Kuidas hoida sõprussuhteid selles kalgis maailmas

„Seda kõike ma käsin teil teha, et te üksteist armastaksite.” (JOH. 15:17)

1. Miks pidid esimese sajandi kristlased jääma lähedasteks sõpradeks?

VIIMASEL õhtul enne surma õhutas Jeesus oma ustavaid jüngreid jääma üksteisega sõpradeks. Varem samal õhtul oli Jeesus öelnud, et jüngrite omavahelise armastuse järgi tuntakse neid kui tema järelkäijaid (Joh. 13:35). Lähedane sõprus oli vajalik selleks, et pidada vastu eesseisvates katsumustes ning tulla toime ülesandega, mille Jeesus neile peatselt teha andis. Ja esimese sajandi kristlased saidki tuntuks oma kõigutamatu pühendumuse poolest nii Jumalale kui ka üksteisele.

2. a) Mida oleme otsustanud teha ja miks? b) Milliseid küsimusi hakkame arutama?

² Meil on tänapäeval suur rõõm kuuluda ülemaailmsesse organisatsiooni, mille liikmed järgivad esimese sajandi kristlaste eeskuju. Me oleme otsustanud kuuletuda Jeesuse käsule armastada üksteist südamest. Ent praegustel viimsetel päevadel pole inimesed üldiselt üksteisele truud ning neil puudub loomupärane kiindumus (2. Tim. 3:1, 3). Nende sõprussuhted on tihtipeale pealiskaudsed ja omakasupüüdlikud. Kui tahame olla tõelised kristlased, peame erinema inimestest enda ümber. Uurigem siis, mis peaks olema  kestva sõpruse aluseks, kuidas saada ja hoida häid sõpru ning millal tuleks sõprusele lõpp teha.

Mis on kestva sõpruse alus?

3., 4. Mis on kõige tugevamate sõprussuhete aluseks, ja miks?

³ Kõige tugevamad sõprussuhted põhinevad armastusel Jehoova vastu. Kuningas Saalomon kirjutas: „Kui ka üksikust jagu saadakse, siis kaks panevad ometi vastu; ja kolmekordset lõnga ei kista katki nii kergesti!” (Koguja 4:12). Sõprus peab vastu siis, kui Jehoova on selles kolmas lõng.

⁴ Tõsi, ka need inimesed, kes ei armasta Jehoovat, võivad saada häid sõpru. Ent kui inimesi hoiab koos armastus Jehoova vastu, on nende sõprusel kindel alus. Arusaamatuste puhul kohtlevad tõelised sõbrad teineteist nii, nagu meeldib Jehoovale. Kui Jumala vaenlased püüavad tema teenijaid lahutada, näevad nad, et tõeliste kristlaste sõprussuhted on kõigutamatud. Läbi ajaloo on Jehoova teenijad olnud valmis pigem surema kui üksteist reetma. (Loe 1. Johannese 3:16.)

5. Mis tegi Ruti ja Noomi sõpruse tugevaks ja kestvaks?

⁵ Kõige rahuldustpakkuvamad sõprussuhted saavad meil kahtlemata olla just nendega, kes armastavad Jehoovat. Mõelgem Ruti ja Noomi sõprusele. Nende naiste vahel arenes sõprus, mis on Piiblisse kirjapandute seas üks imetlusväärsemaid. Miks oli nende sõprus nii tugev ja jäi püsima? Vastus ilmneb Ruti sõnadest Noomile: „Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal! ... Jehoova tehku minuga ükskõik mida, ainult surm lahutagu mind ja sind!” (Rutt 1:16, 17). Ilmselgelt armastasid nii Rutt kui ka Noomi mõlemad sügavalt Jehoovat ning see armastus mõjutas nende omavahelisi suhteid. Tänu sellele õnnistas Jehoova mõlemat naist.

Kuidas saada häid sõpru

6.–8. a) Mis aitab sõprusel püsima jääda? b) Kuidas olla sõpruse loomisel algatajaks?

