Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Pere piibliuurimine on oluline päästeks

Pere piibliuurimine on oluline päästeks

Pere piibliuurimine on oluline päästeks

VÕIB ette kujutada, kui kardetav on „Kõikvõimsa Jumala suure päeva sõda” (Ilm. 16:14). Värvikaid kõnekujundeid kasutades kirjutab prohvet Miika: „Mäed sulavad ... ja orud lõhkevad otsekui vaha tule paistel, joalt voolavate vete sarnaselt!” (Miika 1:4). Kui kohutavad tagajärjed on sellel neile, kes ei teeni Jehoovat? Jumala Sõnas öeldakse: „Sel päeval on Jehoova mahalööduid maa äärest ääreni!” (Jer. 25:33).

Neid hoiatusi silmas pidades tuleks perekonnapeadel, kelle hulgas on ka palju üksikvanemaid, mõelda järgnevale: kas minu lapsed, kes on juba piisavalt vanad, et ise asjade üle arutleda, elavad Harmagedooni üle? Piibel kinnitab, et see on täiesti võimalik, kui nad on oma ea kohaselt vaimselt ärkvel ja neil on Jehoovaga lähedased suhted (Matt. 24:21).

Miks võtta aega, et perega Piiblit uurida

Lapsevanemana tuleb sul teha kõik endast olenev, et kasvatada oma lapsi ’Jehoova juhatuse järgi ja juurutada neisse tema mõtteviisi’ (Efesl. 6:4). Väga tähtis on uurida lastega Piiblit. Me soovime, et meie noored oleksid nagu Filippi kristlased, keda Paulus kiitis, kuna nad olid Jehoovale kuulekad. Ta kirjutas: „Mu armsad, nagu te olete alati olnud kuulekad, mitte ainult minu juuresolekul, vaid nüüd palju meelsamini minu äraolekul, töötage edasi oma pääste nimel kartuse ja värinaga” (Filipl. 2:12).

Kas su lapsed hoiavad Jehoova seadustest kinni ka siis, kui sina pole nendega? Kuidas nad käituvad koolis? Kuidas sa võiksid aidata neil veenduda Jehoova seaduste tarkuses, nii et nad juhinduksid neist ka siis, kui sa pole nende kõrval?

Pere jumalakummardamise õhtul, mil ühiselt Piiblit uuritakse, on selles oluline osa. Arutagemgi nüüd kolme võtmetegurit, mis aitavad muuta pere piibliuurimise tulemusrikkaks.

Ole järjepidev

Piiblist võime lugeda, et „ühel päeval” tulid inglid Jumala ette (Iiob 1:6). Piibli algkeeles on siin mõte, et Jumal kutsus nad enda juurde kindlaksmääratud ajal. Järgi seda eeskuju. Määra kindel aeg, millal teil on pere piibliuurimisõhtu, ning hoia sellest kinni. Koosta ka varuplaan juhuks, kui peaks midagi ootamatut ette tulema.

Ära lase kuude möödudes tekkida suhtumisel, et uurite siis, kui aega saate. Pea meeles, et lapsed on su esmased piibliõpilased. Saatan muidugi sooviks, et nad langeksid tema saagiks (1. Peetr. 5:8). Kui te ei kasuta seda erilist õhtut uurimiseks, vaid vaatate selle asemel televiisorit või tegelete teiste vähemtähtsate asjadega, võib öelda, et Saatan on teie üle võidu saanud (Efesl. 5:15, 16; 6:12; Filipl. 1:10).

Tee see praktiliseks

Pere ühine piibliuurimine peaks olema midagi enamat kui vaid teoreetiliste teadmiste kogumine. Püüa teha see praktiliseks. Kuidas? Võta aeg-ajalt arutluse alla mõni selline teema, mis puudutab su lapse tegemisi eelseisvatel päevadel või nädalatel. Näiteks võiksite muu hulgas valmistuda ka kuulutustööks. Noortele meeldib teha asju, mida nad oskavad hästi. Kui harjutate esitlusi ja mõtlete läbi, kuidas vastuväidetele vastata, tunnevad noored end kuulutustöö eri vormides osaledes kindlamana (2. Tim. 2:15).

Samuti võiksite harjutada seda, kuidas seista vastu kaaslaste mõjule. Perekondliku arutelu aluseks võiks võtta raamatu „Noored küsivad. Praktilisi vastuseid” 2. köite 15. peatüki. Lehekülgedel 132 ja 133 on „Survele vastuseisu plaan”, kust võib leida soovitusi ning mis pakub noorele endale võimalusi välja mõelda vastuseid, mis talle sobivad. Lehekülje 133 allääres innustatakse noori: „Harjuta oma vastuseid ema või isaga või siis küpse sõbraga.” Mõnikord võikski seda teha pere ühise piibliuurimise käigus.

Pere piibliuurimise ajal saavad vanemad rõhutada, miks tasub seada endale vaimseid sihte. Selle kohta võib leida suurepärast materjali sama raamatu 38. peatükist teemaga „Mida ma tahan oma elus saavutada?”. Kui te seda peatükki arutate, aita oma lapsel mõista, et parim asi elus on Jehoova teenimine. Kasvata temas soovi teenida pioneerina, töötada Peetelis, võtta osa teenistusväljaõppe koolist või osaleda mõnes muus täisajalise teenistuse vormis.

