Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Jäljenda Jeesust — kuuluta julgelt

Jäljenda Jeesust — kuuluta julgelt

Jäljenda Jeesust – kuuluta julgelt

„[Me] võtsime ... julguse kuulutada teile Jumala evangeeliumi” (1. TESS. 2:2)

1. Miks on sõnum Kuningriigist nii meeldiv?

HÄID sõnumeid on alati hea kuulda. Parim sõnum on aga sõnum Jumala Kuningriigist. See kinnitab meile, et kord lõpevad kannatused, haigused, valu, kurbus ja surm, samuti avab see tee igavesse ellu, annab teada Jumala eesmärgist ja näitab, kuidas saada Jumalaga lähedaseks. Võiks ju arvata, et igaüht rõõmustab Jeesuse kuulutatud sõnum, kuid paraku nii see pole.

2. Mida tähendab see, et Jeesus tuli inimesi omavahel riidu ajama?

2 Jeesus ütles oma jüngritele: „Ärge arvake, et ma olen tulnud tooma rahu maa peale; ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka! Sest ma olen tulnud ajama inimest riidu tema isaga ja tütart tema emaga ja miniat tema ämmaga; ja inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed” (Matt. 10:34–36). Selle asemel et hea sõnumi üle rõõmu tunda, ei taha enamik seda kuulda. Mõnest saab koguni hea sõnumi kuulutajate vaenlane, olgugi et tegemist võib olla nende endi lähedaste sugulastega.

3. Mida läheb meil oma ülesannet täites tarvis?

3 Meie kuulutame samu tõdesid nagu Jeesus ning inimesed reageerivad sellele nii nagu paljud noil päevil. Seda ongi oodata, sest Jeesus ütles oma jüngritele: „Ei ole ori suurem oma isandast! On nemad mind taga kiusanud, siis nad kiusavad teidki taga” (Joh. 15:20). Paljudes maades ei kiusata Jehoova teenijaid küll otseselt taga, kuid me kohtame halvakspanu ja apaatiat. Järelikult on meil vaja usku ja julgust, et kuulutada head sõnumit kartmatult edasi. (Loe 2. Peetruse 1:5–8.)

4. Miks tuli Paulusel julgus kokku võtta, et kuulutada?

4 Võib-olla kardad sa vahel osaleda teenistuses või mõnes konkreetses teenistusvaldkonnas. Sa pole ainus ustav kuulutaja, kes nii tunneb. Kuigi apostel Paulus oli julge ja vapper kuulutaja, kes mõistis tõde suurepäraselt, oli isegi temal aegu, mil kuulutustöö oli tema jaoks võitlus. Näiteks kirjutas ta Tessaloonika kristlastele: „Kuigi meie, nagu te teate, olime kannatanud Filipis ja saanud teotada, võtsime siiski oma Jumalas julguse kuulutada teile Jumala evangeeliumi suure võitlusega” (1. Tess. 2:2). Filipis olid võimukandjad lasknud Paulust ja tema kaaslast Siilast vitstega peksta, nad vangikongi heita ning nende jalad pakku panna (Ap. t. 16:16–24). Kuid vaatamata sellele võtsid Paulus ja Siilas julguse kokku ja jätkasid kuulutamist. Kuidas oleks meil võimalik neid jäljendada? Et sellele küsimusele vastust saada, vaadelgem, mis andis Jumala sulastele Piibli aegadel julgust rääkida tõde Jehoovast ning kuidas saame meie nende eeskuju jäljendada.

Julgus vaenamise ajal

5. Miks on ustavatel jumalateenijatel alati julgust tarvis läinud?

5 Kõige julgem inimene on olnud muidugi Jeesus Kristus. Siiski on julgust vaja läinud kõigil ustavatel jumalateenijatel alates inimajaloo algusest. Miks? Pärast Eedeni aias toimunud vastuhakku ennustas Jehoova, et tema ja Saatana poolehoidjate vahel saab olema vihavaen (1. Moos. 3:15). Seda vihavaenu oli näha juba siis, kui Kain tappis oma jumalakartliku venna Aabeli. Hiljem, veeuputuse-eelsel ajal, sattus Jumala vaenlaste viha alla veel üks ustav mees, Eenok. Eenok ennustas, et Jumal tuleb oma pühade kümnete tuhandetega pidama kohut kõigi jumalakartmatute vastu (Juuda 14, 15). Enamikule oli see sõnum kõike muud kui meelt mööda. Eenokit vihati ning tõenäoliselt ta oleks ka tapetud, kui Jehoova ise poleks tema eluiga lühendanud. Kui suur oli küll Eenoki julgus! (1. Moos. 5:21–24.)

