Kas sa hindad seda, mida Jehoova on teinud sinu vabastamiseks?

„Õnnistatud olgu Jehoova, Iisraeli Jumal, sest ta on pööranud tähelepanu oma rahvale ja selle vabastanud!” (LUUKA 1:68)

1., 2. Kuidas võiks näitlikustada meie praeguse olukorra tõsidust, ja mis küsimusi me hakkame arutama?

KUJUTLE end lamamas haiglapalatis, kus kõigil on surmaga lõppev, seni veel ravimatu haigus. Siis aga saad teada, et üks arst püüab sellele haigusele ravi leida, ning sinus tärkab lootus. Sa ootad tema töö tulemuste kohta igat vähimatki uudist. Ühel päeval sa kuuled, et ravi ongi leitud. Läbimurde saavutanud arst tõi selle nimel suuri ohvreid. Mida sa tunneksid? Kindlasti sügavat lugupidamist ja tänu selle mehe vastu, kes avas sulle ja paljudele teistele tee surmast pääsemiseks.

² See näib olevat küll äärmuslik näide, kuid selline on meid ümbritsev tegelikkus. Me kõik oleme tegelikult palju tõsisemas olukorras kui siin kirjeldatud. Me vajame hädasti päästet. (Loe Roomlastele 7:24.) Jehoova on teinud meie päästmiseks väga palju. Ka tema Poeg on toonud suuri ohvreid. Vaadelgem nüüd nelja põhiküsimust. Miks me vajame vabastust? Mis läks meie vabastamine maksma Jeesusele? Mis läks see maksma Jehoovale? Ja kuidas saame näidata, et hindame Jumala päästekorraldust?

Miks me vajame vabastust

3. Mis mõttes on patt võrreldav pandeemiaga?

³ Hiljutiste arvestuste kohaselt oli inimajaloo hullemaid pandeemiaid 1918. aasta  hispaania gripp, mille tagajärjel suri kümneid miljoneid inimesi. Mõningad haigused võivad olla teatavas mõttes veelgi surmavamad. Need ei pruugi vallandada küll nii suurt epideemiat, kuid nendesse nakatumisel on suremus tunduvalt suurem. * Pattu võib võrrelda säärase pandeemiaga. Tuleta meelde sõnu kirjakohas Roomlastele 5:12: „Just nagu ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm, nii on surm kandunud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud.” Nakatumus on sada protsenti, sest kõik ebatäiuslikud inimesed on patused. (Loe Roomlastele 3:23.) Ja kui suur on suremus? Paulus kirjutas, et patt toob surma „kõigile inimestele”.

4. Kui pikk peaks Jumala eesmärgi kohaselt olema inimese eluiga, ja kuidas see erineb paljude inimeste arvamusest tänapäeval?

⁴ Tänapäeval peavad paljud pattu ja surma normaalseks nähtuseks. Keegi ei soovi küll enneaegselt surra, kuid vanadusse suremist peetakse täiesti loomulikuks. Inimkond on kaotanud silmist Looja eesmärgi. Meie eluiga on kaugelt lühem, kui see pidanuks olema. Tegelikult pole mitte ükski inimene elanud Jehoova seisukohast vaadatuna isegi mitte „ühte päeva” (2. Peetr. 3:8). Jumala Sõna ütleb, et meie elu on kaduv nagu rohi või hingeõhk (Laul 39:6; 1. Peetr. 1:24). Meil tuleks seda meeles pidada. Mispärast? Mõistes, kuivõrd raske „haigus” meid vaevab, hindame rohkem ka selle „ravi” – meie vabastamist.

5. Mis on läinud patt maksma meile igaühele?

⁵ Selleks et mõista patu ja selle tagajärgede tõsidust, peame püüdma mõista, mis see meile maksma on läinud. See võib olla esialgu raske, sest patu tõttu pole me kunagi kogenud seda, mida meie esivanemad. Aadam ja Eeva nautisid algul täiuslikku inimelu. Kuna neil oli täiuslik mõistus ja keha, oli neil kontroll oma mõtete, tunnete ja tegude üle. Seepärast oli neis tohutu arengupotentsiaal, võimalus saada järjest paremateks Jumala teenijateks. Selle asemel nad aga lükkasid selle väärtusliku kingi tagasi. Valides Jehoova asemele patutee, kaotasid nad enda ja oma järeltulijate jaoks elu, mille Jehoova oli neile kavandanud (1. Moos. 3:16–19). Samal ajal haigestusid nad ise ja nakatasid ka meid kohutava haigusega, millest me rääkisime. Jehoova mõistis nad õigusega süüdi. Kuid meile pakub ta lootust saada vabaks (Laul 103:10).

