Meid ajendab armastama Kristuse armastus

„Kuna ta [Jeesus] oli armastanud omi, kes olid maailmas, armastas ta neid lõpuni.” (JOH. 13:1)

1., 2. a) Mis on Jeesuse osutatud armastuses tähelepanuväärset? b) Milliseid armastuse tahke me selles artiklis käsitleme?

JEESUS oli täiuslik armastuse eeskuju. Armastus ilmnes tema puhul kõiges: kõne- ja käitumisviisis, õpetuses ning ohvrisurmas. Kuni oma maise elu lõpuni osutas Jeesus armastust neile, keda ta kohtas, iseäranis oma jüngritele.

² Jeesuse silmapaistev armastuse eeskuju seab ta järelkäijatele kõrge mõõdupuu. Lisaks ajendab see meid osutama samasugust armastust oma vaimsetele vendadele ja õdedele, aga ka kõigile teistele. Selles artiklis vaatleme, mida saavad kogudusevanemad Jeesuselt õppida armastuse osutamise kohta neile, kes teevad vigu, ka tõsiseid vigu. Samuti arutame, kuidas ajendab Jeesuse armastus kristlasi rasketel aegadel, katastroofide ja haiguste korral tegutsema.

3. Kuidas kohtles Jeesus Peetrust hoolimata tema tõsistest vigadest?

³ Ööl enne Jeesuse surma salgas tema apostel Peetrus teda kolm korda (Mark. 14:66–72). Ent kui Peetrus oma eksimust kahetses – nagu Jeesus oli ennustanud –, andis Jeesus talle andeks ning pani ta õlule suure vastutuse (Luuka 22:32; Ap. t. 2:14; 8:14–17; 10:44, 45). Mida meil on õppida Jeesuse hoiakust nende suhtes, kes teevad tõsiseid vigu?

Suhtugem patustajatesse nii nagu Kristus

4. Milline olukord iseäranis nõuab Kristuse meelelaadi osutamist?

⁴ Paljudest Kristuse meelelaadi osutamist nõudvatest olukordadest on tõsise patustamise juhtum nii perekonnale kui kogudusele üks ängistavamaid. Kurb küll, aga Saatana maailma viimsete päevade haripunkti jõudes tekitab maailma vaim üha enam kõlbelist kahju. Selle maailma halvad või ükskõiksed kõlbelised hoiakud võivad laostada nii noori kui vanu ning õõnestada nende otsusekindlust käia kitsal teel. Esimesel sajandil oli nii neid, kes tuli kristlikust kogudusest eemaldada, kui ka neid, keda oli vaja noomida. Samamoodi on tänapäeval (1. Kor. 5:11–13; 1. Tim. 5:20). Kui aga selliseid asju käsitlevad kogudusevanemad osutavad Kristuse eeskujul armastust, võib see patustajale sügavat mõju avaldada.

5. Kuidas peaksid kogudusevanemad jäljendama Kristuse suhtumist patustajatesse?

⁵ Nagu Jeesus, nii peavad ka kogudusevanemad seisma igal ajal Jehoova õigusnormide eest. Seda tehes kajastavad nad Jehoova tasadust, lahkust ja armastust. Juhul, kui inimene oma eksimust tõeliselt kahetseb, ’on murtud südamelt’ ja tal on „rõhutud vaim”, pole kogudusevanematel ehk raske „parandada sellist inimest tasaduse vaimus” (Laul 34:19; Gal. 6:1). Ent mida teha siis, kui inimene on täis trotsi ega ilmuta kuigipalju või üleüldse kahetsust?

6. Millest peavad kogudusevanemad patustajatega tegeldes hoiduma ja miks?

⁶ Kui patustaja lükkab Pühakirja nõuanded tagasi või püüab oma väärteos teisi süüdistada, võivad kogudusevanemad ja teised tunda nördimust. Teades, millist  kahju see inimene on juba tekitanud, võib neil tekkida kiusatus tema tegude ja hoiaku suhtes oma tundeid väljendada. Ent ärritus toob vaid kahju ega kajasta „Kristuse meelt” (1. Kor. 2:16; loe Jaakobuse 1:19, 20). Jeesus küll hoiatas mõningaid tolle aja inimesi täiesti selgesõnaliselt, kuid ta ei öelnud kunagi midagi vihameeles või sihilikult valu tekitades (1. Peetr. 2:23). Pigem jättis ta patustajatele võimaluse meelt parandada ja Jehoova soosingusse pöörduda. Oli ju üks peamisi Jeesuse siia maailma tuleku põhjusi ’päästa patuseid’ (1. Tim. 1:15).