⁶ Ruti ja Noomi puhul on näha, et tõeline sõprus ei teki iseenesest. Sõpruse aluseks on mõlema inimese armastus Jehoova vastu. Et aga sõprus püsima jääks, tuleb selle nimel pingutada ja ohvreid tuua. Ka lapsed, kes teenivad Jehoovat, peavad lähedaste sõprade saamiseks vaeva nägema. Ent mida tuleks siis teha?

⁷ Ole algatajaks. Apostel Paulus andis oma sõpradele Rooma koguduses nõu olla külalislahked (Rooml. 12:13). Külalislahkus nõuab väikeste, kuid järjepidevate sammude astumist. See on nagu kõndida samm sammu haaval mööda teed edasi. Keegi teine ei saa sinu eest neid  samme astuda. (Loe Õpetussõnad 3:27.) Üks võimalus olla külalislahke on kutsuda teisi enda juurde einestama. Kas võiksid teha endale tavaks koguduseliikmeid külla kutsuda?

⁸ Teine võimalus sõpru saada on kutsuda eri inimesi endaga kuulutama. Kui kuuled oma kaaslast võõra inimese uksel südamest väljendamas oma armastust Jehoova vastu, lähendab see teid omavahel kindlasti.

9., 10. Kuidas on Paulus meile eeskujuks ning kuidas saame teda jäljendada?

⁹ Avarda oma südant. (Loe 2. Korintlastele 6:12, 13.) Kas oled kunagi tundnud, et sinu koguduses pole kedagi, kellega heaks sõbraks saada? Kui jah, siis kas sead äkki ise piire sellele, missuguseid inimesi sõbraks valida? Apostel Paulus andis head eeskuju oma südame avardamises. Varem poleks ta iial suutnud uskuda, et hakkab kord sõbrustama mittejuutidega. Ometi sai temast hiljem „rahvaste apostel” (Rooml. 11:13).

¹⁰ Peale selle ei käinud Paulus läbi üksnes oma eakaaslastega. Näiteks sai ta lähedaseks sõbraks Timoteosega, kes oli temast noorem ja teistsuguse taustaga. Ka tänapäeval hindavad paljud noored sõprust vanemate koguduseliikmetega. „Mul on üks väga armas 50. aastates sõbranna,” ütleb Vanessa, kes on ise veidi üle 20. „Võin temaga rääkida kõigest, millest oma eakaaslastegagi. Ja ta hoolib minust väga.” Kuidas sellised sõprussuhted alguse saavad? Vanessa ütleb: „Ma pidin omalt poolt midagi tegema, meie sõprus ei tekkinud iseenesest.” Kas sina oled valmis saama sõbraks nendega, kes ei kuulu sinu vanuserühma? Kahtlemata tasub Jehoova sulle kõigi pingutuste eest.

11. Mida võime õppida Joonatani ja Taaveti loost?

¹¹ Ole truu. „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” kirjutas Saalomon (Õpet. 17:17). Neid sõnu kirja pannes võis Saalomon pidada silmas oma isa Taaveti sõprust Joonataniga (1. Saam. 18:1). Kuningas Saul tahtis, et tema poeg Joonatan päriks Iisraeli trooni. Kuid Joonatan leppis sellega, et Jehoova oli määranud trooni Taavetile. Erinevalt Saulist ei saanud Joonatan Taaveti peale kadedaks. Ta ei haavunud, kui Taavetit kiideti, ega uskunud laimu, mida Saul Taaveti kohta levitas (1. Saam. 20:24–34). Kas oleme nagu Joonatan? Kas  oleme rõõmsad, kui meie sõbrad koguduses ülesandeid saavad? Kas lohutame ja toetame neid, kui nad on raskustes? Kuidas toimime siis, kui meie sõpru laimatakse? Kas usume pimesi kuulujutte või kaitseme ustavalt oma sõpru, nagu Joonatan seda tegi?

