Olgu sul Kristuse meelelaad

„Et teie keskel oleks samasugune meelelaad, nagu oli Kristus Jeesusel.” (ROOML. 15:5)

1. Miks me peaksime püüdma omandada samasuguse meelelaadi nagu Kristusel?

„TULGE minu juurde,” ütles Jeesus Kristus. „Õppige minust, sest mina olen tasase meelega ja südamelt alandlik, ja te leiate kosutust oma hingele” (Matt. 11:28, 29). Selles südamlikus kutses väljendub selgelt Jeesuse meelelaadile omane armastus. Paremat eeskuju ei suudaks ükski inimene anda. Ehkki Jeesus oli vägev Jumala Poeg, osutas ta eriti just hädasolijaile kaastunnet ja hellust.

2. Milliseid Jeesuse meelelaadi aspekte me vaatame?

² Selles ja kahes järgnevas artiklis vaatame, kuidas arendada ja säilitada samasugust meelelaadi nagu Jeesusel ning jäljendada oma elus „Kristuse meelt” (1. Kor. 2:16). Keskendume eeskätt viiele aspektile: Jeesuse tasadus ja alandlikkus, samuti tema lahkus, kuulekus Jumalale, vaprus ja murdumatu armastus.

Võtkem Kristuse tasasest meelest õppust

3. a) Millise alandlikkuse õppetunni andis Jeesus oma jüngritele? b) Kuidas Jeesus oma jüngrite nõrkustele reageeris?

³ Jumala täiuslik Poeg Jeesus oli valmis tulema teenima maa peale ebatäiuslike ja patuste inimeste keskele. Osa neist osutusid hiljem tema tapjaiks. Ometi säilitas Jeesus alati rõõmu ja enesevalitsuse (1. Peetr. 2:21–23). „Vaadates keskendunult” Jeesuse eeskujule, saame jääda samasuguseks, kui puutume kokku teiste puuduste ja eksimustega (Heebr. 12:2). Jeesus kutsus oma jüngreid üles ’tulema koos temaga ta ikke alla’ ning sel viisil temast õppima (Matt. 11:29, allm.). Mida nad võisid õppida? Kõigepealt seda, et Jeesus oli tasase meelega, lisaks oli ta oma jüngritega nende puudustest hoolimata kannatlik. Ööl enne surma pesi Jeesus neil jalgu, andes neile seeläbi unustamatu õppetunni, kuidas olla „südamelt alandlik”. (Loe Johannese 13:14–17.) Kui Peetrus, Jaakobus ja Johannes ei suutnud hiljem ärkvel püsida, oli Jeesus nende nõrkusele viidates kaastundlik. „Siimon, kas sa magad?” küsis ta. „Püsige valvel ja palvetage, et te kiusatusse ei satuks. Vaim on küll valmis, aga liha on nõrk” (Mark. 14:32–38).

4., 5. Kuidas me saame Jeesuse eeskujul õigesti toimida, kui puutume kokku teiste vigadega?

⁴ Kuidas meie reageerime, kui usukaaslane on võistlushimuline, kergesti solvuv või aeglane võtma kuulda nõu, mida annavad kogudusevanemad või „ustav ja arukas ori”? (Matt. 24:45–47.) Ehkki me oleme valmis pidama lihalikke loomujooni Saatana maailma tavapäraseks osaks, võib selliste puuduste nägemine vendade juures meid iseäranis proovile panna. Kui teiste eksimused meid kergesti pahandavad, peaksime endalt küsima: „Kuidas ma saaksin paremini „Kristuse meelt” peegeldada?” Püüdkem mitte unustada, et Jeesust ei viinud jüngrite käitumine rööpast välja ka siis, kui neil „Kristuse meelest” nii mõndagi puudu jäi.

⁵ Vaadelgem lugu apostel Peetrusega. Kui Jeesus kutsus Peetrust paadist välja astuma ja  vee peal enda poole kõndima, siis Peetrus tegigi seda mõnda aega. Siis aga hakkas Peetrus tormi nähes vajuma. Kas Jeesus ärritus ja lausus talle: „Paras sulle! Olgu see sulle õpetuseks!”? Sugugi mitte! „Otsekohe sirutas Jeesus käe, haaras temast kinni ja ütles talle: „Sa nõrgausuline, miks sa kahtlema lõid?”” (Matt. 14:28–31). Kas meie võime piltlikult sirutada oma käe ning aidata vennal usku kasvatada, juhul kui puutume kokku temas ilmneva usupuudusega? See, kuidas Jeesus Peetrust tasase meelega kohtles, on vaieldamatult õppetund meile.