Hoiatuseks olgu öeldud, et mõned heatahtlikud vanemad keskenduvad niivõrd sellele, mida nende laps võiks teha, et jätavad tähelepanuta selle, mida ta juba teeb. Muidugi pole selles midagi halba, kui innustad oma last seadma eesmärgiks Peeteli teenistust või misjonitööd. Seda tehes ole aga ettevaatlik, et sa ei suruks talle peale oma tahtmist, et ta ei masenduks (Kol. 3:21). Pea alati meeles, et sinu poeg või tütar peab hakkama armastama Jehoovat enda südamega, sina ei saa seda tema eest teha (Matt. 22:37). Niisiis otsi võimalusi kiita oma last selle eest, mida ta juba hästi teeb, ning seisa vastu kiusatusele keskenduda sellele, mida ta ei tee. Kasvata temas hindamist kõige vastu, mida Jehoova on teinud, ning lase tal vastata Jehoova headusele.

Muuda see nauditavaks

Selleks et pere jumalakummardamisõhtu oleks tulemusrikas, peab see olema ka nauditav. Kuidas selleni jõuda? Mõnikord võiksite kuulata kuuldemänge või vaadata ja arutada videoid, mille on välja andnud meie organisatsioon. Või siis võiksite lugeda üheskoos Piiblit nii, et jagate omavahel osatäitjad ära.

Suurepärast materjali, mida perega arutada, võib leida ka ajakirjadest „Vahitorn” ja „Ärgake!”. Näiteks on igas „Ärgake!” numbris leheküljel 31 osa „Kuidas sa vastaksid?”. Igas teises avalikkusele mõeldud „Vahitorni” numbris ilmub rubriik „Noortele lugejatele”. Sellega vaheldumisi ilmub rubriik väiksematele lastele, mis kannab pealkirja „Õpeta oma lapsi”.

Vanematele, kes kasvatavad teismelist last, peaks eriti pakkuma huvi „Ärgake!” artiklisari „Noored küsivad” ja raamatu „Noored küsivad. Praktilisi vastuseid” 2. köide. Kui sa seda raamatut kasutad, siis ära jäta tähelepanuta iga peatüki lõpus olevat kasti „Mida sina arvad?”. See pole mõeldud vaid peatüki kordamiseks. Seal toodud küsimusi võib kasutada perekondlikuks aruteluks.

Siiski tasuks jälgida, et pere piibliuurimine ei muutuks ülekuulamiseks. Ära näiteks sunni oma tütart või poega lugema ette, mis ta on kirjutanud lehekülgedele pealkirjaga „Minu päevik” või kuhugi mujale selles raamatus. Sissejuhatavas osas „Lapsevanematele” on leheküljel 3 öeldud: „Et su laps kirjutaks sellesse raamatusse oma mõtetest avameelselt, ära loe seda temalt luba küsimata. Võib-olla räägib ta hiljem ise sellest, mida ta on sinna kirjutanud.”

Kui uurid perega Piiblit järjepidevalt ning muudad uurimised praktiliseks ja nauditavaks, õnnistab Jehoova kogu su vaeva. See eriline aeg pere seltsis aitab kaasa sellele, et sulle armsad inimesed püsivad vaimselt ärkvel ja neil on Jehoovaga lähedased suhted.

[Kast lk 31]

Ole loov

„Uurisime meie väikeste tütardega nii, et kõigepealt arutasime abikaasaga materjali, mis tuleb koosolekul käsitluse alla, ja siis lasime lastel joonistada pildi, mis võtaks selle kokku. Aeg-ajalt mängisime läbi Piibli lugusid või siis harjutasime kuulutustööesitlusi. Arvestasime alati tütarde vanusega ning püüdsime muuta uurimised huvitavaks, positiivseks ja lõbusaks.” (J. M., USA)

„Et aidata mu piibliõpilase pojal paremini ette kujutada, kuidas oli Piibli aegadel kirjarulli kasutada, printisime arvutist välja Jesaja raamatu, kust olime peatükkide ja salmide numbrid ära kustutanud. Kinnitasime lehed omavahel ning panime kummassegi otsa ühe toru. Seejärel proovis poiss teha järele seda, mida Jeesus tegi Naatsareti sünagoogis. Piiblijutustuses Luuka 4:16–21 öeldakse, et Jeesus „tegi [Jesaja] rullraamatu lahti ja leidis kätte koha”, mida ta otsis (Jes. 61:1, 2). Kuid sel poisil oli pikast kirjarullist, kus polnud ei peatüki- ega salminumbreid, päris raske Jesaja 61. peatükki üles leida. Jeesuse oskus käsitseda kirjarulli avaldas poisile nii sügavat muljet, et ta ütles: „Jeesus oli ikka täitsa äge!” (Y. T., Jaapan)

[Pilt lk 30]

Harjutamine võib aidata su lapsel seista vastu kaaslaste mõjule

[Pilt lk 31]

Püüa teha pere jumalakummardamisõhtu nauditavaks