6. Miks läks Moosesel vaarao ette minnes julgust vaja?

6 Mõtle ka, milline julgus pidi olema Moosesel, kui ta seisis vaarao ees, keda ei peetud üksnes jumalate esindajaks, vaid jumalaks endaks, päikesejumal Ra pojaks. Võib-olla kummardas ta ka iseenda kuju, nagu seda tegid teised vaaraod. Vaarao sõna oli seadus, ta oli ainuvalitseja. Võimukas, ülbe ja paindumatu, nagu ta oli, polnud ta harjunud, et keegi temale dikteerib, mida teha. Just selle mehe ette pidi alandlik karjus Mooses korduvalt ilmuma, kuigi ta teadis, et ta pole teretulnud. Ja mida Mooses vaaraole ennustas? Laastavaid nuhtlusi. Ning mida ta vaaraolt nõudis? Luba selleks, et mitu miljonit vaarao orja saaksid maalt lahkuda. Kas Moosesel oli vaarao ette minekuks julgust vaja? Loomulikult! (4. Moos. 12:3; Heebr. 11:27.)

7., 8. a) Millised katsumused said osaks enne Kristust elanud jumalateenijatele? b) Mis aitas neil julgelt toetada ja edendada õiget jumalateenimist?

7 Ka järgnevatel sajanditel pidid prohvetid ja teised ustavad jumalasulased seisma julgelt õige jumalateenimise eest. Saatana maailm ei hellitanud neid. Paulus andis teada: „Neid on kividega visatud, piinatud, lõhki saetud, mõõgaga surmatud; nad on lambanahas ja kitsenahas käinud ühest kohast teise, puuduses, viletsuses, kurja kannatades” (Heebr. 11:37). Mis aitas neil ustavatel jumalateenijatel kindlaks jääda? Paar salmi varem märkis apostel, mis oli andnud Aabelile, Aabrahamile, Saarale ja teistele jõudu vastu pidada. Ta ütles: „[Nad ei] saanud tõotusi kätte, vaid nägid neid kaugelt ja teretasid neid” (Heebr. 11:13). Pole kahtlustki, et ka Eelijal, Jeremijal ja teistel enne Kristust elanud prohvetitel, kes seisid julgelt õige jumalateenimise eest, aitas vastu pidada see, et nad olid kindlad Jehoova tõotuste täitumises (Tiit. 1:2).

8 Need enne Kristust elanud ustavad jumalateenijad ootasid helget ja ilusat tulevikku. Pärast seda, kui nad üles äratatakse, saavad nad lõpuks täiuslikuks ning pääsevad Kristus Jeesuse ja tema 144 000 kaasvalitseja preestriteenistuse kaudu „kaduvuse orjusest” (Rooml. 8:21). Lisaks sellele said muistse aja jumalasulased julgust Jehoova kinnitusest, mis kajastub hästi tema tõotuses Jeremijale: „Nad võitlevad sinu vastu, aga nad ei saa võimust su üle, sest mina olen sinuga, ütleb Jehoova, ja päästan sind!” (Jer. 1:19). Kui meie mõtleme Jumala tulevikutõotuste ja tema kinnituse üle meid vaimselt kaitsta, annab see meile samamoodi jõudu. (Õpet. 2:7; loe 2. Korintlastele 4:17, 18.)

Armastus ajendas Jeesust julgelt kuulutama

9., 10. Kuidas ilmnes Jeesuse julgus a) usujuhtide, b) sõdurite, c) ülempreestri ja d) Pilaatuse ees?

