Kas minu religioon on minu või mu vanemate valik?

POOLAS ütlevad inimesed Jehoova tunnistajatele üsna sageli, et nad kuuluvad mingisse religiooni juba sünnist saadik ega kavatse seda muuta. See näitab, et nende arvates kandub religioon ühelt põlvkonnalt teisele. Kas sinu paikkonnas suhtutakse religiooni samamoodi? Mida selline suhtumine endaga sageli kaasa toob? Seda, et religioon kipub muutuma formaalsuseks ja pelgalt peretraditsiooniks. Kas sama võib juhtuda nende Jehoova tunnistajatega, kes on õppinud tõde oma vanemate või vanavanemate käest?

Seda ei juhtunud Timoteosega, keda tema jumalakartlik ema ja vanaema õpetasid uskuma tõelisesse Jumalasse ja teda armastama. Timoteos tundis pühi kirjutisi „varasest lapseeast saadik”. Ajapikku veendusid Timoteos, ta ema ja vanaema, et kristlus on tõde. Timoteos omandas Pühakirja alusel kindla usu Jeesus Kristusesse (2. Tim. 1:5; 3:14, 15). Seega, kuigi kristlikud lapsevanemad annavad tänapäeval endast parima, et aidata oma lastel hakata Jehoovat teenima, peavad lapsed ise arendama endas soovi seda teha (Mark. 8:34).

Igal inimesel tuleb veenvatele põhjendustele tuginedes omandada kindel usk, nii et ta saaks teenida Jehoovat armastusega ning jääda igas olukorras ustavaks. Siis on ta usk tugev ja rajatud kindlale alusele (Efesl. 3:17; Kol. 2:6, 7).

Laste roll

„Arvasin alati, et Jehoova tunnistajatel on õige usk,” selgitab Albert *, kes kasvas üles tunnistajate peres, „kuid mul oli raske nõustuda sellega, mida nad ütlesid selle kohta, kuidas ma peaksin oma elu elama.” Kui sa oled noor, võid olla temaga sama meelt. Miks mitte võtta kätte ja lähemalt uurida, millist elu Jumal meile soovib, ning seejärel leida rõõmu tema tahte täitmisest? (Laul 40:9.) „Hakkasin lihtsalt palvetama,” sõnab Albert. „Algul oli mul seda raske teha. Pidin end selleks sundima. Ent juba mõne aja pärast mõistsin, et võin Jumala silmis väärtuslik olla, kui püüan teha seda, mis õige. See andis mulle jõudu teha vajalikke muudatusi.” Kui arendad isiklikke suhteid Jehoovaga, võib sinus kasvada soov teha seda, mida ta meilt ootab (Laul 25:14; Jaak. 4:8).

 Mõtle mõne mängu peale, mida sa oled mänginud, näiteks laua- või spordimängu peale. Kui sa ei tunne hästi mängureegleid või pole kuigi osav mängija, võib see igav tunduda. Ent kui sa endale reeglid selgeks teed ja vilunumaks saad, ootad ilmselt põnevusega, millal saaksid jälle mängida, võib-olla isegi otsid selleks võimalusi. Sama võib öelda kristliku tegevuse kohta. Niisiis, esimese sammuna valmistu kristlikeks koosolekuteks ette. Tööta aktiivselt kaasa. Hoolimata oma vanusest, võid sa oma eeskujuga teisigi julgustada (Heebr. 10:24, 25).

Sama käib teistele oma usust rääkimise kohta. Ka seda peaks tegema armastusest, mitte sunniviisil. Küsi endalt: „Miks ma tahan teistele Jehoovast rääkida? Miks ma teda armastan?” Jehoova peaks olema sulle nagu armastav Isa. Ta ütles Jeremija kaudu: „Te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest!” (Jer. 29:13, 14). Mida sa selleks tegema pead? „Mul tuli oma mõtteviisi muuta,” sõnad Jakub. „Olin väikesest peale käinud koosolekutel ja kuulutamas, kuid need tegevused olid minu jaoks mingil määral rutiinsed. Alles siis, kui ma Jehoovat paremini tundma õppisin ja temaga lähedaseks sain, sai tõde mulle haaravaks.”

See, et käime läbi heade ja ülesehitavate kaaslastega, mõjutab paljuski seda, mil määral me kuulutamisest rõõmu tunneme. „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks,” öeldakse inspireeritud õpetussõnas (Õpet. 13:20). Seega otsi nende sõprust, kes püüdlevad vaimsete eesmärkide poole ja kellele meeldib Jehoovat teenida. Jola sõnab: „Mind julgustas suhtlemine paljude noortega, kes olid keskendunud Jehoova teenimisele. Hakkasin suure rõõmuga korrapäraselt kuulutustöös osalema.”

Vanemate roll

„Olen väga tänulik oma vanematele, et nad õpetasid mind Jehoovat tundma,” sõnab Jola. Vanemad võivad oma laste valikutele suurt mõju avaldada. Apostel Paulus kirjutas: „Teie, isad, ... kasvatage neid [oma lapsi], distsiplineerides neid Jehoova juhatuse järgi ja juurutades neisse tema mõtteviisi” (Efesl. 6:4). See inspireeritud nõuanne näitab selgelt, et vanemate ülesanne on õpetada lastele Jehoova, mitte oma mõtteviisi. Selle asemel et innustada oma lapsi püüdlema eesmärkide poole, mida teie sooviksite, oleks palju parem aidata neil seada endale sihiks eluviis, mis on kooskõlas Jehoova eesmärkidega!

