Mida su palved sinu kohta näitavad?
Mida su palved sinu kohta näitavad?
„Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha!” (LAUL 65:3)
1., 2. Miks võivad Jehoova sulased julgelt tema poole palves pöörduda?
JEHOOVA ei sule eales kõrvu oma ustavate sulaste palvetele. Me võime olla kindlad, et ta kuuleb meid. Isegi kui miljonid Jehoova tunnistajad palvetaksid Jumala poole ühel ja samal ajal, kuuleb ta igaüht neist.
2 Laulukirjutaja Taavet oli kindel, et Jumal tema palveid kuuleb. Ta laulis: „Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha!” (Laul 65:3). Jehoova vastas Taaveti palvetele, kuna too oli ustav jumalateenija. Võiksime endalt küsida: „Kas minu palved näitavad, et ma usaldan Jehoovat ja et mu peamine mure on puhas jumalakummardamine? Mida mu palved minu kohta näitavad?”
Palveta Jehoova poole alandlikult
3., 4. a) Millise hoiakuga me peaksime Jumala poole palves pöörduma? b) Mida tuleks teha, kui meid painavad „muremõtted” tõsise patu pärast?
3 Et Jumal meie palvetele vastaks, tuleb meil tema poole pöörduda alandlikult (Laul 138:6). Me peaksime paluma Jehooval meid läbi uurida, nagu ütles Taavetki: „Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu muremõtted! Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele!” (Laul 139:23, 24). Lisaks sellele, et otsime palves abi, peaksime olema valmis laskma Jumalal end läbi uurida ja võtma vastu tema Sõna juhatuse. Jehoova juhatab meid „igavesele teele” ehk tema aitab meil püsida kursil, mis viib igavesse ellu.
4 Mida aga teha, kui meid painavad „muremõtted” tõsise patu pärast? (Loe Laul 32:1–5.) Kui püüame summutada südametunnistuse piinu, võib see võtta meilt elujõu, justnagu suvekuumus närtsitab puu. Oma patu pärast kaotaski Taavet rõõmu ja jäi ilmselt haigeks. Ent millist kergendust tõi talle patu tunnistamine Jumalale! Kujutle Taaveti rõõmu, kui ta tundis, et Jehoova on ta ’üleastumise andeks andnud’. Patu ülestunnistamine Jumalale võib kergendada südant. Eksinu vaimse tervise taastamiseks läheb vaja ka kristlike kogudusevanemate abi (Õpet. 28:13; Jaak. 5:13–16).
Anu Jumalat ja täna teda
5. Mida tähendab Jehoovat anuda?
5 Suure mure korral on hea järgida Pauluse nõu: „Ärge muretsege millegi pärast, vaid tehke kõiges oma palved Jumalale teatavaks palumise, anumise ja tänuga” (Filipl. 4:6). Eriti siis, kui satume ohtu või meid taga kiusatakse, peaksime Jehoovalt abi ja juhatust otsima.
6., 7. Miks peaksid meie palved ka tänu väljendama?
6 Ent mis ilmneks meie ajendite kohta, kui me palvetaksime üksnes siis, kui midagi vajame? Paulus ütles, et me teeksime oma palved Jumalale teatavaks ühes „tänuga”. Meil on küllaga põhjust olla tänulik Taaveti kombel, kes sõnas: „Sinul, Jehoova, on suurus ja vägevus, ilu ja hiilgus ja au, kõik, mis on taevas ja maa peal! Sinul, Jehoova, on kuningriik ja sa oled ennast tõstnud kõigile peaks! ... meie Jumal, me täname sind, ja me ülistame sinu aulist nime!” (1. Ajar. 29:11–13).
7 Jeesus tänas Jumalat toidu eest ning Issanda õhtusöömaajal leiva ja veini eest (Matt. 15:36; Mark. 14:22, 23). Meil tuleks olla samamoodi tänulikud, kuid me peaksime tänama Jehoovat ka „tema imeliste tegude eest inimlastele”, tema „õiguse seaduste eest” ja tema Sõna ehk Piibli sõnumi eest (Laul 107:15; 119:62, 105).
