”Olge vaimu mõjul tulised”
„Olge vaimu mõjul tulised”
„Ärge olge loiud oma tegemistes. Olge vaimu mõjul tulised. Orjake Jehoovat.” (ROOML. 12:11)
1. Miks tõid iisraellased loomohvreid ja muid ohvriande?
JEHOOVA tunnustab seda, kui ta teenijad heal meelel ohvreid toovad, et väljendada oma armastust tema vastu ja allumist ta tahtele. Muistsetel aegadel kiitis ta heaks erisuguste loomade ohverdamise ja muud ohvriannid. Iisraellased tõid neid ohvreid vastavalt Moosese käsuseadusele, et saada andeks oma patud ning väljendada tänu. Kristlikus koguduses ei nõua Jehoova meilt selliste vormikohaste aineliste ohvrite toomist. Kuid apostel Paulus näitab kirjas roomlastele 12. peatükis, et meilt oodatakse siiski ohvreid. Vaatleme, milliseid.
Elav ohver
2. Millist elu tuleb meil kui kristlastel elada ja mida selleks vaja läheb?
2 Loe Roomlastele 12:1, 2. Eespool oma kirjas näitas Paulus selgelt, et võitud kristlased, olgu nad juudid või teistest rahvastest inimesed, mõistetakse Jumala ees õigeks usu kaudu, mitte tegude alusel (Rooml. 1:16; 3:20–24). 12. peatükis selgitab Paulus, et kristlased peaksid väljendama oma tänumeelt ennastohverdava eluviisiga. Selleks peame uuendama oma meelt. Päritud ebatäiuse tõttu oleme „patu ja surma seaduse” all (Rooml. 8:2). Seetõttu tuleb meil otsustavalt oma kalduvusi muutes end ümber kujundada, „uuendada oma meelt mõjutavat jõudu” (Efesl. 4:23). Selline täielik muudatus võib saada teoks ainult Jumala ja tema vaimu abiga. Samuti nõuab see meilt tõsist otsusekindlust ja oma „mõtlemisvõime” rakendamist. See tähendab anda oma parim, et mitte ’muganduda nende asjade järgi, mis on iseloomulikud sellele ajastule’ koos selle mandunud moraaliväärtuste, rikutud meelelahutuse ja väärastunud mõtteviisiga (Efesl. 2:1–3).
3. Miks me osaleme kristlikes ettevõtmistes?
3 Paulus kutsub meid üles kasutama ka oma „mõtlemisvõimet”, et teha endale selgeks, mis on „Jumala hea ja meelepärane ja täiuslik tahe”. Miks me iga päev Piiblit loeme, loetu üle järele mõtleme, palvetame, käime kristlikel koosolekutel ning kuulutame head sõnumit Kuningriigist? Kas sellepärast et kogudusevanemad ergutavad meid seda tegema? On tõsi, et me oleme kogudusevanematele tänulikud kasulike meeldetuletuste eest. Kuid me osaleme kristlikes ettevõtmistes seepärast, et Jehoova Jumala vaim ajendab meid väljendama tema vastu oma siirast armastust. Pealegi oleme isiklikult veendunud, et Jumal soovib meid selliselt tegutsemas näha (Sak. 4:6; Efesl. 5:10). Meile valmistab suurt rõõmu ja rahulolu teadmine, et tõeline kristlik eluviis teeb meid Jumalale meelepäraseks.
Erisugused annid
4., 5. Kuidas peaksid kristlikud kogudusevanemad oma ande kasutama?
4 Loe Roomlastele 12:6–8, 11. Paulus selgitab, et meil on „vastavalt meile osaks saanud ärateenimata heldusele erisuguseid ande”. Osa Pauluse mainitud ande – manitsemine, juhatamine – käib peamiselt kristlike kogudusevanemate kohta, keda ergutatakse juhatama „tõesti hoolsalt”.
