Pürgigem küpsuse poole, sest „ligidal on Jehoova suur päev”

„Pürgigem edasi küpsuse poole.” (HEEBR. 6:1, UM)

1., 2. Mismoodi avanes esimese sajandi kristlastel Jeruusalemmas ja Juudamaal võimalus ’põgeneda mägedele’?

KUI Jeesus maa peal oli, tulid jüngrid tema juurde ja küsisid: „Mis on su tulemise [„juuresoleku”, UM] ja maailmaajastu lõpetuse tunnus?” Prohvetiennustus, mille Jeesus neile vastuseks andis, täitus esmalt esimesel sajandil. Jeesus rääkis ebatavalisest sündmuste arengust, mis pidi andma märku, et lõpp on väga ligidal. Neid sündmusi nähes pidid ’need, kes on Juudamaal, põgenema mägedele’ (Matt. 24:1–3, 15–22). Kas Jeesuse jüngrid tundsid tundemärgi ära ja tegutsesid tema juhtnööride järgi?

² Ligikaudu kolmekümne aasta pärast, aastal 61 m.a.j, kirjutas apostel Paulus otsekohese ja kainestava kirja heebrea kristlastele, kes elasid Jeruusalemmas või selle ümbruses. Ei Paulus ega tema usukaaslased teadnud siis, et sündmus, mis pidi märgistama „suure viletsuse” algust, oli kõigest umbes viie aasta kaugusel (Matt. 24:21). Aastal 66 m.a.j juhtis Cestius Gallus Rooma väed Jeruusalemma alla, ning tema rünnak oleks äärepealt õnnestunud. Kuid ootamatult tõmbusid väed tagasi, mistõttu piiramisrõngas olnutel avanes võimalus põgeneda turvalisse paika.

3. Milliste sõnadega manitses Paulus heebrea kristlasi ja miks?

³ Kristlastel oli vaja teravat vahetegemisvõimet ja vaimset arusaamist, et mõista sündmustes toimunud pöörde tähendust ning põgeneda. Ent mõned olid „läinud tuimaks kuulma”. Nad olid vaimses mõttes nagu väikelapsed, „kellele läheb tarvis piima”. (Loe Heebrealastele 5:11–13.) Isegi mõningate selliste kristlaste puhul, kes olid käinud tõeteel juba aastakümneid, ilmnes märke, et nad on ’loobumas elavast Jumalast’ (Heebr. 3:12). Mõnel oli hävingupäeva lähenedes harjumuseks kristlikelt koosolekutelt puududa (Heebr. 10:24, 25). Paulus manitses neid õigeaegselt: „Jätkem kõrvale algõpetus Kristusest ja püüdkem täiuslikkusele [„pürgigem edasi küpsuse poole”, UM]” (Heebr. 6:1).

4. Miks on tähtis jääda vaimselt erksaks ja mis aitab meil seda teha?

⁴ Me elame Jeesuse prohvetiennustuse lõpliku täitumise ajal. „Ligidal on Jehoova suur päev” – päev, mis teeb lõpu kogu Saatana maailmale (Sef. 1:14). Praegu on olulisem kui kunagi varem jääda vaimselt valvsaks ja erksaks (1. Peetr. 5:8). Kas me tõesti oleme seda? Kristlik küpsus ei lase meil unustada, kus me ajavoolus asume.

Mida kujutab endast kristlik küpsus

5., 6. a) Mida kujutab endast vaimne küpsus? b) Millises kahes vallas tuleb pingutada, et pürgida küpsuse poole?

⁵ Paulus mitte ainult ei innustanud esimese sajandi heebrea kristlasi pürgima küpsuse poole, vaid ka selgitas, mida kristlik küpsus  endast kujutab. (Loe Heebrealastele 5:14.) „Täisealised” ehk „küpsed inimesed” (UM) ei rahuldu vaid „piimaga”, nad söövad „tahket rooga”. Sellepärast teavad nad nii tõe „esimesi algeid” kui ka „sügavusi” (1. Kor. 2:10). Nende meeled on vilumuse ehk teadmiste kasutamise tõttu harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel. Seetõttu oskavad nad otsuste langetamisel näha asjassepuutuvaid Pühakirja põhimõtteid ja neid ellu rakendada.

