Ärgem unustagem, et elame „hea sõnumi päeval”

SAMAARIA linna värava juures istus neli pidalitõbist meest ja vaagis oma võimalusi. Nad olid palunud almust, kuid tulutult. Süürlased olid linna sisse piiranud, kavatsusega selle elanikud surnuks näljutada. Linna ei olnud järelikult mõtet minna, pealegi küsiti seal toidu eest peadpööritavat hinda. Oli kuulda koguni ühest kannibalismi juhtumist (2. Kun. 6:24–29).

„Kui läheks õige süürlaste leeri,” tuli pidalitõbistel mõte, „kaotada pole meil ju midagi.” Ja seda nad hämarikus tegidki. Jõudes süürlaste laagripaika, oli seal kõik vaikne. Polnud ainsatki vahimeest. Nad nägid kinniseotud hobuseid ja eesleid, aga mitte ühtki sõdurit. Pidalitõbised piilusid ühte telki sisse. Ka seal polnud ainsatki hingelist, küll aga oli seal rohkesti söödavat ja joodavat, millel nad lasid hea maitsta. Seejärel kandsid nad sealt minema kulda, hõbedat, riideid ja muud väärtuslikku, peitsid selle ära ja tulid tagasi uue saagi järele. Terve laager oli maha jäetud. Jehoova oli üleloomulikul viisil lasknud süürlastel kuulda suure väehulga kära ning need olid kabuhirmus jalgsi põgenenud ja kõik oma vara maha jätnud.

Pidalitõbised toimetasid väärtuslikke asju agaralt kõrvale. Ent mingil hetkel hakkas mõte naabruses nälgivast Samaariast nende südametunnistust vaevama. Nad ütlesid üksteisele: „Me ei talita õigesti! See päev on hea sõnumi päev.” Niisiis kiirustasid nad tagasi Samaariasse ja kuulutasid seda head sõnumit ka teistele (2. Kun. 7:1–11).

Praegust aega võib samuti nimetada „hea sõnumi päevaks”. Kui Jeesus rääkis „maailmaajastu lõpetuse tunnusest”, ütles ta muu hulgas: „Seda kuningriigi evangeeliumi [ehk head sõnumit] peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matt. 24:3, 14). Kuidas peaks see teadmine meid mõjutama?

Isiklikud taotlused võivad saada koormaks

Pidalitõbised olid oma leiust sedavõrd vaimustuses, et unustasid mõneks ajaks Samaaria olukorra. Nad pidasid silmas ainult omakasu. Kas midagi samalaadset võib juhtuda ka meiega? Üks maailmaajastu lõpetuse tunnusjooni on see, et esineb nälga (Luuka 21:7, 11). Jeesus manitses oma jüngreid: „Hoidke, et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega” (Luuka 21:34). Kristlastena peaksime jälgima, et me oma igapäevaelu murede tõttu ei unustaks tõsiasja, et me elame „hea sõnumi päeval”.

Kristlik õde Blessing ei lasknud isiklikel asjadel endale koormaks saada. Kuigi ta omandas lisaharidust, teenis ta samal ajal pioneerina. Hiljem abiellus ta peetellasega ja sai Benini Peeteli pere liikmeks. Ta lausub: „Töötan koristajana ja see meeldib mulle väga.” Blessing võib vaadata rahuldustundega tagasi 12-le täisajalises teenistuses oldud  aastale ning tal on hea meel, et ta on hoidnud alati meeles, et praegu on „hea sõnumi päev”.

Hoidugem aega raiskamast

Kui Jeesus läkitas kuulutustööle 70 jüngrit, lausus ta: „Lõikust on palju, aga töötegijaid vähe; seepärast paluge lõikuse Issandat, et ta läkitaks välja töötegijaid oma lõikusele!” (Luuka 10:2). Kui viljalõikusega viivitada, võib osa saagist raisku minna. Kui aga kuulutustöö unarusse jätta, satuvad ohtu inimelud. Seepärast lisas Jeesus: „Teel ärge kedagi teretage” (Luuka 10:4). Algkeelne sõna, mille vasteks on siin „teretama”, võib tähendada enamat kui pelgalt tere ütlemist. Sellega võidakse ka mõelda kallistusi ja pikka vestlust, mis leiab aset sõprade kohtumisel. Jeesus andis oma järelkäijatele seega nõu, et nad ei laseks kõrvalistel asjadel oma tähelepanu hajutada, vaid kasutaksid aega targalt. Neil oli kuulutada pakiline sõnum.

Mõelgem sellele, kui palju aega võib tarbetult kaotsi minna. Juba aastaid on paljudes paikades olnud televiisor peamine ajaröövel. Aga mida võiks öelda mobiiltelefoni ja arvuti kohta? Inglismaal korraldatud 1000 täiskasvanut hõlmanud küsitlusest selgus, et „keskmine britt räägib päevas 88 minutit lauatelefoniga, 62 minutit mobiiliga ning kulutab 53 minutit e-posti ja 22 minutit tekstisõnumite saatmiseks”. Ühtekokku teeb see päevas üle kahe korra rohkem aega, kui abipioneer pühendab kuulutustööle. Millised on sinu harjumused neis valdkondades?

Abikaasad Ernst ja Hildegard Seliger jälgisid hoolega, kuidas nad oma aega kasutavad. Kahe peale kokku olid nad olnud natslikes koonduslaagrites ja kommunistlikes vanglates üle 40 aasta. Saanud vabaks, tegid mõlemad pioneeritööd kuni oma maise elutee lõpuni.

Paljud tahtsid Seligeridega kirjavahetust pidada. See abielupaar oleks võinud veeta suurema osa ärkveloleku ajast kirju lugedes ja kirjutades. Kuid nemad seadsid elus tähtsaimale kohale Jehoova teenimise.

Muidugi meeldib meile kõigile oma lähedastega kontakti hoida ja selles pole midagi väära. Me vajame oma argiellu mõnusat vaheldust. Siiski teeme targalt, kui jälgime, et me ei raiskaks tarbetult aega, sest praegu on kõige tähtsam kuulutada head sõnumit.

Kuulutagem põhjalikult head sõnumit

On suur õnnistus elada „hea sõnumi päeval”. Ärgem seda unustagem, nagu nelja pidalitõbisega esialgu juhtus. Meenutagem, et nemadki said lõpuks aru, et nad „ei talita õigesti”. Ka meie ei talita õigesti juhul, kui isiklikud huvid või aeganõudvad harrastused takistavad meid andmast kuulutustöös oma parimat.

Meile on suurepäraseks eeskujuks apostel Paulus. Meenutades esimest 20 aastat oma kuulutustöös, kirjutas ta: „Ma olen ... põhjalikult kuulutanud head sõnumit Kristusest” (Rooml. 15:19, UM). Pauluse innukust ei kahandanud miski. Olgem meiegi tulihingelised nagu tema ja kuulutagem nüüd, „hea sõnumi päeval”, Kuningriigi sõnumit.

[Pilt lk 28]

Blessing ei lasknud isiklikel asjadel end täisajalisest teenistusest kõrvale viia

[Pilt lk 29]

Seligerid jälgisid hoolega, kuidas nad aega kasutavad