5 Pauluse sõnul peaks samasugune hoolsus ilmnema ülevaatajate puhul, kui nad tegutsevad õpetajatena ning on „teenistuses”. Kontekst paistab osutavat, et Paulus viitab siin „teenistusele” koguduses ehk „ühes kehas” (Rooml. 12:4, 5). See teenistus sarnaneb kirjakohas Apostlite teod 6:4 tooduga, kus apostlid räägivad ’keskendumisest palvetamisele ja sõna teenimisele’. Mida selline teenistus tähendab? Kristlikud kogudusevanemad rakendavad oma ande koguduseliikmete ülesehitamiseks. Nad on „selles teenistuses”, kui nad palvemeeles Jumala Sõna uurides, õpetades ja karjasetööd tehes jagavad kogudusele Jumala Sõnast hoolsalt juhatust ja õpetust. Ülevaatajad peaksid kasutama oma ande kohusetundlikult ja hoolitsema lammaste eest „rõõmsa meelega” (Rooml. 12:7, 8; 1. Peetr. 5:1–3).
6. Kuidas me saame järgida nõuannet, mis on artikli juhttekstis Roomlastele 12:11?
6 Edasi ütleb Paulus: „Ärge olge loiud oma tegemistes. Olge vaimu mõjul tulised. Orjake Jehoovat.” Kui märkame, et kaldume olema teenistuses loiud, tuleb meil vaadata üle oma uurimisharjumused ning paluda agaramalt ja sagedamini Jehoova vaimu, mis aitab meil saada lahti leigusest ja puhuda taas lõkkele innukuse (Luuka 11:9, 13; Ilm. 2:4; 3:14, 15, 19). Püha vaim virgutas algkristlasi rääkima „Jumala suurepärastest tegudest” (Ap. t. 2:4, 11). Samuti meile võib see anda teenistuses innukust, nii et oleme „vaimu mõjul tulised”.
Alandlikkus ja tagasihoidlikkus
7. Miks me peaksime teenima alandlikult ja tagasihoidlikult?
7 Loe Roomlastele 12:3, 16. Meil on ande tänu Jehoova „ärateenimata heldusele”. Teises kohas ütleb Paulus: „Meie pädevus lähtub Jumalalt” (2. Kor. 3:5). Seetõttu ei tohiks me ennast ülistada. Peaksime alandlikult tunnistama, et meie mis tahes edu teenistuses tuleneb Jumala õnnistusest, mitte meie enda pädevusest (1. Kor. 3:6, 7). Kooskõlas sellega teatab Paulus: „Ma [ütlen] igaühele teist, et ta ei mõtleks endast rohkem, kui on vaja mõelda.” On vajalik, et me kuningriigiteenistuses olles saame enesest lugu pidada ning rõõmu ja rahulolu tunda. Ent kui oleme tagasihoidlikud ehk teadvustame oma piiratust, ei lase see meil muutuda iseteadlikuks. Pigem tahame ’mõelda nii, et sellest ilmneks terve mõistus’.
8. Mil moel me väldime „arukust iseenda silmis”?
8 Oleks rumal oma saavutustega hoobelda. Jumal on, „kes paneb kasvama” (1. Kor. 3:7). Paulus ütleb, et Jumal on igale koguduseliikmele ’usku jaganud’. Üleolekutunde asemel peaksime tunnustama seda, mida teised vastavalt oma usule korda saadavad. Edasi ütleb Paulus: „Suhtuge teistesse samamoodi, nagu te suhtute endasse.” Ühes teises kirjas ütleb apostel, et me ei teeks „midagi riiakuse või enda esiletõstmise pärast, vaid [peaksime] alandliku meelega teisi endast kõrgemaks” (Filipl. 2:3). Läheb vaja tõelist alandlikkust ja teadlikke jõupingutusi, tunnistamaks et iga meie vend ja õde on ühel või teisel moel meist ülem. Alandlikkus takistab meid olemast „arukas iseenda silmis”. Ehkki erilised teenistusülesanded võivad mõnele meist inimeste tähelepanu tõmmata, valmistab meile kõigile sügavat rõõmu täita alandlikult tagasihoidlikke ülesandeid, mis inimestel tihtilugu märkamata jäävad (1. Peetr. 5:5).