⁶ „Meil [tuleb] pöörata tavalisest rohkem tähelepanu sellele, mida oleme kuulnud, et me kunagi eemale ei triiviks,” kirjutas Paulus (Heebr. 2:1, UM). Me ei pruugi ise märgatagi, et oleme hakanud usust eemale triivima. Seda saame vältida, kui pöörame Piibli tõdesid uurides neile „tavalisest rohkem tähelepanu”. Sellepärast tasuks igaühel endalt küsida: kas ma uurin siiani üksnes põhiõpetusi? Kas ma tegutsen mehaaniliselt, ilma et mu süda oleks täielikult kaasatud? Kuidas ma saan tões ilmselgelt edeneda? Küpsuse poole pürgimine nõuab pingutusi vähemalt kahes vallas: meil tuleb Jumala Sõna hästi tunda ja õppida olema sõnakuulelikud.

Tundkem hästi Jumala Sõna

7. Miks on hea õppida Jumala Sõna paremini tundma?

⁷ „Igaüks, kes veel tarvitab piima, ei saa õieti aru õiguse sõnast [„ei tunne õiguse sõna”, UM], sest ta on alles laps,” kirjutas Paulus (Heebr. 5:13, meie kursiiv). Küpsuse saavutamiseks tuleb meil hästi tunda Jumala sõna – sõnumit, mis ta on meile andnud. Kuna see on kirjas tema Sõnas Piiblis, peaksime olema Pühakirja ning „ustava ja mõistliku sulase” väljaannete tublid uurijad (Matt. 24:45–47). Sel moel Jumala mõtteviisi omandades saamegi harjutada oma meeli vahet tegema hea ja kurja vahel. Mõelgem ühele kogemusele. Kristlik õde Helen * lausub: „Meeldetuletus lugeda Piiblit korrapäraselt on minu elule küll väga suurt mõju avaldanud. Lugesin umbes kahe aastaga terve Piibli läbi ja ma oleksin justkui alles siis õppinud esimest korda Loojat tundma. Sain teada, kuidas ta tegutseb, mis talle meeldib ja mis mitte ning kui võimas ja üliväga tark ta on. Piibli igapäevane lugemine on aidanud mind mu elu süngematel päevadel.”

8. Millist väge võib Jumala Sõna meile avaldada?

⁸ Kui loeme iga päev mingi osa Jumala Sõnast, laseme selle sõnumil avaldada meile oma väge. (Loe Heebrealastele 4:12.) Korrapärane piiblilugemine vormib meie seesmist isiksust ja nii meeldime Jehoovale veelgi rohkem. Kas sul oleks vaja võtta rohkem aega Piibli lugemiseks ja loetu üle mõtisklemiseks?

9., 10. Mida tähendab tunda Jumala Sõna? Jutusta kogemus.

⁹ Piibli tundmaõppimine ei tähenda ainult selle sisuga tutvumist. Need, kes olid Pauluse  päevil väikelaste sarnased, mingil määral ilmselt tundsid Jumala inspireeritud Sõna. Aga nad ei elanud selle järgi ega pannud selle nõuandeid proovile, et näha nende tegelikku väärtust. Nad ei õppinud seda Sõna tundma – nad ei õppinud, kuidas langetada selle alusel oma elus tarku otsuseid.

¹⁰ Et tunda Jumala Sõna, on vaja teada, millest see räägib, ja vastavalt nendele teadmistele elada. Kristliku õe Kyle’i kogemus näitab, kuidas seda saab teha. Kyle’i ja ühe tema töökaaslase vahel puhkes tuline vaidlus. Mida ta tegi, et olukorda lahendada? Ta selgitab: „Mulle tuli kohe meelde piiblisalm Roomlastele 12:18, mis ütleb: „Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega.” Niisiis pakkusin töökaaslasele välja, et võiksime pärast tööd kokku saada.” Nad lahendasid erimeelsuse ning viis, kuidas Kyle oli asja käsitlenud, hämmastas tema töökaaslast. „Õppisin, et Piibli põhimõtete järgi toimida on alati õige,” sõnab Kyle.