6. Mida õpetas Jeesus oma apostlitele silmapaistvuse taotlemise kohta?

⁶ Ka Peetrus lõi sekka apostlite alalisse vaidlusse selle üle, kes neist on suurim. Jaakobus ja Johannes tahtsid istuda üks Jeesuse paremal ja teine vasakul käel tema kuningriigis. Kui Peetrus ja teised apostlid sellest kuulsid, said nad pahaseks. Jeesus teadis, et küllap on nad võtnud sellise mõttelaadi omaks ühiskonnas, kus nad on üles kasvanud. Ta kutsus nad enda juurde ja ütles: „Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja suured ülemad võimutsevad nende üle. Teie seas aga nii ei ole, vaid kes tahab saada teie seas suureks, peab olema teie teenija.” Seejärel osutas Jeesus enda eeskujule: „Just nagu inimese Poeg ei ole tulnud mitte selleks, et teda teenitaks, vaid teenima ja andma oma hinge lunastushinnaks paljude eest” (Matt. 20:20–28).

7. Kuidas igaüks meist saab edendada koguduse ühtsust?

⁷ Jeesuse alandlikkuse üle sügavalt järele mõeldes võime paremini ’käituda vähemana’ oma vendade seas (Luuka 9:46–48). Selline käitumisviis edendab ühtsust. Jehoova, kes on otsekui suure pere isa, tahab, et ta lapsed ’üheskoos elades’ hästi läbi saaksid (Laul 133:1). Jeesus palus oma Isa, et kõik tõsikristlased oleksid ühtsed, nii et „maailm saaks aru, et sina oled mu saatnud ja et sa armastad neid, nii nagu sa armastad mind” (Joh. 17:23). Niisiis on meie ühtsus selge märk, et oleme Kristuse järelkäijad. Et valitseks selline ühtsus, tuleb meil suhtuda teiste puudustesse nii, nagu Kristus seda tegi. Jeesus oli andeksandja ning õpetas, et meile andestatakse vaid siis, kui oleme ise andestavad. (Loe Matteuse 6:14, 15.)

8. Mida me saame õppida kauaaegsete jumalateenijate eeskujust?

⁸ Palju saame õppida ka sellest, kui jäljendame nende usku, kes on juba aastaid Kristust jäljendanud. Nagu Jeesuski, on nad tavapäraselt mõistvad teiste puuduste suhtes. Neile on saanud selgeks, et Kristuse kombel kaastunnet osutada aitab kanda nii „nende nõrkusi, kes pole tugevad” kui ka edendada ühtsust. Pealegi annab see tervele kogudusele tõuke peegeldada Kristuse meelelaadi. Nad soovivad oma vendadele sama mis apostel Paulus Rooma kristlastele: „Andku nüüd Jumal, kes teid vastupidavaks teeb ja lohutab, et teie keskel oleks samasugune meelelaad, nagu oli Kristus Jeesusel, et te üksmeelselt ja ühest suust ülistaksite meie Issanda Jeesus Kristuse Jumalat ja Isa” (Rooml. 15:1, 5, 6). Jah, kui me ühtselt Jehoovat teenime, toob see talle au.

9. Miks me vajame Jeesusest eeskuju võttes püha vaimu?

 ⁹ Jeesuse sõnul seondub „südamelt alandlik” meel tasadusega, mis kuulub Jumala püha vaimu vilja hulka. Seega, lisaks sellele, et me õpime tundma Jeesuse eeskuju, läheb meil selle eeskuju korralikuks jäljendamiseks vaja Jehoova püha vaimu. Me peaksime paluma Jumalalt püha vaimu ning püüdma arendada selle vilja „armastust, rõõmu, rahu, kannatlikkust, lahkust, headust, usku, tasadust, enesevalitsust” (Gal. 5:22, 23). Kui me sel teel järgime Jeesuse antud alandlikkuse ja tasaduse eeskuju, oleme meelepärased oma taevasele Isale Jehoovale.