Mis läks meie vabastamine maksma Jeesusele

6., 7. a) Kuidas andis Jehoova esmalt teada, et vabastamine nõuab kõrget hinda? b) Mida me õpime sellest, et Aabel ja enne Seadust elanud patriarhid tõid ohvreid?

⁶ Jehoova teadis, et Aadama ja Eeva järeltulijate vabastamine nõuab suurt ohvrit. Prohvetikuulutusest 1. Moosese 3:15 saame midagi teada vabastamise hinna kohta. Jehoova korraldas „seemne” ehk päästja tuleku, kes pidi ühel päeval Saatana hävitama. Kuid päästja pidi sel teekonnal „kanna salvamise” tõttu kannatama. See põhjustas kindlasti valu. Kuid mida see tähendab? Mida pidi Jehoova äravalitu kannatama?

⁷ Selleks et vabastada inimkonda patust, pidi päästja tooma lunastuse, et lepitada inimesi Jumalaga, tühistades patu tagajärjed. Mida selleks tarvis läks? Juba algselt  võis mõista, et selleks on vaja ohvrit. Kui esimene ustav inimene Aabel tõi Jehoovale loomohvreid, kiitis Jumal need heaks. Hiljem tõid ka sellised jumalakartlikud patriarhid nagu Noa, Aabraham, Jaakob ja Iiob ohvreid, mis meeldisid Jumalale (1. Moos. 4:4; 8:20, 21; 22:13; 31:54; Iiob 1:5). Sajandeid hiljem andis Moosese Seadus ohvrite kohta rohkem teada.

8. Mida tegi ülempreester iga-aastasel lepituspäeval?

⁸ Kõige tähtsamate Seaduses nõutud ohvrite seas olid need, mida ohverdati iga-aastasel lepituspäeval. Sel päeval sooritas ülempreester terve rea sümboolseid toiminguid. Ta tõi Jehoovale ohvreid pattude lepitamiseks – kõigepealt preestrite, seejärel mittepreesterlike suguharude eest. Ülempreester sisenes kogudusetelgi või templi kõige pühamasse paika, kuhu üksnes temal oli voli üks kord aastas vaid sel päeval minna. Seal ta piserdas seaduselaeka ette ohvriverd. Selle püha laeka kohale ilmus vahel ere pilv, mis kujutas Jumala ligiolu (2. Moos. 25:22; 3. Moos. 16:1–30).

9. a) Keda kujutas lepituspäeval ülempreester ja mis tähendus oli tema toodud ohvritel? b) Mida kujutas ülempreestri sisenemine kõige pühamasse paika?

⁹ Apostel Paulus pani inspiratsiooni all kirja nende sümboolsete toimingute tähenduse. Ta näitas, et ülempreester kujutas Messias Jeesus Kristust ja ohvrite toomine Kristuse ohvrisurma (Heebr. 9:11–14). See täiuslik ohver toob tõelise lepituse kahele inimgrupile – Kristuse 144 000-st vaimuga võitud vennast koosnevale preestriklassile ja „teistele lammastele” (Joh. 10:16). Ülempreestri sisenemine kõige pühamasse paika kujutas ettetähenduslikult Jeesuse ilmumist taevas Jehoova ette, kus ta esitas lunastusohvri väärtuse (Heebr. 9:24, 25).

10. Mida pidi Messias vastavalt Piibli prohvetikuulutusele läbi elama?

¹⁰ On siis selge, et Aadama ja Eeva järeltulijate vabastamine nõudis suurt ohvrit. Messias pidi ohverdama oma elu. Enne Kristust elanud prohvetid andsid selle kohta rohkem teada. Näiteks prohvet Taaniel ütles, et „süüteo lepitamiseks” „kaotatakse Võitu” (Taan. 9:24–26). Jesaja ennustas, et Messias hüljatakse, teda kiusatakse taga ja ta hukatakse, et ta võtaks enda kanda ebatäiuslike inimeste patud (Jes. 53:4, 5, 7).