Õppigem olema sõnakuulelikud

11. Mis kinnitab, et keerulises olukorras võib olla raske olla sõnakuulelik?

¹¹ Pühakirjast õpitu kohaselt tegutseda võib olla raske, eriti keerulises olukorras. Õige pea pärast seda, kui Jehoova oli iisraellased Egiptuse orjusest vabastanud, rahvas „riidles Moosesega” ja ’kiusas Jehoovat’. Miks? Kuna neil polnud vett juua (2. Moos. 17:1–4). Ei olnud möödunud kahte kuudki ajast, mil nad olid sõlminud Jumalaga lepingu ja tõotanud „teha iga sõna järgi, mis Jehoova on rääkinud”, kui nad juba murdsid tema seadust ja kummardasid ebajumalaid (2. Moos. 24:3, 12–18; 32:1, 2, 7–9). Mis oli põhjuseks? Kas neid oli kartlikuks teinud Moosese pikk äraolek, kui ta viibis juhatuse saamiseks Hoorebi mäel? Vahest mõtlesid iisraellased, et kui amalekid peaksid taas ründama, oleksid nad ilma Mooseseta abitud, kuna tema väljasirutatud käed olid neile varem võidu toonud (2. Moos. 17:8–16). Ükskõik mis põhjus ka oli, nad „ei tahtnud olla sõnakuulelikud” (Ap. t. 7:39–41). Paulus õhutas kristlasi, et nad ei oleks nagu iisraellased, kes kartsid Tõotatud Maale siseneda: „Tehkem siis kõik, mida suudame,... et keegi ei langeks, olles samal kombel sõnakuulmatu” (Heebr. 4:3, 11, UM).

12. Mille kaudu õppis Jeesus sõnakuulmist ja mida head see kaasa tõi?

¹² Küpsuse poole pürgimiseks on vaja teha kõik, mida suudame, et kuuletuda Jehoovale. Jeesus Kristuse eeskujust on näha, et sageli võib sõnakuulmist õppida kannatustest. (Loe Heebrealastele 5:8, 9.) Enne maa peale tulekut oli Jeesus oma Isale sõnakuulelik. Ent maa peal Isa tahet täites tuli tal taluda nii füüsilisi kui ka hingelisi kannatusi. Seetõttu, et Jeesus jäi äärmiselt rasketes tingimustes sõnakuulelikuks, sai ta „täiuslikuks” (P 1997) selle uue positsiooni jaoks, mille Jumal tahtis talle anda, nimelt teha ta Kuningaks ja Ülempreestriks.

13. Mis näitab, kas me oleme õppinud olema sõnakuulelikud?

¹³ Kuidas on lood meiega? Kas meie tahame Jehoovale vankumatult kuuletuda isegi siis, kui meie elus on keerulisi probleeme? (Loe 1. Peetruse 1:6, 7.) Jumal on andnud selgeid nõuandeid moraali, aususe,  sobiliku keelepruugi, isikliku piiblilugemise ja -uurimise, koosolekutel käimise ning kuulutustöös osalemise kohta (Joosua 1:8; Matt. 28:19, 20; Efesl. 4:25, 28, 29; 5:3–5; Heebr. 10:24, 25). Kas me oleme neis asjus Jehoovale sõnakuulelikud ka rasketes tingimustes? Sõnakuulelikkusest ilmneb, kas oleme edenenud küpsuse poole.

Miks tasub pürgida kristliku küpsuse poole?

14. Too näide selle kohta, kuidas küpsuse poole pürgimine võib olla kaitseks.

¹⁴ Kristlasele on heaks kaitseks see, kui tema meeled on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel maailmas, mis on „kaotanud kogu moraalitaju” (Efesl. 4:19, UM). Näiteks kristlane nimega James, kes loeb korrapäraselt piiblilisi väljaandeid ja hindab neid väga, võttis vastu töökoha, kus kõik kaastöötajad olid naised. „Ehkki paljude puhul oli selgest näha, et nende moraal pole väga kõrge, paistis üks töötaja olevat hea mainega ja isegi Piibli tõest huvitatud,” jutustab James. „Aga kui me olime üksi tööruumis, hakkas ta mulle külge lööma. Arvasin, et see on mingi nali, kuid teda oli väga raske peatada. Otsekohe meenus mulle „Vahitornist” kogemus vennast, keda töö juures samamoodi ahvatleti. Artiklis toodi näide Joosepist ja Pootifari naisest. * Tõukasin tüdruku viivitamata eemale ning ta jooksis välja.” (1. Moos. 39:7–12.) Jamesil oli hea meel, et midagi enamat ei juhtunud ning et ta säilitas puhta südametunnistuse (1. Tim. 1:5).