Te võite Jehoova sõnu oma laste meeltesse juurutada, kui ’kõnelete neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes’ (5. Moos. 6:6, 7). „Me rääkisime palju täisajalise teenistuse eri vormidest,” meenutavad Ewa ja Ryszard, kel on kolm poega. Millised olid tulemused? „Poisid tahtsid päris väikesena astuda teokraatlikusse teenistuskooli, nad  said kuulutajateks ning mõni aeg pärast seda otsustasid lasta end ristida. Hiljem teenisid nad Peetelis või pioneeridena.”

Hea vanemlik eeskuju on väga tähtis. Ryszard ütleb: „Olime kindlalt otsustanud mitte elada kaksikelu – käituda kodus ühtemoodi ja koguduses teistmoodi.” Sa võiksid endalt küsida: „Mida minu lapsed näevad mind tegemas? Kas neile on ilmne, et ma tõesti armastan Jehoovat? Kas nad panevad seda armastust tähele minu palvetes ja isikliku uurimise kindlakskujunenud tavades? Kas nad näevad seda sellest, kuidas ma suhtun kuulutustöösse, meelelahutusse ja materiaalsetesse asjadesse, ning sellest, kuidas ma teistest koguduseliikmetest räägin?” (Luuka 6:40.) Lapsed panevad su tegemisi tähele ja näevad, kui sa ei tegutse oma sõnade kohaselt.

Distsiplineerimisel on laste kasvatamisel tähtis osa. Samas ütleb Jumala inspireeritud Sõna: „Juhata poiss ta tee peale” (Õpet. 22:6, P 1997, meie kursiiv). Ewa ja Ryszard ütlevad: „Võtsime aega, et uurida iga lapsega eraldi.” Loomulikult otsustavad vanemad seda ise, kas oleks vaja iga lapsega eraldi uurida. Olenemata sellest, milline otsus tehakse, on tähtis kohelda last kui indiviidi. Selleks tuleb olla paindlik ja mõistlik. Näiteks selle asemel et lihtsalt öelda lapsele, et teatud liiki muusika on halb, oleks parem aidata tal näha, kuidas teha tarku otsuseid või kuidas on nendega Piibli põhimõtted seotud.

Su lapsed võivad täpselt teada, mida sa neilt ootad, ja siis vastavalt sinu soovidele käituda. Ent sul tuleb jõuda nende südameni. Pea meeles, et „nõu on mehe südames nagu sügav vesi, aga arukas mees oskab seda ammutada” (Õpet. 20:5). Ole tähelepanelik, püüa märgata, kas su lapsel on mingeid varjatud probleeme, ja asu kohe tegutsema. Ära süüdista last, vaid anna talle teada, et oled tema pärast mures, ning esita kohaseid küsimusi. Vaata siiski ette, et sa üleliia ei päri. Sinu siiras mure puudutab lapse südant, nii et saad teda aidata.

 Koguduse roll

Kas sul oleks Jumala teenijana võimalik aidata koguduse noortel hinnata nende vaimset pärandit? Kuigi esmajoones peavad lapsevanemad oma lapsi kasvatama, võivad teised koguduseliikmed, eeskätt kogudusevanemad, neid selles toetada. Eriti tähtis on aidata peresid, kus üks vanem ei ole Jehoova tunnistaja.

Kuidas saavad kogudusevanemad aidata noortel armastada Jehoovat ja tunda end vajaliku ning hinnatuna? Mariusz, kes teenib Poolas koguduse ülevaatajana, sõnab: „Kogudusevanemad peaksid noortega suhtlema, suhtlema ja veel kord suhtlema. Seda ei peaks tegema üksnes siis, kui kerkivad probleemid, vaid ka muul ajal, näiteks kuulutustööl, koosolekutel või teelauas vesteldes.” Miks mitte küsida noorelt, mida ta kogudusest arvab? Selline avatud suhtlemine tõmbab noori koguduse ligi ja aitab neil tunda end koguduse täisväärtusliku liikmena.

Kui sa oled kogudusevanem, siis kas sa õpid tundma teie koguduse noori? Albert, keda artiklis varem mainiti, teenib praegu kogudusevanemana, kuid noorena oli tal erinevaid raskusi. Ta sõnab: „Noore täiskasvanuna vajasin ma, et minu juurde tehtaks karjasekülastus.” Kogudusevanemad saavad isiklikku huvi noorte vastu näidata samuti, kui palvetavad nende vaimse heaolu eest (2. Tim. 1:3).

On hea, kui noored võtavad osa koguduse tegevustest. Vastasel juhul võivad nad hakata keskenduma ilmalikele eesmärkidele. Kas teie, täiskasvanud, võiksite koos nendega kuulutama minna ja pakkuda neile oma sõprust? Veeda koos noortega vaba aega, luues usaldusliku ja sõbraliku õhkkonna. Jola meenutab: „Üks pioneerist õde osutas minu vastu huvi. Tema oli esimene, kellega ma lausa tahtsin koos kuulutama minna.”

Sinu valik

Noored, küsige endalt: „Millised on minu eesmärgid? Kui ma pole veel ristitud, siis kas see on minu eesmärk?” Otsus lasta end ristida peaks põhinema sügaval armastusel Jehoova vastu, mitte soovil peretraditsioone järgida.

Olgu Jehoova sinu tõeline Sõber ja pea tõde kalliks. Jehoova andis oma prohveti Jesaja kaudu teada: „Ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal.” Jehoova on sinuga nii kaua, kui sa oled tema sõber. Ta tugevdab sind tõesti ja ’toetab sind oma õiguse parema käega’ (Jes. 41:10).

[Allmärkus]

[Pilt lk 4]

Püüa panna tähele, mis on su lapse südames

[Pilt lk 6]

Otsus lasta end ristida põhineb sügaval armastusel Jehoova vastu