Palveta teiste eest
8., 9. Miks me peaksime palvetama usukaaslaste eest?
8 On loomulik palvetada iseenda eest, kuid palvetada tuleks ka teiste eest, sealhulgas kristlaste eest, keda me nimepidi ei tunne. Kuigi apostel Paulus ei tundnud ilmselt kõiki Kolossa kristlasi, kirjutas ta: „Me täname alati Jumalat, meie Issanda Jeesus Kristuse Isa, kui me teie eest palvetame, kuna oleme kuulnud teie usust Kristus Jeesusesse ja teie armastusest kõigi pühade vastu” (Kol. 1:3, 4). Paulus palvetas ka Tessaloonika kristlaste eest (2. Tess. 1:11, 12). Sellised palved räägivad palju meie kohta ja selle kohta, kuidas me suhtume oma usukaaslastesse.
9 Kui palvetame võitud kristlaste ja nende teistest lammastest kaaslaste eest, tõendab see, et oleme huvitatud Jumala organisatsiooni heakäekäigust (Joh. 10:16). Paulus palus kaasusklikel palvetada, et ta ’oleks võimeline kartmatult kõnelema, tehes teatavaks hea sõnumi püha saladust’ (Efesl. 6:17–20). Kas meie palvetame sel viisil teiste kristlaste eest?
10. Millist mõju võib meile avaldada teiste eest palvetamine?
10 Teiste eest palvetamine võib muuta meie suhtumist neisse. Näiteks, kui meil pole mõne inimese vastu kuigi sooje tundeid, kuid me siiski tema eest palume, siis kuidas me saaksime teda veel armastusetult kohelda? (1. Joh. 4:20, 21). Niisugused palved on ülesehitavad ja edendavad vendade seas ühtsust. Lisaks näitavad need, et meil on armastus nagu Kristusel (Joh. 13:34, 35). Selline armastus on üks Jumala vaimu vilja osa. Kas me palume Jehoovalt püha vaimu ja abi, et saaksime ilmutada vaimu vilja: armastust, rõõmu, rahu, kannatlikkust, lahkust, headust, usku, tasadust ja enesevalitsust? (Luuka 11:13; Gal. 5:22, 23). Kui jah, siis ilmneb meie sõnadest ja tegudest, et me käime ja elame vaimus. (Loe Galaatlastele 5:16, 25.)
11. Kust me teame, et on kohane paluda teistel meie eest palvetada?
11 Kui saame teada, et meie lastel on kiusatus kontrolltööde ajal spikerdada, tuleks meil nende eest palvetada ning anda neile Pühakirja põhjal nõu, mis aitaks neil käituda ausalt ja mitte toimida valesti. Paulus ütles Korintose kristlastele: „Me palume Jumalat, et te ei teeks midagi halba” (2. Kor. 13:7). Sellised alandlikud palved meeldivad Jehoovale ja annavad meist head tunnistust (Loe Õpetussõnad 15:8.) Me võime apostel Pauluse sarnaselt paluda, et teised meie eest palvetaksid. „Palvetage jätkuvalt meie eest,” kirjutas ta, „sest me oleme kindlad, et meil on aus südametunnistus, kuna me soovime kõiges käituda ausalt” (Heebr. 13:18).
Mida palved meie kohta veel näitavad
12. Mis peaks olema meie palvete keskmes?
12 Kas meie palvetest ilmneb, et oleme rõõmsad ja innukad Jehoova tunnistajad? Kas meie palvete keskmes on kuulekus Jumala tahtele, kuningriigisõnumi kuulutamine, Jehoova ülemvõimu õiguspärasuse tõestamine ja tema nime pühitsemine? Need teemad peaksid olema meie palvetes tähtsal kohal. See ilmneb Jeesuse näidispalvest, mis algab sõnadega „Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud olgu sinu nimi. Sinu kuningriik tulgu. Sinu tahe sündigu nagu taevas, nii ka maa peal” (Matt. 6:9, 10).