15. Kuidas tugevdab küpsuse poole pürgimine meie piltlikku südant?

¹⁵ Küpsus on hea ka sellepärast, et see tugevdab meie piltlikku südant ega lase meil end kaasa kiskuda „mitmelaadilistel ja võõrastel õpetustel”. (Loe Heebrealastele 13:9.) Kui püüame vaimselt edeneda, on meie meel keskendunud sellele, „mis on peaasi” (Filipl. 1:9, 10). Nõnda kasvab meie hindamine Jumala ja kõige vastu, mida ta meie heaks on teinud (Rooml. 3:24). Kristlane, kes on ’mõtteviisi poolest saanud täisealiseks’, kasvatab endas sellist hindamist ning tal on Jehoovaga lähedased suhted (1. Kor. 14:20).

16. Mis aitas ühel õel ’kinnitada oma südant’?

¹⁶ Õde nimega Louise tunnistab, et mõnda aega pärast ristimist oli talle esmatähtis jätta teistele endast hea mulje. „Ma ei teinud midagi valesti,” räägib ta, „kuid ma ei tundnud palavat soovi teenida Jehoovat. Mõistsin, et pean midagi ette võtma, kui tahan anda Jehoovale oma parima. Suurimaks muudatuseks oligi hakata kogu südamest teda teenima.” Tänu oma pingutustele Louise ’kinnitas oma südant’ ja see osutus väga oluliseks, kui tal tuli seista silmitsi tõsise haigusega (Jak. 5:8). Louise ütles: „Ma  pidasin kõva võitlust, aga see vaid lähendas mind Jehoovaga.”

’Saagem südamest sõnakuulelikuks’

17. Miks oli sõnakuulelikkus esimesel sajandil äärmiselt oluline?

¹⁷ Pauluse nõuanne ’pürgida edasi küpsuse poole’ päästis esimesel sajandil Jeruusalemmas ja Juudamaal elanud kristlaste elu. Seda kuulda võtnutel oli terav vahetegemisvõime, mida oli vaja selleks, et tunda ära Jeesuse antud tundemärk, misjärel ’põgeneda mägedele’. Kui nad nägid „pühas paigas seisvat hävituse koletist” – Rooma vägesid Jeruusalemma ümber seda piiramas ja linna tungimas –, teadsid nad, et on aeg põgeneda (Matt. 24:15, 16). Kuuletudes Jeesuse prohvetlikule hoiatusele, põgenesid kristlased Jeruusalemmast ära enne selle hävitamist ja asusid kirikuajaloolase Eusebiose sõnul elama Pella linna Gileadi mägismaal. Seeläbi pääsesid nad rängimast õnnetusest, mis Jeruusalemma on teadaolevalt tabanud.

18., 19. a) Miks on sõnakuulelikkus meie päevil väga tähtis? b) Mida käsitletakse järgmises artiklis?

¹⁸ Sõnakuulelikkus, mis tuleb küpsuse poole pürgimisest, päästab samuti elusid, kui käes on aeg, mil täitub võimsalt Jeesuse prohvetiennustus, et enneolematus ulatuses toimub „suur viletsus” (Matt. 24:21). Kas meie kuuletume mis tahes kiireloomulisele juhtnöörile, mida me võime tulevikus ’ustavalt majapidajalt’ saada? (Luuka 12:42.) Kui oluline on küll õppida olema ’südamest sõnakuulelikud’! (Rooml. 6:17.)

¹⁹ Küpsuseni jõudmiseks on vaja harjutada oma meeli vahet tegema hea ja kurja vahel. Me saame seda teha, kui pingutame, et Jumala Sõna paremini tunda, ning kui õpime olema sõnakuulelikud. Kristliku küpsuse poole pürgimine esitab erilisi väljakutseid noortele. Järgmises artiklis käsitletakse, kuidas nende väljakutsetega edukalt toime tulla.

[Allmärkused]

Mida sa õppisid?

• Mida kujutab endast kristlik küpsus ja kuidas seda saavutada?

• Miks on küpsuse poole pürgides vaja tunda Jumala Sõna?

• Kuidas me saame õppida sõnakuulelikkust?

• Miks tasub pürgida kristliku küpsuse poole?

[Küsimused]

[Pilt lk 10]

Piibli nõuannete ellurakendamine aitab meil probleeme küpselt lahendada

[Pilt lk 12, 13]

Jeesuse nõuande järgimine päästis algkristlaste elu