Meie kristlik ühtsus
9. Miks võrdleb Paulus vaimust sündinud kristlasi kehaliikmetega?
9 Loe Roomlastele 12:4, 5, 9, 10. Paulus võrdleb võitud kristlasi kehaliikmetega, kes teenivad ühtselt nende pea Kristuse all (Kol. 1:18). Ta tuletab vaimust sündinud kristlastele meelde, et kehal on palju eri funktsiooniga liikmeid ning et nad, ’kuigi neid on palju, on üks keha ühenduses Kristusega’. Samuti kutsus Paulus Efesose võitud kristlasi üles: „Kasvagem armastuse abil kõiges temasse, kes on pea – Kristus. Tema läbi kogu keha – olles kooskõlaliselt kokku liidetud ja pandud tegema koostööd iga liigese abil, mis annab vajaliku panuse, iga kehaliige sel määral, mis vastab tema ülesandele – aitab kaasa keha kasvamisele, et ehitada end üles armastuses” (Efesl. 4:15, 16).
10. Millist autoriteeti tuleb „teistel lammastel” tunnustada?
10 Olgugi et „teised lambad” ei kuulu paljudest liikmetest koosneva Kristuse keha hulka, on neil sellest võrdpildist palju õppida (Joh. 10:16). Paulus ütleb, et Jehoova „alistas ... kõik tema [Kristuse] jalgade alla ja tegi temast kõigi asjade pea koguduse heaks” (Efesl. 1:22). Tänapäeval on teised lambad osa „kõigest”, mille Jehoova on andnud oma Pojale juhtida. Samuti kuuluvad nad „vara” hulka, mille Kristus on usaldanud „ustava ja aruka orja” hoolde (Matt. 24:45–47). Seega peaksid maise lootusega inimesed tunnustama Jeesust oma peana ning alluma ustavale ja arukale orjale ning selle juhtivale kogule ja koguduses ülevaatajaiks määratud meestele (Heebr. 13:7, 17). See edendab kristlikku ühtsust.
11. Mis on meie ühtsuse aluseks ja millist manitsust Paulus veel jagas?
11 Sellise ühtsuse aluseks on armastus, „ühtsuse täiuslik side” (Kol. 3:14). Roomlastele 12. peatükis rõhutab Paulus seda sõnadega, et armastus „ärgu olgu silmakirjalik” ning et meie „vennalikus armastuses” peaks väljenduma „hell kiindumus üksteise vastu”. See äratab vastastikust lugupidamist. Apostel ütleb: „Üksteise austamises olge algatajaks pooleks.” Muidugi ei tohiks me armastust ajada segi sentimentaalsusega. Me peame tegema kõik mis võimalik, et kogudus püsiks puhas. Paulus lisab armastuse teemal manitsedes: „Jälestage kurja, klammerduge hea külge.”
Püüd olla külalislahke
12. Mida me saame muistse Makedoonia vendadelt õppida külalislahkuse osutamise kohta?
12 Loe Roomlastele 12:13. Armastus vendade vastu ajendab meid ’jagama pühadega vastavalt nende vajadustele’ ja meie võimalustele. Me saame jagada seda, mis meil on, ka siis, kui oleme selle maailma mõistes kehvad. Paulus kirjutas Makedoonia kristlaste kohta: „Suure katsumuse ajal, kui nad olid kitsikuses, tõi nende rohke rõõm ja sügav vaesus külluslikult esile nende rikkaliku heldekäelisuse. Sest nad andsid oma jõudu mööda, jah, ma tunnistan, see oli üle nende jõu, kui nad meid omal soovil väga tungivalt ühtelugu palusid, et nad saaksid lahkelt anda ja osa võtta teenistusest, mis on mõeldud pühade heaks [Judeas]” (2. Kor. 8:2–4). Ehkki ise vaesed, olid Makedoonia kristlased väga heldekäelised. Nad pidasid eesõiguseks jagada seda, mis neil on, hättasattunud vendadega Judeas.
13. Mida tähendab „püüda olla külalislahke”?
13 Fraasiga „püüda olla külalislahke” tõlgitud kreeka väljend sisaldab mõtet algatusvõime osutamisest. „The New Jerusalem Bible” tõlgib seda väljendit sõnadega „otsida võimalusi olla külalislahke”. Külalislahkust saab mõnikord osutada kedagi sööma kutsudes, ja armastusest tehtuna on see kiiduväärne asi. Kuid algatusvõimet osutades leiame palju muidki teid külalislahkuse näitamiseks. Muuseas, juhul kui meil puuduvad võimalused ja jaks inimesi sööma kutsuda, saame külalislahkust osutada ka tassikest kohvi või teed või klaasikest karastusjooki pakkudes.