Jeesus kohtles inimesi lahkelt

10. Mil moel osutas Jeesus lahkust?

¹⁰ Ka lahkus kuulub püha vaimu vilja hulka. Jeesus kohtles inimesi alati lahkelt. Kõiki, kes ausal meelel otsisid Jeesuse üles, võttis ta „lahkesti vastu”. (Loe Luuka 9:11.) Mida me Jeesuse osutatud lahkusest võime õppida? Lahke inimene on sõbralik, leebe, kaastundlik ja heasoovlik. Selline oli Jeesus. Tal oli inimestest kahju, „sest nad olid vaevatud ja vintsutatud nagu lambad, kel pole karjast” (Matt. 9:35, 36).

11., 12. a) Kirjelda juhtumit, mil Jeesus kaastundlikult tegutses. b) Mida võib siin käsitletud näitest õppida?

¹¹ Kahju- ja kaastunne ajendas Jeesust ka tegutsema. Vaadelgem üht näidet. Üks naine oli 12 pikka aastat kannatanud ebanormaalse verejooksu all. Ta teadis, et Moosese seaduse järgi on ta oma seisundi tõttu rituaalselt ebapuhas ning seda on ka igaüks, kes teda puudutab (3. Moos. 15:25–27). Ent küllap andis Jeesuse hea maine ja käitumisviis naisele usku, et too võib ja tahab ta terveks teha. Naine kordas aina: „Kui ma puudutaksin kas või tema pealisriideid, saaksin ma terveks.” Kogu oma julgust kokku võttes ta tegigi seda ning tundis kohe, et ta on terveks saanud.

¹² Jeesus teadis, et keegi on teda puudutanud, ning ta vaatas ringi, et näha, kes see on. Tõenäoliselt kartes etteheiteid, et ta on käsuseadusest üle astunud, langes naine värisedes tema jalge ette maha ja rääkis talle kogu tõe. Kas Jeesus noomis seda vaest kannatavat naist? Kaugel sellest! „Tütar,” sõnas ta, „sinu usk on sind terveks teinud. Mine rahuga” (Mark. 5:25–34). Kui lohutav oli küll naisel kuulda selliseid lahkeid sõnu!

13. a) Kuidas erines Jeesuse meelelaad variseride omast? b) Kuidas kohtles Jeesus lapsi?

¹³ Erinevalt kõvasüdamelistest variseridest ei rakendanud Kristus mitte kunagi oma mõjuvõimu inimeste koorma suurendamiseks (Matt. 23:4). Otse vastupidi, ta õpetas lahkelt ja kannatlikult Jehoova toimimisviise. Oma järelkäijatele oli Jeesus südamlik kaaslane, tõeline sõber alati täis armastust ja lahkust (Õpet. 17:17; Joh. 15:11–15). Ka lapsed tundsid end Jeesuse seltsis vabalt ning küllap tundis end nende keskel vabalt ka Jeesus. Ta polnud oma tegemistega sedavõrd hõivatud, et poleks peatunud ja pühendanud aega lastele. Tema jüngrid, kes ikka veel haudusid oma aja usujuhtide kombel eneseupitamise mõtteid, üritasid kord inimesi takistada toomast oma väikseid lapsi Jeesuse juurde, et ta neid puudutaks. Jeesusele ei meeldinud jüngrite käitumine. Ta ütles neile: „Las väiksed lapsed tulevad minu juurde, ärge püüdke neid peatada, sest nendesugustele kuulub Jumala kuningriik.” Laste abil  näitlikku õppetundi andes lausus ta: „Ma ütlen teile, ja see on tõsi: kes ei võta Jumala kuningriiki vastu nagu väike laps, ei pääse sinna mingil juhul” (Mark. 10:13–15).

14. Kuidas mõjub lastele kasulikult see, et neile osutatakse kosutavat tähelepanu?

¹⁴ Mõelgem korraks sellele, mida võisid need lapsed tunda aastate pärast, kui nad meesteks ja naisteks sirgununa meenutasid seda, kuidas Jeesus Kristus oli ’neid emmanud ning õnnistanud’ (Mark. 10:16). Samuti praegusaja lapsed mõtlevad tulevikus hellusega tagasi kogudusevanematele ja teistele, kes pööravad neile kosutavat, isetut tähelepanu. Mis veelgi olulisem, lapsed, kellele osutatakse sellist siirast kogudusepoolset huvi, tajuvad juba varakult Jehoova vaimu tema rahva keskel.