13., 14. Mida meie palved meie kohta näitavad?
13 Meie palved Jumalale näitavad, millised on meie motiivid, huvid ja soovid. Jehoova tunneb meid läbi ja lõhki. Õpetussõnad 17:3 ütleb: „Sulatuspott on hõbeda ja ahi kulla jaoks, aga Jehoova katsub südamed läbi!” Jumal näeb, mis on meie südames (1. Saam. 16:7). Ta teab, kuidas me suhtume koosolekutesse, teenistusse ning oma vaimsetesse vendadesse ja õdedesse. Jehoovale pole teadmata meie suhtumine Kristuse „vendadesse” (Matt. 25:40). Ta teab, kas me palvetame südamest või lihtsalt korrutame teatud väljendeid. Kuna Jeesuse kaasaegsetel oli palvetamisest vale arusaam, sõnas ta: „Palvetades ärge korrutage ühte ja sama, nagu teevad teistest rahvastest inimesed, kes arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu” (Matt. 6:7).
14 Meie palveväljendustest ilmneb ka, mil määral me toetume Jumalale. „Sest sina [Jehoova] olid mulle varjupaigaks,” ütles Taavet, „ja tugevaks torniks vaenlaste vastu! Võiksin ma ometi olla külaline su telgis igavesti, otsida pelgupaika su tiibade all!” (Laul 61:4, 5). Kui Jumal laotab piltlikult ’oma telgi meie üle’, siis tunneme end turvaliselt ja kogeme tema kaitsvat hoolitsust (Ilm. 7:15). Kui lohutav on küll tulla palves Jehoova ligi ja teada kindlalt, et ta on meiega igas usukatses! (Loe Laul 118:5–9.)
15., 16. Kuidas aitab palve meil mõista, miks me mingi teenistuseesõiguse poole püüdleme?
15 Kui räägime Jehoovale palves ausalt oma motiividest, võime neist ka ise paremini aru saada. Näiteks, kas see, et pürgime Jumala rahva seas ülevaataja ametisse, lähtub alandlikust abivalmidusest ja valmisolekust toetada võimalikult hästi kuulutustööd ja kogudust? Või hoopis soovist olla „esimene”, ehk isegi teiste üle „peremehetseda”? Sellisel suhtumisel pole kohta Jehoova rahva hulgas (Loe 3. Johannese 9, 10; Luuka 22:24–27.) Kui meil on valesid soove, teeb ausameelne palve Jehoova Jumalale need ilmsiks ja aitab meil paraneda, enne kui need meis juurduvad.
16 Võib-olla soovivad kristlikud abielunaised palavalt, et nende abikaasa teeniks teenistusabilise, hiljem vahest ka ülevaataja ehk kogudusevanemana. Need õed saavad toimida oma palves väljendatud mõtete kohaselt, kui püüavad käituda eeskujulikult. See on tähtis, sest pereliikmete kõne ja käitumine mõjutab mehe mainet koguduses.
Teiste esindamine avalikus palves
17. Miks oleks hea omaette palvetades üksi olla?
17 Jeesus lahkus sageli rahva hulgast, et omaette olles Isa poole palvetada (Matt. 14:13; Luuka 5:16; 6:12). Meilgi on vaja vahel üksi olla. Vaikses ümbruses esitatud rahulik palve aitab meil tõenäoliselt teha otsuseid, mis meeldivad Jehoovale ja aitavad usus tugevaks jääda. Ent Jeesus palvetas ka avalikult. Vaatame, kuidas teha seda kohasel moel.