7., 8. Millest peaksid õigusküsimusi käsitlevad kogudusevanemad juhinduma?

⁷ Kuidas peaks Jeesuse eeskuju selles vallas mõjutama meie hoiakut nende suhtes, keda koguduses on vaja distsiplineerida? Pidagem meeles, et Pühakirjas näidatud õigusemõistmise kord koguduses kaitseb karja ning võib ajendada distsiplineeritud patustajat meelt parandama (2. Kor. 2:6–8). Kahju on näha, et mõningad ei paranda meelt ning nad tuleb kogudusest eemaldada, aga siiski on südantsoojendav teada, et suur hulk patustanuid pöördub hiljem Jehoova ja tema koguduse juurde tagasi. Kui kogudusevanematel on hoiak nagu Kristusel, teevad nad inimesel kergemaks oma südant muuta ja lõpuks kogudusse tagasi tulla. Kuigi tulevikus ei pruugi mõningad neist endistest patustajatest mitte kõiki kogudusevanemate jagatud piiblilisi nõuandeid mäletada, mäletavad nad kindlasti seda, et kogudusevanemad austasid nende väärikust ning kohtlesid neid armastusega.

⁸ Niisiis peavad kogudusevanemad ka proovilepanevates olukordades ilmutama „vaimu vilja”, ennekõike Kristust jäljendavat armastust (Gal. 5:22, 23). Patustaja kogudusest väljaarvamisega ei tohiks nad mitte kunagi kiirustada. Nad peaksid väljendama soovi, et eksinu Jehoova juurde tagasi pöörduks. Järelikult, kui patustaja muudab hiljem oma südant, nagu paljud seda teevadki, on ta sügavalt tänulik nii Jehoovale kui ka „andidele  inimeste kujul”, kes tegid talle kogudusse tagasituleku kergemaks (Efesl. 4:8, 11, 12).

Osutagem lõpuajal armastust, nagu seda tegi Kristus

9. Too näide, kuidas Jeesuse armastus jüngrite vastu väljendus tegudes.

⁹ Luukas on talletanud tähelepanuväärse juhtumi sellest, kuidas Jeesuse armastus väljendus tegudes. Jeesus teadis, et Rooma sõdurid piiravad hukkamõistetud Jeruusalemma linna ümber, et takistada sealt põgenemist. Armastavalt hoiatas ta oma jüngreid: „Kui te näete, et laagrisse asunud sõjaväed on Jeruusalemma ümber piiranud, siis teadke, et selle laastamine on lähedale jõudnud.” Mida nad oleksid pidanud tegema? Jeesus andis eelnevalt selged ja konkreetsed juhised. „Need, kes on Judeas, põgenegu mägedele, ja need, kes on linnas sees, mingu välja, ja need, kes on maal, ärgu mingu linna; sest need on õigluse jaluleseadmise päevad, et kõik, mis on kirjutatud, läheks täide” (Luuka 21:20–22). Kui Rooma väed aastal 66 Jeruusalemma ümber piirasid, toimisidki kuulekad jüngrid nende juhiste kohaselt.

10., 11. Kuidas saab süüvimine algkristlaste põgenemisse Jeruusalemmast valmistada meid ette „suureks viletsuseks”?

¹⁰ Jeruusalemmast põgenedes oli kristlastel vaja osutada üksteisele armastust, võttes eeskujuks Kristuse armastuse nende vastu. Kahtlemata tuli neil jagada omavahel kõike, mis neil oli. Kuid Jeesuse prohvetikuulutus ei käinud sugugi mitte vaid selle muistse linna hävingu kohta. Ta ennustas: „Tuleb suur viletsus, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tule ka edaspidi” (Matt. 24:17, 18, 21). Selle eesootava „suure viletsuse” eel ja ajal võivad ka meid tabada raskused ja kaotused. Sellest kõigest aitab meil välja tulla Kristuse meelelaad.

