aruande lõpus: „On veel palju muudki, mida Jeesus tegi; kui seda kõike üksikult üles kirjutataks, siis ma arvan, et maailm ei mahutaks kirjutatavaid raamatuid!” (Joh. 21:25). Johannes teadis, et tema ülestähendus on vaid murdosa kõigest sellest, mida Jeesus nende kolme ja poole sündmusrohke aasta jooksul ütles ja tegi. Siiski on Johannese kirjapandud ajaloosündmused tema evangeeliumis äärmiselt suure väärtusega.

3. Mis aitab meil mõista paremini Jeesuse rolli Jumala eesmärgis?

³ Lisaks neljale tähtsale evangeeliumijutustusele leidub uskutugevdavaid detaile Jeesuse elu kohta ka teistes Piibli osades. Näiteks Piibli jutustused mõnest enne Jeesust elanud ustavast jumalateenijast sisaldavad teavet, mis aitab meil paremini mõista Jeesuse rolli Jumala eesmärgis. Uurigem nüüd seepärast mõne sellise jumalateenija elu.

Ustavad jumalateenijad, kes olid Kristuse eelpildiks

4., 5. Kes olid Jeesuse eelpildiks ja kuidas?

⁴ Nii Johannes kui ka ülejäänud kolm evangeeliumikirjutajat viitavad Moosesele, Taavetile ja Saalomonile kui meestele, kes olid eelpildiks Jeesusest kui Jumala Võitust ja tulevasest Kuningast. Mil moel kujutasid need vanaaja jumalateenijad ette Jeesust ning mida me võime neist jutustustest õppida?

⁵ Lühidalt öeldes annab Piibel teada, et Mooses oli prohvet, vahemees ja päästja. Samu rolle täidab ka Jeesus. Taavet oli karjane ning kuningas, kes võitis ära Iisraeli vaenlased. Jeesuski on karjane ja kuningas, kes võidab ära oma vaenlased (Hes. 37:24, 25). Saalomon oli tark kuningas, ja nii kaua kui ta oli Jumalale ustav, valitses tema ajal Iisraelis rahu (1. Kun. 5:5, 9). Ka Jeesus on erakordselt tark ning teda kutsutakse Rahuvürstiks (Jes. 9:5). Niisiis sarnaneb Kristus Jeesuse roll selgelt nende meeste omaga, kuid tema osa Jumala eesmärgis on kaugelt olulisem. Võrrelgem Jeesust kõigepealt Moosesega ning vaadelgem, kuidas selline võrdlus aitab Jeesuse rolli Jumala eesmärgis paremini mõista.

 Mooses kui Jeesuse eelkäija

6. Kuidas selgitas Peetrus põhjust, miks kuulata Jeesust?

⁶ Peagi pärast 33. aasta nelipüha tsiteeris apostel Peetrus Moosese ennustust, mis täitus Jeesus Kristuses. Peetrus seisis templis suure hulga juutide ees. Kui Peetrus ja Johannes tegid terveks kerjuse, kes oli sünnist saadik vigane olnud, oli rahvahulk „üllatusest rabatud” ning kõik tahtsid teada, mis oli juhtunud. Peetrus selgitas, et see imetegu sündis tänu Jehoova pühale vaimule, mis tegutseb Jeesus Kristuse kaudu. Seejärel tsiteeris ta Heebrea Kirju, öeldes: „Mooses on öelnud: „Ühe prohveti äratab teile Issand, teie Jumal, teie vendade hulgast, minu sarnase; teda peate kuulama kõiges, mida ta teile ütleb.”” (Ap. t. 3:11, UM; 3:22, 23; loe 5. Moosese 18:15, 18, 19).

7. Miks võib arvata, et Peetruse kuulajad mõistsid tema sõnu Moosese sarnase prohveti kohta?

⁷ Need Moosese sõnad olid Peetruse kuulajaskonnale tõenäoliselt tuttavad. Juudid pidasid Moosesest sügavalt lugu (5. Moos. 34:10). Nad ootasid pikisilmi Moosese sarnase prohveti tulekut. See prohvet aga ei pidanud olema lihtsalt üks Jumala võituid, nagu Mooses oli, vaid tõotatud Messias, „Jumala Võitu, see äravalitu” (Luuka 23:35; Heebr. 11:26).