11. Mil moel näitas Jehoova Poeg, et ta on meelsasti valmis meie vabastamiseks end ohverdama?

¹¹ Jumala ainusündinud Poeg teadis juba enne maa peale tulekut, mis meie vabastamine talle maksma läheb: et teda ootavad ees kohutavad kannatused ja seejärel ta hukatakse. Kas ta kohkus tagasi või osutas vastupanu, kui Isa talle need tõed teatavaks tegi? Vastupidi, ta allus oma Isa  juhtnööridele meelsasti (Jes. 50:4–6). Ka maa peal olles täitis Jeesus kuulekalt Isa tahet. Mispärast? Vastuse leiab tema sõnadest: „Ma armastan Isa.” Ja lisaks ütles ta: „Kellelgi pole suuremat armastust kui sellel, kes annab oma hinge oma sõprade eest.” (Joh. 14:31; 15:13). Seega sai meie vabastamine teoks suuresti tänu Jehoova Poja armastusele. Kuigi ta kaotas täiusliku inimelu, tegi ta seda meie vabastamise nimel rõõmuga.

Mis läks meie vabastamine maksma Jehoovale

12. Kelle tahe oli lunastus ja miks ta selle korraldas?

¹² Lunastusohvri toomise algataja ja kavandaja polnud Jeesus. Selline vabastamine oli Jehoova tahe. Apostel Paulus viitas sellele, et templi ohvrialtar kujutab Jehoova tahet (Heebr. 10:10). Seega me võlgneme Kristuse ohvri eest tänu eelkõige Jehoovale (Luuka 1:68). See väljendas täiuslikult tema tahet ja suurt armastust inimeste vastu. (Loe Johannese 3:16.)

13., 14. Kuidas Aabrahamiga toimunu aitab meil hinnata seda, mida Jehoova on meie heaks teinud?

¹³ Mis läks Jehoovale maksma see, et ta väljendas meie vastu sel moel oma armastust? Kuigi seda on raske täielikult mõista, aitab üks Piibli jutustus sellest paremini aru saada. Jehoova palus ustaval Aabrahamil teha midagi äärmiselt rasket – ohverdada oma poeg Iisak. Aabraham oli armastav isa. Jehoova rääkis temaga Iisakist kui ’ainsast pojast, keda ta armastab’ (1. Moos. 22:2). Kõigest hoolimata mõistis Aabraham, et Jehoova tahte täitmine on olulisem kui tema armastus Iisaki vastu. Seepärast Aabraham kuuletus. Kuid Jehoova ei lasknud Aabrahamil täide viia seda, mida ta ise hiljem teha kavatses. Jumal saatis ingli, kes peatas Aabrahami just enne Iisaki ohverdamist. Aabraham kuuletus otsustavalt Jumalale selles raskes katses, sest ta uskus kindlalt, et näeb oma poega taas elavana. Tal oli kindel usk sellesse, et Jumal äratab ta poja üles. Tõesti, Paulus ütles, et Aabraham sai Iisaki tagasi ja sellel on „piltlik tähendus” (Heebr. 11:19).

¹⁴ Kas sa mõistad, milliseid hingepiinu võis Aabraham tunda, kui ta valmistus oma poega ohverdama? Aabrahamiga toimunu kujutas teatavas mõttes piltlikult seda, kuidas Jehoova ohverdab oma „armsa Poja” (Matt. 3:17). Kuid Jehoova tundis seejuures palju suuremat valu. Oli ta ju tegutsenud koos oma Pojaga juba miljoneid, kui mitte miljardeid aastaid. Poeg töötas rõõmuga koos Isaga kui vilunud töötegija ning tema eesträäkija, Sõna (Õpet. 8:22, 30, 31; Joh. 1:1). Me ei suuda kaugeltki ette kujutada, mida Jehoova võis läbi elada, kui tema Poega  piinati, pilgati ja ta seejärel kurjategijana hukati. Meie vabastamine läks Jehoovale tõepoolest kalliks maksma. Kuidas saame siis näidata, et me hindame seda vabastust?