¹¹ Sel ajal on meil vaja osutada Jeesuse eeskujul isetut armastust. Paulus andis seoses sellega nõu: „Igaüks meist olgu oma ligimesele meele järele, tehes head, et teda üles ehitada. Sest Kristuski ei taotlenud seda, mis meeldib talle endale ... Andku nüüd Jumal, kes teid vastupidavaks teeb ja lohutab, et teie keskel oleks samasugune meelelaad, nagu oli Kristus Jeesusel” (Rooml. 15:2, 3, 5).

12. Millist armastust on meil praegu tarvis arendada ja miks?

 ¹² Jeesuse armastust vahetult kogenud Peetrus ergutas samuti kristlasi arendama „silmakirjatsematut vennalikku kiindumust” ning ’tõele kuuletumist’. Neil tuleb ’armastada üksteist palavalt ja südamest’ (1. Peetr. 1:22). Praegusel ajal on meil tarvis rohkem kui kunagi varem kasvatada endas selliseid Kristuse osutatud omadusi. Surve kogu Jumala rahvale on juba tugevnemas. Mitte keegi ei tohiks panna lootust mingile selle vana maailma koostisosale, nagu seda hiljutine maailma finantssüsteemi kokkukukkumine kujukalt näitab. (Loe 1. Johannese 2:15–17.) Me peame selle maailma lõpu lähenedes hoopis Jehoova ja üksteisega lähedasemaks saama, rajama koguduses tõelisi sõprussuhteid. Paulus soovitas: „Olgu teil ... hell kiindumus üksteise vastu. Üksteise austamises olge algatajaks pooleks” (Rooml. 12:10). Peetrus rõhutas seda mõtet veelgi: „Eelkõige aga armastage üksteist palavalt, sest armastus katab kinni suure hulga patte” (1. Peetr. 4:8).

13.–15. Kuidas on vennad osutanud katastroofide järel Kristuse eeskujul armastust?

¹³ Kõikjal maailmas tuntakse Jehoova tunnistajaid Kristust jäljendava armastuse tegude poolest. Mõelgem tunnistajatele, kes vastasid appikutsele, kui tormid ja orkaanid olid aastal 2005 laastanud laialdased alad USA lõunaosas. Soovides järgida Jeesuse eeskuju, pakkus end vabatahtlikult appi üle 20 000 tunnistaja, kellest paljud jätsid oma mugava kodu ja kindla töökoha, et aidata hättasattunud vendi.

¹⁴ Ühes piirkonnas jõudis torm 80 kilomeetri kaugusele sisemaale, lükates enda ees 10 meetri kõrgust veevalli. Kui vesi taganes, oli kolmandik tormi teele jäänud elumaju ja muid hooneid täiesti rusudes. Paljudest maadest tuli sellesse regiooni appi tunnistajatest vabatahtlikke, kaasas tööriistad ja ehitusmaterjalid, et rakendada oma oskusi mis tahes vajalikel töödel. Kaks lesestunud lihast õde pakkisid oma asjad väiksele veoautole ja läbisid üle 3000 kilomeetri, et olla abiks. Üks õdedest on jäänudki sinna piirkonda ning aitab seniajani kohalikku päästekomiteed ja teeb pioneeritööd.

¹⁵ Selles regioonis ehitati üles või remonditi üle 5600 tunnistajatele ja teistele kuuluva kodu. Mida kohalikud tunnistajad tundsid, kogedes nii suurt armastust? Üks õde, kelle kodu oli hävinud, kolis elama pisikesse tilkuva katuse ja katkise pliidiga järelhaagisesse. Vennad ehitasid talle tagasihoidliku, kuid mugava maja. Seistes oma uue kena maja ees, nuttis ta tänumeelest Jehoova ja vendade vastu. Paljudel juhtudel tuli mujale paigutatud tunnistajatel pärast seda, kui nende uued kodud olid üles ehitatud, jääda  oma ajutistesse elupaikadesse veel aastaks või kauemakski. Miks? Selleks, et nende uut kodu saaksid kasutada päästetöötajad. Kui tore näide Kristuse meelelaadist!

Jäljendagem Kristuse suhtumist haigetesse

16., 17. Mil moel me saame jäljendada Kristuse suhtumist haigetesse?