Millal tuleks sõprusele lõpp teha

12.–14. Milliste raskustega mõned piibliõpilased kokku puutuvad ja kuidas võime neid aidata?

¹² Kui piibliõpilane hakkab oma eluviisis muudatusi tegema, võib tal tekkida nii-öelda sõpruskriis. Tal võib olla sõpru, kellega ta end hästi tunneb, kuid kes ei ela Piibli normide järgi. Varem võis ta nende kaaslastega tihti läbi käia. Nüüd ta aga mõistab, et nende tegemised võivad avaldada talle halba mõju, ning ta ei taha enam nende inimestega nii palju läbi käia (1. Kor. 15:33). Ent teisest küljest tunneb ta, et murrab oma sõpradele truudust.

¹³ Kui oled ise niisuguses olukorras, pea meeles, et tõelisel sõbral on hea meel, kui püüad oma elu parandada, ning tal võib endalgi tekkida soov Jehoovat tundma õppida. Halvad sõbrad hakkavad aga sinust põlastavalt rääkima, sest sa „ei jookse enam nendega koos samasse kõlvatuse mülkasse” (1. Peetr. 4:3, 4). Tegelikult murravad sellised sõbrad truudust sulle, mitte vastupidi.

¹⁴ Kui piibliõpilane jääb ilma oma vanadest sõpradest, kes ei armasta Jumalat, saavad tekkinud tühimiku täita koguduseliikmed (Gal. 6:10). Kas sina tunned huvilisi, kes käivad teie koosolekutel? Kas võiksid neile aeg-ajalt seltsi pakkuda?

15., 16. a) Mida peaksime tegema siis, kui meie sõber hülgab Jehoova? b) Kuidas saame tõestada, et armastame Jumalat?

¹⁵ Mida teha aga siis, kui kaaskristlasest sõber keerab Jehoovale selja ning ta eemaldatakse? Niisugune asjadekäik on kahtlemata väga kurb. Üks õde kirjeldab, mida ta tundis, kui tema sõbranna lõpetas Jehoova teenimise. Ta ütleb: „Tundsin, nagu oleks osake minust surnud. Arvasin, et tal on tugev jalgealune, kuid eksisin. Mõtlesin, kas ta oli teeninud Jehoovat ainult oma pereliikmete pärast. Hakkasin siis ka oma motiive analüüsima. Juurdlesin, kas teenin Jehoovat ikka õigel põhjusel.” Kuidas see õde oma eluga edasi läks? „Heitsin oma koorma Jehoova peale,” ütleb ta. „Otsustasin tõestada Jehoovale, et armastan teda siiralt ja mitte vaid sellepärast, et ta annab mulle koguduses sõpru.”

¹⁶ Me ei saa jääda Jehoova sõbraks, kui seltsime nendega, kes tahavad olla maailma sõbrad. Jünger Jaakobus kirjutas: „Te abielurikkujad, eks te tea, et sõprus maailmaga on vaen Jumala vastu? Kes tahab olla maailma sõber, teeb ennast Jumala vaenlaseks” (Jaak. 4:4). Me saame tõestada oma armastust Jumala vastu, kui loodame, et ta aitab meil sõbra kaotusest üle saada, juhul kui me ise talle ustavaks jääme. (Loe Laul 31:24.) Õde, keda varem tsiteeriti, ütleb kokkuvõtlikult: „Õppisin seda, et me ei saa panna kedagi armastama Jehoovat või meid ennast. See on igaühe  enda valik.” Mida aga teha selleks, et jääda heaks sõbraks nendega, kes on Jumalale ustavad?

Kuidas hoida häid sõpru

17. Kuidas head sõbrad üksteisega räägivad?

¹⁷ Suhtlemine hoiab sõprussuhteid lähedasena. Kui sa loed Piiblist Ruti ja Noomi, Taaveti ja Joonatani ning Pauluse ja Timoteose sõprusest, siis märkad, et head sõbrad räägivad üksteisega avameelselt, ent lugupidavalt. Paulus kirjutas, kuidas me peaksime üksteisega suhtlema, öeldes: „Teie sõnad olgu alati heatahtlikud, soolaga maitsestatud.” Paulus pidas silmas seda, kuidas peaksime rääkima nendega, kes „on väljaspool” ehk kes ei kuulu meie usukaaslaste hulka (Kol. 4:5, 6). Kui juba uskmatud väärivad lugupidavat suhtumist, siis kui palju enam väärivad seda meie sõbrad koguduses.