18. Mida tuleks vendadel meeles pidada, kui nad esindavad kogudust avalikus palves?
18 Koosolekutel esitavad ustavad mehed koguduse eest avalikke palveid (1. Tim. 2:8). Usukaaslased peaksid saama sellise palve lõpus öelda „aamen”, mis tähendab „see sündigu nõnda”. Kuid selleks peavad nad öelduga nõustuma. Jeesuse näidispalves pole ühtki šokeerivat või taktitut mõtet (Luuka 11:2–4). Samuti ei nimetanud ta iga oma kuulaja kõiki vajadusi või probleeme. Isiklikest muredest sobib rääkida isiklikus, mitte avalikus palves. Kui esindame kokkutulnud inimesi palves, ei tohiks me mainida midagi konfidentsiaalset.
19. Kuidas me peaksime end avaliku palve ajal ülal pidama?
19 Kui meie nimel tehakse avalik palve, peaks meil olema aupaklik kartus Jumala ees (1. Peetr. 2:17). Mõned tegevused sobivad küll teatud aega ja kohta, kuid mitte kristlikule koosolekule (Kog. 3:1). Näiteks tahaks ehk keegi, et ühispalve ajal kõik ühendaksid käed. See võib aga teisi riivata või häirida, sealhulgas külalisi, kes ei jaga meie uskumusi. Mõnikord hoiavad abikaasad diskreetselt teineteisel käest kinni, ent kui nad avaliku palve ajal teineteist embaksid, võiks see panna komistama neid, kes satuvad seda märkama. Nad võivad mõelda, et see abielupaar keskendub pigem oma romantilisele suhtele kui Jehoova austamisele. Pidagem Jehoovast sügavalt lugu, tehes „kõike Jumala auks”, ning vältigem käitumist, mis võiks teisi häirida, šokeerida või komistama panna (1. Kor. 10:31, 32; 2. Kor. 6:3).
Mille eest palvetada?
20. Kuidas selgitada kirjakohta Roomlastele 8:26, 27?
20 Vahel ei pruugi me teada, mida omaette palvetades õieti öelda. Paulus kirjutas: „Kui meil on vajadus palvetada, ei tea me, mille eest tuleks palvetada, aga [püha] vaim ise kostab meie eest meie sõnatutes ägamistes. Siiski teab südamete uurija [Jumal], mis on vaimu siht” (Rooml. 8:26, 27). Jehoova lasi mitmed palved Piiblisse üles tähendada. Ta kuulab hea meelega neid inspireeritud palveid nagu meie endi omi ja järelikult ka vastab neile. Jumal tunneb meid ja teab, mida taotlevad need mõtted, mida ta oma vaimul on lasknud piiblikirjutajate vahendusel väljendada. Jehoova vastab meie palvetele, kui vaim „kostab” ehk palub meie eest. Kui me aga Jumala Sõna paremini tundma õpime, meenub meile hõlpsamini mõtteid selle kohta, mida palves öelda.
21. Mida me järgmises artiklis käsitleme?
21 Nagu öeldud, näitavad palved meie kohta nii mõndagi. Näiteks võib neist ilmneda, kui lähedased me oleme Jehoovaga ja kui hästi me tunneme tema Sõna (Jaak. 4:8). Järgmises artiklis uurime lähemalt mõningaid palveid ja hardaid mõtteväljendusi, mis on Piiblisse üles tähendatud. Millist head mõju võiks selline Piibli näidete uurimine avaldada sellele, kuidas meie palves Jumala poole pöördume?
Kuidas sa vastaksid?
• Millise hoiakuga me peaksime Jehoova poole palves pöörduma?
• Miks meil tuleks usukaaslaste eest palvetada?
• Mida palved meie ja meie motiivide kohta näitavad?
• Kuidas me peaksime end avaliku palve ajal üleval pidama?
[Küsimused]
[Pilt lk 4]
Kas sa kiidad ja tänad Jehoovat korrapäraselt?
[Pilt lk 6]
Meie käitumine palve ajal peaks alati Jehoovale au tooma