Tõeseemned jõuavad kaugetele aladele

TÕVA on Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Siberi lõunapoolseimas osas, mis külgneb lõunast ja idast Mongooliaga. Tõvas elavad paljud inimesed kõrvalistes kogukondades, kuhu on Kuningriigi sõnumiga raske jõuda. Kuid mõni aeg tagasi tuli rühm inimesi Tõva kõrvalistelt aladelt pealinna Kõzõli seminarile. Maria, kes teenib pealinnas pioneerina, kuulis sellest ja mõistis, et see on ainulaadne võimalus jagada neile head sõnumit.

Maria räägib, mis toimus: „Kool, kus ma õpetajana töötan, korraldas seminari, kus käsitleti erinevate sõltuvuste ravi. Kohale pidi tulema umbes 50 inimest Tõva kaugematest nurkadest. Nende hulgas oli nii õpetajaid, psühholooge, lastekaitseametnikke kui ka teisi.” Mariale oli see ühest küljest suurepärane võimalus, teisalt aga raske ülesanne. Ta selgitab: „Olen loomult üldiselt uje ja mul on raske eraviisil kuulutada. Kuid palusin Jehoovalt julgust, et hirmust üle olla ja kasutada võimalust anda temast tunnistust.” Kas see õnnestus?

Maria jätkab: „Leidsin „Ärgake!” numbri, kus oli juttu foobiatest. Mõtlesin, et see võiks pakkuda huvi psühholoogidele, niisiis võtsin selle kooli kaasa. Sel päeval tuli üks seminaril osalev õpetaja minu klassiruumi ja ma pakkusin talle ajakirja. Ta võttis selle rõõmuga vastu. Tegelikult ütles ta, et tal endal on foobia. Järgmisel päeval tõin talle raamatu „Noored küsivad. Praktilisi vastuseid” 1. köite. Ka selle üle oli tal hea meel. Tema osutatud huvi pani mind mõtlema, et ka teised õpetajad võivad sellest raamatust huvitatud olla. Niisiis võtsin järgmisel päeval kooli kaasa kastitäie raamatuid ja teisi väljaandeid.” Peagi oli kast tühi. Maria selgitab: „Mitmed selle õpetaja kolleegid, kellele olin andnud raamatu, tulid minu klassi ja küsisid: „Kus siin jagatakse raamatuid?”” Nad olid tulnud just õigesse kohta!

Seminari viimane päev oli laupäev. Kuna see oli Marial vaba päev, pani ta kirjanduse oma klassi laudadele ja kirjutas tahvlile: „Kallid õpetajad! Te võite võtta kirjandust nii endale kui ka oma tuttavatele. Need suurepärased väljaanded aitavad teid teie töös ja tugevdavad teie peret.” Milline oli vastukaja? „Läksin samal päeval oma klassi ja nägin, et enamik kirjandust oli ära võetud. Toimetasin kiiresti kohale uue koguse raamatuid ja ajakirju.” Seminari lõpuks oli Maria levitanud 380 ajakirja, 173 raamatut ja 34 brošüüri. Kui seminaril osalejad naasid oma kodukanti, läks kirjandus nendega ühes. Maria ütleb: „Mul on nii hea meel, et tõeseemned on nüüd jõudnud ka Tõva kõrvalisemate aladeni.” (Kog. 11:6.)

[Kaart lk 32]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

VENEMAA

TÕVA VABARIIK