Kuidas saame näidata, et hindame vabastamist?

15. Kuidas viis Jeesus lõpule suure lepituse ja mille see võimalikuks tegi?

¹⁵ Pärast seda, kui Jeesus oli taevasse üles äratatud, viis ta lõpule suure lepitusteo. Taas oma armsa Isaga kokku saades esitas ta Talle oma lunastusohvri väärtuse. Sellele järgnesid suured õnnistused. See tegi võimalikuks kõigepealt Kristuse võitud vendade ja seejärel „kogu maailma” pattude täieliku andestuse. Tänu sellele ohvrile on tänapäeval võimalik kõigil, kes siiralt kahetsevad oma patte ja saavad Kristuse tõelisteks järelkäijateks, luua lähedased suhted Jumal Jehoovaga (1. Joh. 2:2). Kuidas see sind puudutab?

16. Kuidas illustreerida seda, miks peaksime olema tänulikud Jehoova korraldatud vabastamise eest?

¹⁶ Mõelgem veel kord artikli alguses toodud näitele. Oletame, et arst, kes leidis haigusele ravi, pöördus su palatikaaslaste poole järgmise ettepanekuga: iga patsient, kes on nõus selle raviga ja järgib täpset ravirežiimi, saab terveks. Mis siis, kui enamik neist keelduks arsti ettekirjutusi järgimast, väites, et ravimi võtmine või režiimi järgimine on liiga tülikas? Kas teeksid niisamuti, isegi kui oled veendunud, et ravi tõesti toimib? Kindlast mitte! Kahtlemata oleksid ravi eest tänulik ja järgiksid arsti juhendeid hoolikalt, ehk räägiksid sellest isegi teistele. Kaugelt olulisem on aga see, et igaüks meist väljendaks Jehoovale oma tänulikkust vabastamise eest, mille ta tegi meile oma Poja lunastusohvriga võimalikuks. (Loe Roomlastele 6:17, 18.)

17. Mil moel saad sa Jehoovale vabastamise eest tänu väljendada?

¹⁷ Kui oleme tänulikud Jehoovale ja ta Pojale selle eest, mida nad on teinud, et meid patust ja surmast vabastada, siis soovime seda ka välja näidata (1. Joh. 5:3). Me võitleme patuste kalduvuste vastu. Me ei lasku kunagi selleni, et hakkaksime tahtlikult patustama ning elama silmakirjalikku kaksikelu, mis sellega sageli kaasneb. Säärane teguviis tähendaks, et me ei hinda lunastusohvrit üldse ega ole selle eest tänulikud. Kuid me tõesti soovime väljendada oma tänulikkust, pingutades kõvasti, et jääda Jumala silmis puhtaks (2. Peetr. 3:14). Me näitame seda sellega, kui räägime teistele oma suurepärasest päästelootusest, nii et ka nemad võiksid luua head suhted Jehoovaga ja loota igavesele tulevikule (1. Tim. 4:16). Kindlasti on Jehoova ja ta Poeg väärt iga nende kiitmisele pühendatud ajahetke ja selleks kulunud jõudu (Mark. 12:28–30). Mõtle vaid, tulemas on aeg, mil saame patust täiesti vabaks! Me saame elada siis sellist elu, nagu oli Jumala eesmärk – täiuslikku ja igavest elu. Seda kõike tänu sellele, mida Jehoova on meie vabastamiseks teinud (Rooml. 8:21).

[Allmärkus]

Kuidas sa vastad?

• Miks me vajame hädasti vabastust?

• Kuidas Jeesuse ennastohverdav tegu sind mõjutab?

• Mis tundeid tekitab sinus Jehoova and, lunastusohver?

• Mida sa oled valmis tegema tänulikkusest Jehoova päästekorralduse vastu?

[Küsimused]

[Pilt lk 27]

Iisraeli ülempreester kujutas lepituspäeval ettetähenduslikult Messiat

[Pilt lk 28]

Aabrahami valmisolek ohverdada oma poeg õpetab meile palju tunduvalt suurema ohvri kohta, mille tõi Jehoova