Jeesuse ja Moosese sarnaseid jooni

8. Millised on mõned sarnasused Moosese ja Jeesuse elus?

⁸ Jeesuse maine elu sarnanes mingil määral Moosese omaga. Neid mõlemaid püüti lapsena türannist valitseja käsul hukata, kuid nad pääsesid eluga (2. Moos. 1:22–2:10; Matt. 2:7–14). Lisaks sellele ütleb Piibel, et nad mõlemad kutsuti Egiptusest. Prohvet Hoosea teatas: „Kui Iisrael oli noor, siis ma armastasin teda ja ma kutsusin oma poja Egiptusest!” (Hoosea 11:1). Hoosea sõnad viitasid tagasi ajale, mil Jumala määratud juht Mooses viis Iisraeli rahva Egiptusest välja (2. Moos. 4:22, 23; 12:29–37). Kuid Hoosea ei viidanud üksnes minevikusündmustele, vaid ka tulevastele. Tema sõnad olid prohvetlikud ning need täitusid siis, kui Joosep ja Maarja pöördusid Jeesusega pärast kuningas Heroodese surma Egiptusest tagasi (Matt. 2:15, 19–23).

9. a) Milliseid imetegusid Mooses ja Jeesus tegid? b) Too välja teisi sarnasusi Jeesuse ja Moosese vahel. (Vaata kasti „Veel sarnasusi Jeesuse ja Moosese vahel”, lk 26.)

⁹ Nii Mooses kui ka Jeesus tegid imetegusid, mis tõendasid, et Jehoova toetab neid. Mooses on tegelikult esimene inimene, kelle imetegudest on Piiblis juttu (2. Moos. 4:1–9). Näiteks sooritas Mooses imesid, mis olid seotud veega. Tema sõna peale muutus Niiluse jõe ja kõigi Egiptuse tiikide vesi vereks, Punane meri lahknes kaheks ning vesi voolas kõrbes kaljust välja (2. Moos. 7:19–21; 14:21; 17:5–7). Ka Jeesus tegi imetegusid, mis olid seotud veega. Tema esimene imetegu seisnes selles, et ta muutis ühel pulmapeol vee veiniks (Joh. 2:1–11). Hiljem vaigistas Jeesus Galilea järve tormised veed ning kord kõndis ta isegi vee peal (Matt. 8:23–27; 14:23–25). Teisi sarnasusi Moosese ja Jeesuse vahel võib leida kastist leheküljel 26.

Kristus kui prohvet

10. Mis kuulub tõelise prohveti ülesannete hulka ja miks võib Moosest selliseks prohvetiks nimetada?

¹⁰ Enamik inimesi peab prohvetit kellekski, kes ennustab tulevikku, kuid see on kõigest üks osa prohveti kohustustest. Tõeline prohvet on Jehoova eesträäkija, keegi, kes kuulutab „Jumala suuri asju” (Ap. t. 2:11, 16, 17). Muu hulgas ennustab prohvet tulevikusündmusi, paljastab Jehoova eesmärgi tahke või kuulutab Jumala kohtusõnumeid. Mooses oligi selline prohvet. Ta kuulutas ette Egiptuse kümme nuhtlust. Temast sai  Siinai mäe juures seaduselepingu vahemees. Ja Mooses õpetas iisraellastele Jumala tahet. Ent tulevikus võis oodata temast suuremat prohvetit.

11. Kuidas täitis Jeesus Moosesest suurema prohveti rolli?

¹¹ Hiljem, esimesel sajandil e.m.a, kuulutas Sakarias prohvetlikult, milline on Jumala eesmärk tema poja Johannesega (Luuka 1:76). Sakariase pojast sai Ristija Johannes, kes kuulutas Moosesest suurema, kauaoodatud prohveti Jeesus Kristuse tulekut (Joh. 1:23–36). Jeesus kui prohvet kuulutas ette paljusid asju. Näiteks rääkis ta oma surmast, öeldes ette, kuidas, kus ja kelle käe läbi ta sureb (Matt. 20:17–19). Jeesus ennustas ka Jeruusalemma ja sealse templi hävingut, mis hämmastas tema kuulajaid (Mark. 13:1, 2). Tema ennustused täituvad veel meiegi ajal (Matt. 24:3–41).

12. a) Kuidas rajas Jeesus aluse ülemaailmsele kuulutustööle? b) Kuidas saame meie Jeesust jäljendada?