9 Meie Eeskuju Jeesuse puhul ilmnes julgus mitmel moel. Näiteks kuigi Jeesust vihkasid mõjukad isikud, ei lahjendanud ta Jumala antud sõnumit. Ta paljastas kartmatult võimsaid usujuhte, kuna nad pidasid end õigeks ja õpetasid valet. Need mehed väärisid hukkamõistu ning Jeesus ütles neile seda otse ja selgesõnaliselt. Kord ütles ta: „Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te olete lubjatud haudade sarnased, mis küll väljastpoolt on nägusad, aga seestpoolt on täis surnute luid ja kõike räpasust! Nõnda olete ka teie küll väljastpoolt näha õiged inimeste ees, kuid seestpoolt te olete täis salalikku meelt ja ülekohut” (Matt. 23:27, 28).

10 Ka siis, kui Jeesus seisis Ketsemani aias silmitsi sõdurite jõuguga, andis ta julgelt teada, et tema on see, keda nad otsivad (Joh. 18:3–8). Hiljem viidi ta süneedriumi ette ning teda küsitles ülempreester. Kuigi Jeesus teadis, et ülempreester otsib ettekäänet tema hukkamiseks, kinnitas ta kartmatult, et on nii Kristus kui ka Jumala Poeg. Ja ta lisas veel, et nad saavad teda näha „istuvat Jumala väe paremal poolel ja tulevat taeva pilvedega” (Mark. 14:53, 57–65). Peagi pärast seda viidi Jeesus kinniseotuna Pilaatuse ette, kes oleks võinud ta vabaks lasta. Kuid Jeesus ei hakanud tema vastu esitatud süüdistusi ümber lükkama (Mark. 15:1–5). Kõik see nõudis temalt suurt julgust.

11. Kuidas on julgus seotud armastusega?

11 Siiski ütles Jeesus Pilaatusele järgmise mõtte: „Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin” (Joh. 18:37). Jehoova oli andnud Jeesusele ülesandeks kuulutada head sõnumit ning Jeesus tegi seda hea meelega, sest armastas oma taevast Isa (Luuka 4:18, 19). Jeesus armastas ka inimesi. Ta teadis, kui raske on nende elu. Ka meie kuulutame julgelt, sest armastame Jumalat ja oma ligimesi (Matt. 22:36–40).

Püha vaim aitab meil julgelt kuulutada

12. Mis tegi algkristlastele rõõmu?

12 Mõned nädalad pärast Jeesuse surma oli jüngritel põhjust rõõmustada, sest nendega liitus uusi inimesi. Vaid ühe päeva jooksul ristiti umbes 3000 juuti ja proselüüti, kes olid tulnud teistest maadest Jeruusalemma nelipüha pidama. Sellest sündmusest võis rääkida terve Jeruusalemma linn. Piibel ütleb: „Igale hingele tuli kartus; ja palju imesid ja tunnustähti sündis apostlite läbi” (Ap. t. 2:41, 43).

13. Miks palusid vennad Jumalalt julgust ja milline oli tulemus?

13 Vihast keevad usujuhid arreteerisid Peetruse ja Johannese, hoidsid neid üle öö vahi all ning keelasid neil Jeesusest rääkida. Kui apostlid vabaks said, andsid nad vendadele teada, mis oli juhtunud, ning nad kõik palvetasid tagakiusamise pärast, öeldes: „Issand, ... anna oma sulastele kõige julgusega rääkida sinu sõna.” Milline oli tulemus? „Nad kõik said täis Püha Vaimu ja rääkisid Jumala sõna julgesti” (Ap. t. 4:24–31).

14. Kuidas aitab püha vaim meid kuulutustööl?

14 See oli Jehoova võimas püha vaim, mis aitas jüngritel kuulutada Jumala sõna julgelt. Julgus rääkida teistele tõde, ka neile, kes osutavad meile vastupanu, pole meile loomuomane, vaid seda annab Jehoova. Jehoova võib anda ja ka annab meile oma püha vaimu, kui me temalt seda palume. Jehoova abiga võime meiegi saada julgust, mida on vaja selleks, et tulla raskustest välja võitjana. (Loe Laul 138:3.)

Tänapäeva kristlased kuulutavad julgelt

15. Kuidas tekitab tõde inimeste vahel lõhesid?

15 Nii nagu minevikus, tekitab tõde ka tänapäeval inimeste seas lõhesid. Mõned suhtuvad meie sõnumisse hästi, teised aga ei mõista või ei hinda meie jumalateenistust. On neid, kes meid kritiseerivad, naeruvääristavad või koguni vihkavad, just nagu Jeesus seda ennustas (Matt. 10:22). Vahel annab meedia meie kohta väärinfot või lausa mustab meid (Laul 109:1–3). Kuid sellegipoolest kuulutab Jehoova rahvas head sõnumit julgelt kogu maailmas.