18., 19. Kuidas peaksime suhtuma sellesse, kui kristlik sõber meile nõu annab, ja kuidas on meile eeskujuks Efesose koguduse vanemad?

¹⁸ Head sõbrad hindavad üksteise arvamust. Seega peab suhtlemine olema lahke, aga samas otsekohene. Tark kuningas Saalomon kirjutas: „Õli ja suitsutusrohi rõõmustavad südant, aga sõbra magusus tuleb südamlikust nõuandest” (Õpet. 27:9, P 1997). Kas sina suhtud samamoodi oma sõbra nõuannetesse? (Loe Laul 141:5.) Kuidas sa reageerid näiteks siis, kui sõber annab sulle teada, et on mures mõne sinu tegemise pärast? Kas näed selle taga tema armastust või hoopis solvud?

¹⁹ Apostel Paulusel olid lähedased suhted Efesose koguduse vanematega. Tõenäoliselt tundis ta mõningaid neist sellest ajast alates, kui nad usklikuks said. Ent viimasel korral nendega kohtudes andis ta neile otsekohest nõu. Kuidas nad reageerisid? Nad ei solvunud, vaid olid tänulikud. Nad isegi nutsid, kui mõtlesid selle peale, et näevad Paulust viimast korda (Ap. t. 20:17, 29, 30, 36–38).

20. Mida teeb armastav sõber?

²⁰ Head sõbrad mitte üksnes ei võta nõu kuulda, vaid annavad ka ise nõu. Muidugi peame ära tajuma, millal „tegeleda oma asjadega” (1. Tess. 4:11). Samuti peame aru saama, et igaühel tuleb „enda kohta Jumalale aru anda” (Rooml. 14:12). Ent kui vaja, tuletab armastav sõber oma kaaslasele meelde, millised on Jehoova normid (1. Kor. 7:39). Näiteks, mida teeksid siis, kui märkaksid, et su vallalisel sõbral on tekkinud emotsionaalne side kellegi uskmatuga? Kas sa vaikiksid, kartes sõprusesse mõra lüüa? Või mida teeksid siis, kui ta ei võtaks su nõu kuulda? Hea sõber otsiks kogudusevanematelt abi, kui tema kaaslane on vale sammu astunud. Niisugune teguviis nõuab julgust. Siiski ei tekita miski püsivat kahju sõprusele, mis põhineb armastusel Jehoova vastu.

21. Mida me kõik aeg-ajalt teeme, kuid miks on oluline häid sõpru hoida?

²¹ Loe Koloslastele 3:13, 14. Mõnikord anname oma sõpradele „põhjust kaebuseks” ja ka nemad teevad või ütlevad asju, mis meid ärritab. „Me kõik ju komistame tihti,” kirjutas Jaakobus (Jaak. 3:2). Ent tõeline sõprus ei jää püsima mitte seetõttu, et kumbki ei eksi teise vastu, vaid sellepärast, et mõlemad on valmis südamest andestama. Kui tähtis on küll luua tugevaid sõprussidemeid, suheldes üksteisega avameelselt ja andestades teineteisele! Kui me üksteist niiviisi armastame, siis on meie vahel „ühtsuse täiuslik side”.

 Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas saada häid sõpru?

• Millal tuleks sõprusele lõpp teha?

• Mida teha tugevate sõprussuhete hoidmiseks?

[Küsimused]

[Pilt lk 18]

Mis oli Ruti ja Noomi kestva sõpruse aluseks?

[Pilt lk 19]

Kas sa oled külalislahke?