¹² Lisaks sellele, et Jeesus oli prohvet, oli ta ka kuulutaja ja õpetaja. Ta kuulutas head sõnumit Jumala Kuningriigist ning keegi ei rääkinud julgemalt kui tema (Luuka 4:16–21, 43). Ka õpetajana polnud talle võrdväärset.  „Ükski inimene ei ole iialgi nõnda rääkinud nagu see inimene!” ütlesid mõned Jeesuse kuulajad (Joh. 7:46). Jeesus levitas head sõnumit tulihingeliselt ning see sütitas ka tema järelkäijaid seda tööd samamoodi tegema. Nii rajas Jeesus aluse ülemaailmsele kuulutus- ja õpetustööle, mis kestab seniajani (Matt. 28:18–20; Ap. t. 5:42). Eelmisel aastal kuulutasid ligikaudu seitse miljonit Kristuse järelkäijat umbes 1 500 000 000 tundi head sõnumit Kuningriigist ning õpetasid huvilistele Piibli tõdesid. Kas ka sina osaled selles töös nii palju kui võimalik?

13. Mis aitab meil valvel olla?

¹³ Pole kahtlustki, et Jehoova äratas Moosese sarnase prohveti, nagu ütles ennustus. Kuidas mõjutab see teadmine sind? Kas see tekitab sinus suuremat usaldust nende ennustuste vastu, mis käivad meie lähituleviku kohta? Jah, kui mõtiskleme Jeesuse kui Suurema Moosese eeskujule, aitab see meil ’valvata ja olla kained’ selle suhtes, mida Jumal varsti teeb (1. Tess. 5:2, 6).

Kristus kui vahemees

14. Kuidas oli Mooses iisraellaste ja Jumala vahemees?

¹⁴ Nagu Mooses, oli ka Jeesus vahemees. Mooses oli seaduselepingu vahemees Jehoova ja Iisraeli rahva vahel. Niikaua kui Jaakobi pojad kuuletusid Jumala seadustele, pidid nad olema Jumala eriline omand, tema kogudus (2. Moos. 19:3–8). See leping jõustus aastal 1513 e.m.a ning oli jõus 1. sajandini m.a.j.

15. Mille poolest on Jeesuse vahemeheroll ülevam Moosese omast?

¹⁵ Aastal 33 m.a.j sõlmis Jehoova parema lepingu uue Iisraeli ehk „Jumala Iisraeliga”, kellest sai võitud kristlaste ülemaailmne kogudus (Gal. 6:16). Kui leping, mille vahemees oli Mooses, sisaldas käske, mis Jumal kirjutas kivilaudadele, siis leping, mida vahendab Jeesus, on palju ülevam. Selle seadused on Jumal kirjutanud inimeste südamesse. (Loe 1. Timoteosele 2:5; Heebrealastele 8:10.) Niisiis on nüüd Jumala eriline omand „Jumala Iisrael”, rahvas, kes kannab Messia Kuningriigi vilja (Matt. 21:43). Selle rahva liikmed on uue lepingu osalised. Ent nad pole ainsad, kellele see leping hüvangut toob. Lugematu hulk inimesi, ka paljud need, kes on praegu surmaunes, saavad tänu sellele võrreldamatule lepingule kestvaid õnnistusi.

Kristus kui Päästja

16. a) Mil moel oli Mooses päästja? b) Kes tegelikult 2. Moosese 14:13 sõnul iisraellased päästis?

¹⁶ Viimasel õhtul enne seda, kui iisraellased Egiptusest välja läksid, oli osa nende järeltulijaist suures ohus, kuna Jumala ingel pidi käima läbi Egiptuse ja tapma kõik esmasündinud. Jehoova ütles Moosesele, et Iisraeli esmasündinud pääsevad sel juhul, kui iisraellased võtavad paasatalle verd ning piserdavad sellega ukse pealispuid ja piitjalgu (2. Moos. 12:1–13, 21–23). Nii ka läks. Hiljem oli ohus terve rahvas. Ühel pool iisraellasi laius Punane meri ning seljatagant kihutasid neile järele Egiptuse sõjavankrid. Taas päästis Jehoova iisraellased Moosese läbi, kes lahutas ime läbi mereveed (2. Moos. 14:13, 21).

17., 18. Miks võib öelda, et Jeesus toob inimestele suurema pääste kui Mooses?