14. a) Millistest sõnadest koosneb „külalislahkusena” tõlgitud kreeka sõna? b) Kuidas me saame kuulutustööl osutada huvi võõramaalaste vastu?
14 Külalislahkus puudutab ka meie maailmavaadet. „Külalislahkusena” tõlgitud kreeka sõna moodustub kahest sõnajuurest tähendusega „armastus” ja „võõras”. Kuidas me suhtume võõrastesse või välismaalastesse? Kristlasi, kes püüavad õppida võõrkeelt, et mujalt tulnutele oma koguduse territooriumil head sõnumit kuulutada, võib tõesti arvata nende hulka, kes püüavad olla külalislahked. Muidugi mõista pole kõigil meil võimalik võõrkeelt õppida. Sellegipoolest saame kõik me võõramaalasi tõhusalt aidata, kui kasutame brošüüri „Hea sõnum kõigile rahvastele”, kus piibliline sõnum on toodud ära paljudes keeltes. Kas oled seda brošüüri kuulutustööl kasutades saanud häid tulemusi?
Empaatia
15. Milliseid näiteid võib tuua Jeesuse kohta seoses soovitusega kirjakohas Roomlastele 12:15?
15 Loe Roomlastele 12:15. Pauluse soovituse selles salmis võiks võtta kokku kahe sõnaga: osuta empaatiat. Meil tuleb õppida mõistma ja ka jagama teise inimese tundeid, olgu rõõmu või kurbust. Kui oleme vaimu mõjul tulised, ei saa meie jagatud rõõm või kaastunne vaka alla jääda. Kui Jeesus Kristuse 70 jüngrit kuulutushoogtöölt rõõmsalt naasid ning headest töötulemustest jutustasid, sai ka tema „ülirõõmsaks pühas vaimus” (Luuka 10:17–21). Ta jagas nende rõõmu. Kui aga suri Jeesuse sõber Laatsarus, ’nuttis ta koos nutjatega’ (Joh. 11:32–35).
16. Kuidas me saame empaatiat osutada ning kes eriti peaksid seda tegema?
16 Me tahame empaatiat osutades võtta eeskujuks Jeesust. Kui kaaskristlane rõõmustab, soovime tema rõõmu jagada. Samuti peaksime tundlikult reageerima vendade-õdede hädale ja südamevalule. Emotsionaalse valu all kannatavatele usukaaslastele saame tihti suurt kergendust tuua, kui võtame aega, et neid siira empaatiaga ära kuulata. Võib juhtuda, et see puudutab me südant sedavõrd, et me ei suuda pisaraid tagasi hoida (1. Peetr. 1:22). Eriti just kogudusevanemad peaksid võtma kuulda Pauluse nõuannet empaatia osutamise kohta.
17. Mida me oleme seni roomlastele 12. peatükist õppinud ja mida arutatakse järgnevas artiklis?
17 Roomlastele 12. peatüki salmid, mida oleme seni käsitlenud, on andnud meile soovitusi, mida saame kristlastena rakendada isiklikus elus ja suhetes vendadega. Järgnevas artiklis arutame sama peatüki ülejäänud salme, kus käsitletakse seda, milline peaks olema meie hoiak ja käitumine inimeste suhtes väljaspool kristlikku kogudust, kaasa arvatud vastaste ja tagakiusajate suhtes.
Kordamiseks
• Kuidas me saame näidata, et oleme „vaimu mõjul tulised”?
• Miks meil tuleks teenida Jumalat alandlikult ja tagasihoidlikult?
• Mil moel me saaksime osutada usukaaslastele empaatiat ja kaastunnet?
[Küsimused]
[Pildid lk 4]
Miks me osaleme nendes kristlikes ettevõtmistes?
[Pilt lk 6]
Kuidas saab igaüks meist aidata võõramaalastel Kuningriiki tundma õppida?