Osuta lahkust lahkuseta maailmas

15. Miks meid ei üllata nüüdisaja lahkusepuudus?

¹⁵ Tänapäeval tunnevad paljud, et neil pole aega teistele lahkust osutada. Seetõttu tuleb Jehoova rahval päevast päeva kogeda koolis, tööl, reisil ja kuulutustööl olles selle maailma vaimu. Lahkusetu suhtumine võib küll meile pettumust valmistada, ent sugugi mitte üllatada. Jehoova inspireeris Paulust meid ette hoiatama, et neil „kriitilistel päevadel” viib elu tõsikristlasi kokku inimestega, kes on „enesearmastajad, ... ilma loomupärase kiindumuseta” (2. Tim. 3:1–3).

16. Kuidas me saame koguduses edendada Kristuse eeskujul lahkust?

¹⁶ Seevastu on tõsikristlaste koguduses valitsev õhkkond kosutavaks kontrastiks sellele, mis valitseb lahkuseta maailmas. Sellise laheda atmosfääri heaks võib igaüks anda Jeesust jäljendades oma osa. Kuidas me saame seda teha? Esiteks, paljud koguduseliikmed vajavad tervisehädade ja muude ebasoodsate olude tõttu meie abi ja tuge. Praegustel „kriitilistel aegadel” võivad sedalaadi probleemid süveneda, ometi pole need midagi enneolematut. Taolisi probleeme tuli taluda ka piibliaja kristlastel. Seega on abiosutamine nüüd sama asjakohane kui möödunud aegade kristlaste puhul. Näiteks Paulus kutsus kristlasi üles: „Rääkige lohutavalt masendunud hingedega, toetage nõrku, olge kannatlikud kõigiga” (1. Tess. 5:14). See tähendab Kristuse eeskujul lahkuse ülesnäitamist.

17., 18. Mil moel me võime Jeesuse osutatud lahkust jäljendada?

¹⁷ Meie kui kristlased oleme kohustatud vendi lahkelt vastu võtma, kohtlema neid, nagu Jeesus oleks kohelnud, ilmutama siirast huvi nii nende vastu, keda tunneme juba aastaid, kui ka nende vastu, kellega me pole ehk varem kohtunud (3. Joh. 5–8). Nõnda nagu Jeesus oli varmas osutama inimestele kaastunnet, peaksime ka meie olema  alati teistele kosutuseks (Jes. 32:2; Matt. 11:28–30).

¹⁸ Igaüks meist võib osutada lahkust, tehes midagi, mis aitab teistel tajuda, et me hoolime neist ja mõistame nende probleeme. Otsi võimalusi seda teha ja ka tee seda. „Olgu teil vennalikus armastuses hell kiindumus üksteise vastu,” kutsus Paulus üles ning lisas: „Üksteise austamises olge algatajaks pooleks” (Rooml. 12:10). See tähendab õppida Kristuse eeskujul osutama „silmakirjatsematut armastust” ning kohtlema teisi südamlikult ja lahkelt (2. Kor. 6:6). Sedalaadi Kristust jäljendavat armastust kirjeldas Paulus nõnda: „Armastus on kannatlik ja lahke. Armastus ei ole kade, see ei hoople, ei lähe ennast täis” (1. Kor. 13:4). Selle asemel et vendade ja õdede vastu vimma pidada, võtkem kuulda manitsust „Olge lahked üksteise vastu, hellalt kaastundlikud, ja andke üksteisele heldelt andeks, nagu ka Jumal on teile Kristuse kaudu heldelt andestanud” (Efesl. 4:32).

19. Milliseid häid tulemusi toob Kristuse eeskujul lahkuse osutamine?

¹⁹ Kui püüame Kristuse eeskujul lahkust arendada ja seda igal ajal ja igas olukorras osutada, saame rikkaliku tasu. Sel juhul tegutseb Jehoova vaim koguduses takistamatult ning soodustab vaimu vilja arenemist. Lisaks, kui järgime Jeesuse eeskuju ja aitame ka teistel seda teha, toob see, kui me rõõmsalt ja ühtselt Jumalat teenime, temale au. Niisiis, püüdkem ikka ja alati peegeldada teisi koheldes Jeesuse tasadust ja lahkust.

Kas oskad selgitada?

• Mil moel näitas Jeesus, et ta on „tasase meelega ja südamelt alandlik”?

• Kuidas osutas Jeesus lahkust?

• Mil kombel me saame Kristuse eeskujul selles ebatäiuslikus maailmas tasased ja lahked olla?

[Küsimused]

[Pilt lk 8]

Kas me ulatame abistava käe, kui venna usk vankuma lööb, nagu see juhtus Peetrusega?

[Pilt lk 10]

Kuidas saad sina anda oma osa, et koguduses valitseks lahke vaim?