¹⁷ Nii võimas kui Egiptusest pääsemine ka polnud, toob Jehoova inimestele Jeesuse kaudu veel suurema pääste. Jeesuse kaudu on Jumalale sõnakuulelikud inimesed  päästetud patu orjusest (Rooml. 5:12, 18). Ja see pääste tähendab „igavest vabastust” (Heebr. 9:11, 12, UM). Jeesuse nimi tähendab „Jehoova on Pääste”. Jeesus kui meie Päästja ja Vabastaja ei vabasta meid üksnes mineviku pattudest, vaid avab meile ka tee paremasse tulevikku. Sellega, et Jeesus vabastab oma järelkäijad patu orjusest, päästab ta nad ka Jumala viha eest ning aitab neil saavutada Jehoovaga head suhted (Matt. 1:21).

¹⁸ Vabastus pattudest hõlmab tulevikus ka seda, et me pääseme selle karmidest tagajärgedest – haigustest ja surmast. Et kujutada ette, mida see tähendab, mõtle, mis juhtus siis, kui Jeesus läks Jairuse-nimelise mehe kotta, kelle 12-aastane tütar oli just surnud. Jeesus kinnitas Jairusele: „Ära karda, usu vaid, siis ta saab abi!” (Luuka 8:41, 42, 49, 50). Nagu Jeesus oli tõotanud, ärkas tüdrukuke surnuist ellu. Kas sa kujutad ette, millist rõõmu tema vanemad võisid tunda? Sel juhul on sul aimu, millist ülevoolavat õnne me tunneme siis, kui „kõik, kes on haudades, kuulevad tema [Jeesuse] häält ning tulevad välja” (Joh. 5:28, 29). Jeesus on tõesti meie Päästja ja Vabastaja. (Loe Apostlite teod 5:31; Tiit. 1:4; Ilm. 7:10.)

19., 20. a) Kuidas mõjutab meid see, kui mõtiskleme Jeesuse kui Suurema Moosese rolli üle? b) Millest räägib järgmine artikkel?

¹⁹ Kuna me teame, et võime aidata inimestel saada osa Jeesuse toodud vabastusest, ajendab see meid tegema kuulutus- ja õpetustööd (Jes. 61:1–3). Kui mõtiskleme Jeesuse kui Suurema Moosese rolli üle, usaldame kindlamalt ka seda, et ta päästab oma järelkäijad ajal, mil ta hakkab jumalakartmatute inimeste üle kohut mõistma (Matt. 25:31–34, 41, 46; Ilm. 7:9, 14).

²⁰ Jah, Jeesus on tõepoolest Suurem Mooses. Ta tegi palju imetegusid, mida Mooses poleks eales saanud teha. Jeesuse kui prohveti sõnad ning tema kui vahemehe teod mõjutavad kogu inimkonda. Jeesus kui Päästja toob lunastust väärivatele inimestele igavese, mitte ajutise vabastuse. Ent vanaaja ustavatelt jumalateenijatelt on Jeesuse kohta veel nii mõndagi õppida. Järgmisest artiklist saame teada, mil moel on Jeesus Suurem Taavet ja Suurem Saalomon.

Kuidas sa selgitaksid?

Kuidas oli Jeesus Moosesest suurem

• prohvet?

• vahemees?

• päästja?

[Küsimused]

[Kast/pilt lk 26]

Veel sarnasusi Jeesuse ja Moosese vahel

□ Mõlemad jätsid maha kõrge positsiooni, et teenida Jehoovat ja tema rahvast. (2. Kor. 8:9; Filipl. 2:5–8; Heebr. 11:24–26)

□ Mõlemad olid võitud ehk kristused. (Mark. 14:61, 62; Joh. 4:25, 26; Heebr. 11:26)

□ Mõlemad tulid Jehoova nimel. (2. Moos. 3:13–16; Joh. 5:43; 17:4, 6, 26)

□ Mõlemad olid alandlikud. (4. Moos. 12:3; Matt. 11:28–30)

□ Mooses toitis rahvahulki; Jeesus oli ise eluleib. (2. Moos. 16:12; Joh. 6:48–51)

□ Mõlemad olid kohtumõistjad ja seadusandjad. (2. Moos. 18:13; Mal. 3:22; Joh. 5:22, 23; 15:10)

□ Mõlemale usaldati Jumala kojas juhtpositsioon. (4. Moos. 12:7, UM; Heebr. 3:2–6)

□ Mõlemad olid ustavad Jehoova tunnistajad. (Heebr. 11:24–29; 12:1; Ilm. 1:5)

□ Jumal kõrvaldas nii Moosese kui ka Jeesuse surnukeha. (5. Moos. 34:5, 6; Luuka 24:1–3; Ap. t. 2:31; 1. Kor. 15:50; Juuda 9)