16. Milline kogemus näitab, et tänu meie julgusele võivad inimesed oma suhtumist muuta?

16 Meie julgus võib muuta inimeste suhtumist Kuningriigi sõnumisse. Üks õde Kõrgõzstanist jutustab: „Kord kuulutustööl ütles üks mees mulle: „Ma usun Jumalat, aga mitte kristlaste Jumalat. Kui te sellest väravast veel sisse astute, siis lasen teile oma koera kallale!” Mehe selja taga oli ketis suur koer. Ent kui me levitasime „Kuningriigi sõnumit” nr 37 „Valereligiooni lõpp on lähedal!”, otsustasin siiski minna sinna majja tagasi, lootes, et seekord tuleb uksele keegi teine. Kuid jällegi avas ukse sama mees. Palvetasin kohe Jehoova poole ning ütlesin siis: „Tere. Ma mäletan küll, mis te mulle kolm päeva tagasi ütlesite, ja teie koera. Aga ma lihtsalt ei saanud teie majast mööda minna, sest just nagu teiegi, usun ka mina ainsasse tõelisse Jumalasse. Peagi karistab Jumal religioone, kes teda häbistavad. Te võite selle kohta rohkem teada saada, kui loete läbi selle sõnumi.” Minu üllatuseks võttis mees „Kuningriigi sõnumi” vastu. Seejärel läksin järgmise maja juurde. Natukese aja pärast tuli mees mulle joostes järele, näpus „Kuningriigi sõnum”. „Ma lugesin selle läbi,” ütles ta. „Mida ma pean tegema, et Jumal minu peale oma viha välja ei valaks?”” Temaga alustati uurimist ning ta hakkas ka koosolekutel käima.

17. Kuidas andis meie õe kartmatus julgust ühele piibliõpilasele?

17 Peale selle võib meie kartmatus anda julgust ka teistele. Näiteks pakkus kord üks õde Venemaalt bussis sõites kaasreisijale ajakirja. Selle peale kargas üks mees oma istmelt üles, haaras õe käest ajakirja, kortsutas selle ära ning viskas bussi põrandale. Sõimates õde valju häälega, nõudis ta temalt aadressi ning keelas tal selles külas kuulutamise. Õde palus Jehoovalt abi ning meenutas Jeesuse sõnu „Ärge kartke neid, kes ihu tapavad” (Matt. 10:28). Ta tõusis rahulikult püsti ja ütles mehele: „Ma ei anna teile oma aadressi ja ma kuulutan siin edasi.” Seejärel väljus ta bussist. Ent samas bussis juhtus selle õe teadmata olema ka tema piibliõpilane. See naine ei olnud julgenud inimkartuse tõttu koosolekutele tulla. Aga pärast seda, kui ta oli näinud meie õe julgust, otsustas ka tema koosolekutel käima hakata.

18. Mis aitab meil kuulutada julgelt nagu Jeesus?

18 Selles Jumalast võõrandunud maailmas nõuab julgust kuulutada, nagu Jeesus kuulutas. Mis aitab seda teha? Vaata tulevikku. Hoia tugevana oma armastust Jumala ja ligimese vastu. Palu Jehoovalt julgust. Pea alati meeles, et sa pole üksi, Jeesus on sinuga (Matt. 28:20). Püha vaim annab sulle jõudu. Ja Jehoova õnnistab ning toetab sind. Olgem siis julged ja öelgem: „Issand on minu abimees, ei ma karda! Mis võib inimene mulle teha?” (Heebr. 13:6).

Kuidas sa vastaksid?

• Miks läheb jumalateenijatel julgust vaja?

• Mida õpime julguse kohta ...

ustavatelt jumalateenijatelt, kes elasid enne Kristust?

Jeesus Kristuselt?

varakristlastelt?

oma kaaskristlastelt tänapäeval?

[Küsimused]

[Pilt lk 21]

Jeesus paljastas julgelt usujuhte

[Pilt lk 23]

Jehoova annab meile julgust kuulutada