¹⁶ Tõsist looduskatastroofi on tulnud üle elada suhteliselt vähestel meist. Kuid praktiliselt igaühel meil tuleb puutuda kokku kas enda või pereliikmete terviseprobleemidega. Meile on eeskujuks Jeesuse suhtumine haigetesse. Tal oli neist kahju, sest ta armastas neid. Kui rahvas tema juurde tõbiseid tõi, ’tegi ta kõik hädalised terveks’ (Matt. 8:16; 14:14).

¹⁷ Tänapäeva kristlastel pole Jeesuse imetervendamise väge, kuid nad suhtuvad haigetesse kaastundega nagu Jeesus. Milles see ilmneb? Ühest küljest ilmneb see selles, et Kristuse meelelaadi jäljendavad kogudusevanemad, kes tegutsevad kirjakohas Matteuse 25:39, 40 toodud põhimõttel, korraldavad koguduse haigetele abiosutamist ja on asjakäiguga kursis. * (Loe.)

18. Kuidas osutasid kaks õde siirast armastust oma õe vastu ja milliste tulemustega?

¹⁸ Muidugi mõista ei pea olema kogudusevanem, et teistele head teha. Võtkem 44-aastase vähki põdeva Charlene’i juhtumi, kellele öeldi, et tal on jäänud veel kümme päeva elada. Nähes, et Charlene’i truule abikaasale on hooldamine ränk ja ta vajab tuge, pakkusid koguduse õed Sharon ja Nicolette end appi Charlene’i tema viimastel elupäevadel täisajaliselt hooldama. Päevad venisid kuueks nädalaks, kuid need kaks õde hoolitsesid tema eest armastusega kuni lõpuni. „Raske oli teada, et paranemislootust enam pole,” tõdeb Sharon. „Kuid Jehoova andis meile tugevust. Läbielatu lähendas meid temaga ja üksteisega.” Charlene’i abikaasa ütleb: „Kahe armsa õe lahke ja praktiline toetus ei unune mul iial. Nende siiras tahe ja positiivne hoiak tegi selle viimse katsumuse mu ustavale Charlene’ile kergemaks ning andis mulle hädavajalikku füüsilist ja emotsionaalset tuge. Olen neile lõpmata tänulik. Nende ennastohverdavus tugevdas mu usku Jehoovasse ning armastust kogu vennaskonna vastu.”

19., 20. a) Millist viit Kristuse meelelaadi aspekti me käsitlesime? b) Mida on sinu kindel soov teha?

¹⁹ Oleme selles kolmest artiklist koosnevas sarjas käsitlenud Jeesuse meelelaadi viit aspekti ning seda, kuidas tema mõtte- ja toimimisviisist eeskuju võtta. Olgem siis „tasase meelega ja südamelt alandlikud”, nagu seda oli Jeesus (Matt. 11:29). Püüdkem ka meie kohelda teisi lahkelt, ehkki neil võib olla ilmseid puudusi ja nõrkusi. Tehkem isegi katsumustes olles julgelt kõike, mida Jehoova nõuab.

²⁰ Lõppeks, osutagem Kristuse eeskujul armastust kõigile vendadele „lõpuni”. Selline armastus näitab selgelt, et me oleme Jeesuse ustavad järelkäijad (Joh. 13:1, 34, 35). Jah, „teie vennalik armastus jäägu püsima” (Heebr. 13:1). Ära viivita tegutsemisega! Kasuta oma elu Jehoova kiituseks ja teiste aitamiseks! Jehoova õnnistab su siiraid püüdlusi.

[Allmärkus]

Kas oskad selgitada?

• Kuidas saavad kogudusevanemad ilmutada Kristuse meelelaadi patustajate suhtes?

• Miks on praegusel lõpuajal eriti oluline jäljendada Kristuse armastust?

• Kuidas me saame kajastada Kristuse meelelaadi haigete suhtes?

[Küsimused]

[Pilt lk 17]

Kogudusevanemad soovivad, et eksinud pöörduksid Jehoova juurde tagasi

[Pilt lk 18]

Kuidas kajastus Jeruusalemmast lahkunud kristlaste juures Kristuse meelelaad?

[Pilt lk 19]

Jehoova tunnistajaid tuntakse Kristust jäljendava armastuse tegude poolest